3-2-1-155-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-155-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Teemehe OÜ hagi Lääne Teed OÜ vastu osanike otsuse

tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-34129

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teemehe OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

12 782 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Teemehe OÜ (registrikood 11546541), esindaja

vandeadvokaat Kalev Saare

Kostja Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306), esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-34129 ja

Pärnu Maakohtu 17. novembri 2011. a otsus samas tsiviilasjas.

2. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada, et Lääne Teed OÜ osanike

30. juuni 2011. a otsus nr 1 (osaühingu 2010. a majandusaasta aruande kinnitamine) on tühine.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Lääne Teed OÜ kanda.

5. Tagastada Teemehe OÜ-le (konto nr 10220091123012, AS SEB Pank) 8. mail 2012 tasutud

kautsjon 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 83 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Teemehe OÜ (hageja) esitas 21. juulil 2011 Pärnu Maakohtule Lääne Teed OÜ (kostja) vastu hagi,

milles palus tuvastada kostja osanike 30. juuni 2011. a otsuse, millega kinnitati kostja 2010. a

majandusaasta aruanne, tühisus või tunnistada see otsus kehtetuks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik. Hageja esitas 20. juunil 2011 äriseadustiku

(ÄS) § 179 lg 3 alusel kirjaliku taotluse kutsuda kostja 2010. a majandusaasta aruannet hinnanud

vandeaudiitor osanike koosolekule, kus otsustatakse majandusaasta aruande kinnitamine. Kostja ei

taganud vandeaudiitori osalemist koosolekul. Samuti ei esitanud kostja hagejale vandeaudiitori

aruannet koos majandusaasta aruandega, nagu nõuab ÄS § 179 lg 2. Kostja ei järginud majandusaasta

aruande koostamisel raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 2 p 4, kuna majandusaasta aruandele ei

olnud lisatud kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekut. Samuti pani osanike koosoleku

juhataja hääletamisele juhatuse ettepaneku 2010. a majandusaasta raamatupidamise aastaaruande,

tegevusaruande ja audiitori järeldusotsuse kinnitamise kohta, koosolek otsustas aga üksnes 2010. a

majandusaasta aruande kinnitada.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

Vandeaudiitori puudumine koosolekult ei ole oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühisuse.

Koosolekul osalesid kõik osanikud. Vandeaudiitori arvamus esitati osanikele hiljemalt 30. juuni

2011. a koosolekul, millega on täidetud ÄS § 179 lg-st 2 tulenev nõue. Vandeaudiitoril ei olnud

võimalik koosolekul osaleda tiheda töögraafiku tõttu, kuid hagejal oli võimalus esitada talle kirjalikke

küsimusi. Kasumi jaotamise ettepanekut ei pidanud osanikud otsustama koos majandusaasta aruande

kinnitamisega, vaid seda võib ÄS § 335 järgi teha igal ajal pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

Vale on ka hageja seisukoht, et hääletusele pandud juhatuse ettepanek ja otsuse tekst ei lange kokku.

Koosoleku päevakorras oli otsuse eelnõuks märgitud kostja 2010. a majandusaasta aruande

kinnitamine. Sellise otsuse võttis koosolek ka vastu. Samuti koosneb majandusaasta aruanne

RPS § 14 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. ÄS § 179 lg 2 kohaselt

lisatakse osanikele esitatavale majandusaasta aruandele ka vandeaudiitori aruanne.

Kostja osanikud on 8. septembri 2011. a otsusega võtnud vastu vaidlustatud otsusega samasisulise

otsuse. Seejuures on kõrvaldatud hagis välja toodud puudused otsuse vastuvõtmisel.

3. Pärnu Maakohus jättis 17. novembri 2011. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

Maakohus leidis, et kuna koosoleku päevakorras oli märgitud, et majandusaasta aruande

(raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne koos lisadega), audiitori järeldusotsuse ning

nõukogu aruandega on võimalik tutvuda kostja kontoris, ei ole põhjendatud hageja väide, et tal ei

olnud enne koosolekut võimalust majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja nõukogu

aruandega tutvuda.

Ainsaks rikkumiseks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel oli hageja nõutud audiitori

puudumine koosolekult, mida ei saa pidada sedavõrd oluliseks rikkumiseks, et see saaks olla

vastuvõetud otsuse tühistamise aluseks. 8. septembril 2011 on osanike koosolek sama otsuse

kinnitanud ja siis oli hagejal võimalus audiitorile ka küsimusi esitada. Majandusaasta aruande juures

oli olemas audiitori järeldusotsus ja nõukogu aruanne. Hageja on oma teabenõudele saanud kirjaliku

vastuse enne otsuse vastuvõtmist. Samuti oli tal võimalus enne otsuse vaidlustamist kohtus esitada

oma küsimused audiitorile. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud, mistõttu ta ei ole oma õigusi

teostanud heauskselt.

Hageja on leidnud, et kostja ei ole majandusaasta aruandega koos esitanud osanikele kinnitamiseks

kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanekut. Samas oli hagejal võimalus sellekohane ettepanek

esitada, mida ta ei teinud. Kasumi jaotuse otsustasid osanikud 8. septembri 2011. a koosolekul.

Põhjendatuks ei saa lugeda ka hageja väidet selle kohta, et vastuvõetud otsus ei ühti hääletusele

pandud eelnõuga. Eelnõu kohaselt kinnitati osaühingu 2010. a majandusaasta aruanne, selle otsuse

on osanikud ka vastu võtnud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue tuvastada kostja osanike 30. juuni 2011. a otsuse tühisus jätta

rahuldamata. Isegi kui otsuse vastuvõtmisel esines puudusi, on need sama otsuse kinnitamisel

8. septembril 2011 kõrvaldatud.

ÄS § 178 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega

kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul

esitatud samas lõikes nimetatud hagi. 8. septembril 2011 on kostja osanike koosolek kinnitanud

2010. a majandusaasta aruande. Hageja ei ole selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagi esitanud ja

seetõttu tuleb hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. aprilli 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja

tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis menetluskulud nii

maakohtus kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagi rahuldamata jätmise osas jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus tõlgendas valesti ÄS § 173 lg-t 3. Vandeaudiitori ülesanne

osanike koosolekul, kus kinnitatakse majandusaasta aruannet, on osaniku abistamine asjakohase ja

erapooletu informatsiooni saamisel, kas hääletada koosoleku otsuste poolt või mitte. Sealhulgas peab

osanik saama vastused, mis kõrvaldaksid kahtlused majandusaasta aruande õigsuse ja vandeaudiitori

erapoolikuse kohta. Osanik on huvitatud äriühingu majandustegevuse hindamisest ja audiitori

positiivne arvamus on garantiiks äriühingu korrakohasest tegevusest. Audiitori arvamus ei ole seega

üksnes indikatsioon avalikkusele äriühingu majanduslikust seisundist, vaid oluline on audiitori roll ka

osaniku küsimustele majandusaasta aruande kohta selgituste andmisel. Sarnane on notari roll

tehingute tõestamisel. Olukorras, kus audiitori arvamusega ei olnud võimalik tutvuda enne

koosoleku toimumist ja osanik oli taotlenud audiitori osavõttu koosolekust, millel otsustati

majandusaasta aruande kinnitamine, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa koosoleku

otsuse tühisuse koosoleku pidamise korra rikkumise tõttu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2

ja ÄS § 1771 lg 1). Muid tühisuse aluseid hageja esile toodud asjaoludes ei esine.

Kostja on avaldanud, et majandusaasta aruande vastuvõtmine otsustati teist korda 8. septembri 2011

koosolekul, kus vandeaudiitor osales ja hageja sai talle küsimusi esitada. Riigikohus on 30. jaanuaril

2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 tehtud otsuse p-s 12 selgitanud, et ÄS § 1771 järgi tühisel otsusel on

erinevad õiguslikud tagajärjed võrreldes ÄS § 178 lg 1 järgi vaidlustatava otsusega ja tühist otsust ei

saa nt kinnitada, kuid siiski saab vastu võtta sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema

otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. Samasisulise otsuse vastuvõtmisel, kui tühisuse alus on

kõrvaldatud, ei ole hagejal enam võimalik saavutada eesmärki tuvastushagiga, kus paluti tuvastada

varasemal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Seetõttu on võimalik jätta hagi rahuldamata ainult

siis, kui uuel koosolekul on vastu võetud sisult samad otsused. Praeguses asjas on tegemist

samasisulise otsusega. Seega ei ole 30. juuni 2011. a koosoleku otsus tühine põhjusel, et

vandeaudiitor jäeti koosolekule kutsumata, kuna tühisuse alus kõrvaldati 8. septembri 2011. a

koosolekul.

Maakohus jättis hageja alternatiivnõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ÄS § 178 lg 2

alusel (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08, p 13), kuna osanikud olid sama otsuse

kinnitanud 8. septembri 2011. a koosolekul. Maakohtu seisukoht oli ennatlik, kuna möödunud ei

olnud osanike 8. septembri 2011. a koosoleku otsuste vaidlustamise kolmekuuline tähtaeg. Samas

nähtub kohtulahendite infosüsteemist, et hageja ei ole vastavat hagi esitanud. Seega on täidetud

ÄS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused hageja alternatiivnõude rahuldamata jätmiseks.

Asjaoludel, kus kostja osanike 30. juuni 2011. a koosoleku otsus oli tühine, kuid tühisuse alused

kõrvaldati ja hagi rahuldamiseks ei olnud alust, ei olnud õiglane jätta poolte maakohtu kohtukulusid

hageja kanda. Selles osas tuleb muuta maakohtu otsust ja jätta maakohtu menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Apellatsiooniastme

menetluskulud tuleb jätta apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel

poolte kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust, kui leidis, et osanike otsuse

tühisust on võimalik kõrvaldada uue samasisulise otsuse vastuvõtmisega. Ringkonnakohus on valesti

sisustanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 antud selgitust. Viidatud Riigikohtu lahendist ei

tulene, et hiljem samasisulise otsuse tegemine välistaks varasema otsuse tühisuse. Tühist otsust ei ole

võimalik kinnitada. Hagi tuleks seega rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Seejuures tuleks

arvestada ka seda, et kostja kutsus uue koosoleku kokku alles pärast hagi esitamist.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kohtute otsused tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise

tõttu tühistada ning kolleegium saab uue otsusega hagi rahuldada.

10. Asjas on tuvastatud, et kostja osanike 30. juuni 2011. a koosolekul, kus otsustati kostja 2010. a

majandusaasta aruande kinnitamine, ei osalenud majandusaasta aruannet hinnanud vandeaudiitor,

kuigi hageja oli audiitori osalemist ÄS § 179 lg 3 järgi kostjalt nõudnud. Pooled ei vaidle selle asjaolu

tuvastamise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas audiitori puudumine kostja osanike koosolekult, kus

kinnitati kostja majandusaasta aruanne, toob kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse

tühisuse ning kui toob, kas otsuse tühisust on võimalik kõrvaldada uue samasisulise otsuse

vastuvõtmisega.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus osanik on ÄS § 179 lg 3 järgi

nõudnud osaühingult, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande

kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, toob vandeaudiitori

puudumine koosolekult kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse ÄS § 1771 lg 1

kohaselt, kuna on rikutud oluliselt otsuse tegemise korda. Kolleegium nõustub selles osas

ringkonnakohtu põhjendustega. Audiitori koosolekul viibimine ning selgituste andmine on vajalik

selleks, et osanikud saaksid teha majandusaasta aruande kinnitamise kohta informeeritud otsuse.

12. Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et otsuse tühisust on võimalik kõrvaldada hiljem

kehtivalt samasisulise otsuse vastuvõtmisega. Sellist seisukohta ei ole väljendatud ka ringkonnakohtu

viidatud Riigikohtu 30. jaanuaril 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 tehtud otsuse p-s 12.

Viidatud lahendis on Riigikohus väljendanud just vastupidist seisukohta. Nimelt tuleb eristada tühist

otsust ÄS § 178 lg 1 järgi vaidlustatavast otsusest. Tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast

otsusest kinnitada. Vastu saab võtta küll sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse

tühisuse alused kõrvaldatud. See aga ei tähenda, et uue otsuse vastuvõtmisega muutuks varasem

tühine otsus kehtivaks. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning

vana otsus on jätkuvalt tühine.

13. Riigikohus on 8. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 16 leidnud, et

juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad

nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. ÄS § 178 lg 3 teise lause kohaselt saab osanike

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh osanik, kes osales otsuse tegemisel, kui ta lasi protokollida

oma vastuväite otsusele. Praeguses asjas on hageja kostja osanik ning on otsusele vastuväite esitanud.

Seega saab hageja nõuda ka otsuse tühisuse tuvastamist. Kolleegium leiab, et neil isikutel, kellele on

seadusega ette nähtud õigus osaühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi. Nende

vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi osaühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt

nende seosest osaühinguga.

14. Lähtudes eelmistes punktides toodud põhjendustest, oli hageja osanike 30. juuni 2011. a otsus,

millega kinnitati majandusaasta aruanne, tühine ning hageja võis esitada hagi selle tuvastamiseks.

Seega tuleb hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldada. Hagi rahuldamise tõttu, ei ole TsMS § 442

lg 8 viienda lause kohaselt vaja hageja alternatiivset otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet käsitleda.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

16. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Hageja võib

TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik