3-2-1-106-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-1506 ja Harju Maakohtu 25. jaanuari 2012. a määrus samas tsiviilasjas. Saata avaldus avalikult
Legislator headnote
AI generated3-2-1-106-12 · Riigikohus: veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-1506 ja Harju Maakohtu 25. jaanuari 2012. a määrus samas tsiviilasjas. Saata avaldus avalikult
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-106-12
Määruse kuupäev
Tartu, 4. detsember 2012. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
Osaühingu Rakenduskunstikeskus (likvideerimisel)
avaldus avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu
määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2012. a määrus
tsiviilasjas nr 2-12-1506
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Rakenduskunstikeskus (likvideerimisel)
määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Osaühing Rakenduskunstikeskus (likvideerimisel,
registrikood 10491045), esindaja vandeadvokaat Gennadi
Kull
Puudutatud isikud Tallinnas Endla 6 asuvate korteriomandite
omanikud, nende esindaja vandeadvokaat Enno Heringson,
ning Tallinnas Luise 5 asuvate korteriomandite omanikud
Asja läbivaatamise kuupäev
5. november 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-1506 ja
Harju Maakohtu 25. jaanuari 2012. a määrus samas tsiviilasjas. Saata avaldus avalikult
kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Tagastada Osaühingule AMANTESE ÕIGUSBÜROO 27. veebruaril 2012 Osaühingu
Rakenduskunstikeskus määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Osaühing Rakenduskunstikeskus (likvideerimisel) (avaldaja) esitas 11. jaanuaril 2012 Harju
Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt Tallinnas Luise 5C asuvatele kinnistutele
(korteriomandid) juurdepääsu määramiseks, avaldaja kasuks koormatavate kinnistute (asukohaga
Tallinnas Endla 6 ja Luise 5) kohta kinnistusraamatusse juurdepääsuõiguse sissekande tegemiseks ja
selle kande tegemiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.
Avalduse kohaselt ei ole Luise 5C asuvale kinnisasjale juurdepääsu avalikult teelt ning ainuvõimalik
lahendus on kasutada läbipääsuks naaberkinnistuid. Avaldaja pääseb oma kinnisasjale läbi Luise 5
asuva majaaluse kangialuse (kõrgus vaevalt 2 m) üksnes sõiduautoga. Endla 6 asuva maja hoovi
kaudu kulges avaldaja katastriüksuselt ajalooline tee jalgsi ja autoga liikumiseks Endla tänavale, kuid
Endla 6 asuvate korteriomandite omanikud ei võimalda avaldajal seda teed enam kasutada (pääs teele
on väravaga suletud). Avaldaja vajab juurdepääsu ilma igasuguste piiranguteta nii jalgsi kui ka mis
tahes autoga. Avaldaja on esitanud oma nõude hagi korras ka varem (tsiviilasi nr 2-07-35449)
(edaspidi varasem tsiviilasi), kuid kohus jättis selle nõude sisuliselt lahendamata.
2. Harju Maakohus keeldus 25. jaanuari 2012. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel, sest vaidluses samade poolte vahel
sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus. TsMS § 477 lg 1 järgi
kohaldub eeltoodu ka hagita asjades.
Varasemas tsiviilasjas on avaldaja esitanud nõude Endla 6 asuvate korteriomandite omanike (edaspidi
Endla 6 korteriomanike) vastu juurdepääsu seadmiseks läbi Endla 6 kinnisasja. 13. aprillil 2009
jõustunud ringkonnakohtu otsusega jäeti selles tsiviilasjas hageja nõue rahuldamata. TsMS § 456
ja § 457 järgi lõpetab jõustunud kohtulahend pooltevahelise vaidluse lõplikult. Praeguses asjas on
avaldaja esitanud samasisulise nõude samade isikute (Endla 6 korteriomanikud) vastu. Avaldaja
püüab saavutada juba lahendatud õigusliku vaidluse teistkordset läbivaatamist, mis ei ole TsMS § 371
lg 1 p 4 järgi lubatud.
Olukorda ei muuda ka asjaolu, et vahepealse menetlusseadustiku muudatuse tõttu lahendatakse
praegu selliseid vaidlusi hagita menetluses. Samuti ei muuda eeltoodut asjaolu, et võrreldes varasema
tsiviilasjaga on avaldaja praeguses avalduses märkinud puudutatud isikutena lisaks Endla 6
korteriomanikele ka Endla 6 korteriühistu, Luise 5 asuvate korteriomandite omanikud (edaspidi
Luise 5 korteriomanikud), Luise 5 korteriühistu ja Tallinna linna. Korteriühistud ei ole TsMS § 6182
lg 1 järgi puudutatud isikuteks, sest nad ei ole kinnisasja omanikeks. Luise 5 korteriomanike vastu ei
ole avaldaja ühtegi nõuet esitanud ning jääb selgusetuks, millisel viisil peaks avaldus Luise 5
korteriomanike õigusi puudutama. Samuti ei ole puudutatud isikuks Tallinna linn, sest avaldaja ei ole
TsMS § 6182 lg 1 järgi põhistanud kohaliku omavalituse huvi asjas.
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada
ja võtta esitatud avaldus menetlusse.
4. Maakohus võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
TsMS § 663 lg 5 järgi Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. veebruari 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6
kohaselt ei pidanud vajalikuks neid korrata.
Ringkonnakohus selgitas vastuseks määruskaebusele, et maakohus kohaldas õigesti menetlusosaliste
ringi kindlaksmääramisel TsMS § 6182 lg-t 1. TsMS § 198 lg 3 järgi võib kohus hagita menetluses ise
puudutatud isikuid kaasata, kuid ka sellisel juhul peab olema võimalik tuvastada, millisel moel
avalduse lahendamine riivab nende õigusi. Juhul, kui avaldaja on soovinud juurdepääsu ainult ühe
kinnistu kaudu ja üle teise kinnistu ta seda mingil juhul ei soovi või ei ole tal selle kinnistu
omanikega vaidlust, kuna ta juba kasutab seda kokkuleppel kinnistu omanikega juurdepääsu
saamiseks oma kinnistule, siis ei ole vajadust kaasata selle kinnistu omanikke menetlusse puudutatud
isikutena. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust see, et avaldaja ja Endla 6 korteriomanike
vaidlus juurdepääsu määramise üle on varasemas tsiviilasjas lahendatud hagimenetluses. Ka enne
sellekohast seadusemuudatust tuli kaasata menetlusse kõik kinnistuomanikud, üle kelle kinnistute
võis juurdepääs kulgeda. Varasemas tsiviilasjas tehtud maakohtu vaheotsus on lõplik lahend, sest
TsMS § 449 lg 2 viimase lause kohaselt on nõude põhjendamatuse kohta tehtud vaheotsus lõppotsus
ja sellisel juhul kohus enam asja edasi ei menetle.
Avaldaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Eelnevalt on hageja
esitanud hagimenetluses nõude Endla 6 korteriomanike vastu juurdepääsu määramiseks. Kohus on
nõude lahendanud, jättes hagi rahuldamata, kuna hagejal on võimalus avalikult kasutatavale teele
saada Luise 5 asuva kinnistu kaudu ja seda juurdepääsu on hageja ka kasutanud. Praegusel juhul on
avaldaja esitanud avalduse, märkides puudutatud isikuteks nii Luise 5 kui ka Endla 6
korteriomanikud, kuid juurdepääsutee on ta palunud määrata selliselt, et see kulgeb üle Endla 6
kinnistu täpselt samal viisil, kui seda sooviti saavutada varasemas tsiviilasjas esitatud hagis.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Määruskaebuses palub avaldaja nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi
menetlusse võtmiseks tagasi maakohtule.
Kohtud keeldusid põhjendamatult juurdepääsu määramise avalduse lahendamisest, rikkudes sellega
asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevat avaldaja õigust. See, et avaldaja on varasemas
tsiviilasjas nõudnud juurdepääsu seadmist üksnes Endla 6 kinnistu kaudu, ei anna alust järelduseks, et
tal ei ole enam õigust nõuda juurdepääsu seadmist teiste kinnistute kaudu.
Kohtud leidsid ekslikult, et avaldajal tuli avalduses põhistada puudutatud isikute kaasamist. Avaldaja
ei pidanud seda tegema, sest puudutatud isikud kaasab menetlusse kohus. Avaldaja realiseerib talle
seadusest tulenevat õigust ning seega on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja on tegutsenud
pahauskselt. Avalduses on märgitud, et kuigi avaldaja leiab jätkuvalt, et Endla 6 kaudu oleks
juurdepääsu seadmine kõige mõistlikum, annab lõpliku seisukoha juurdepääsu seadmise kohta kohus.
Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata
juurdepääsu ka mujalt. Varasemas tsiviilasjas ei kaalutud teisi võimalikke juurdepääse, samuti ei
kaasatud naaberkinnistu omanikke.
7. Endla 6 korteriomanikud vaidlevad avaldaja määruskaebusele vastu, paludes jätta selle
rahuldamata. Luise 5 korteriomanikud leiavad, et avaldaja ei peaks saama avalikult kasutatavale teele
juurdepääsu üle Luise 5 kinnistu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695
alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata
maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
9. Kohtud on keeldunud avaldaja avaldust menetlusse võtmast, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 4.
Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui samade poolte vahel vaidluses sama
eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus. TsMS § 477 lg 1 järgi saab seda
sätet kohaldada ka hagita menetlusele.
Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu talumise asjades on TsMS § 6182 lg 1 järgi menetlusosalised
avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste
kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Viimast ei pea menetlusse kaasama, kui see ei
puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi
esemeks hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluse moodustavad nõude aluseks olevad faktilised
asjaolud (vt selle kohta vastavalt Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07,
p 14 ja 16. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-05, p 13). Seega on hagita asjades
avalduse esemena käsitatav avaldaja selgelt väljendatud taotlus.
10. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse väitega, et kohtud jätsid tema avalduse
põhjendamatult menetlusse võtmata.
Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja palub talle avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu
määramiseks koormata juurdepääsuõigusega Endla 6 ja Luise 5 asuvad kinnistud (seades juurdepääsu
avaldaja kinnistute igakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks), kanda
juurdepääsuõigus märkena kinnistusraamatusse ning tuvastada Endla 6 ja Luise 5 korteriomanike
nõusolek selle kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Lisaks palub avaldaja määrata kindlaks, et
juurdepääsuõiguse eest on avaldaja kinnistute igakordsetel omanikel ühine kohustus maksta Endla 6
ja Luise 5 korteriühistutele tasu 40 eurot aastas (alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse
kandmisest). Avaldaja nimetab puudutatud isikutena Endla 6 korteriomanikud, Endla 6 korteriühistu,
Luise 5 korteriomanikud, Luise 5 korteriühistu ja Tallinna linna. Varasemas tsiviilasjas nõudis
avaldaja Endla 6 korteriomanike vastu esitatud hagis tähtajatut juurdepääsu avalikult
kasutatavale teele üle Endla 6 asuva kinnistu ja palus määrata juurdepääsu tasuks 365 krooni
aastas.
Eeltoodust järeldub, et praeguses asjas on puudutatud isikuteks Endla 6 ja Luise 5 korteriomanikud,
varasemas asjas oli esitatud nõue vaid Endla 6 korteriomanike vastu. Seega taotleb avaldaja
juurdepääsu ka Luise 5 korteriomanikelt, kelle kinnisasjalt peab ta juurdepääsu tagamist samuti
võimalikuks. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et TsMS § 6182 lg 1 järgi ei ole puudutatud
isikuteks korteriühistud, kes pole Endla 6 ja Luise 5 kinnisasjade omanikeks. Samas ei ole kõnealuse
sättega kooskõlas kohtute põhjendused selle kohta, miks ei tule lugeda puudutatud isikuks Tallinna
linna. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.
Riigikohus on 17. mail 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 tehtud otsuse p-s 24 selgitanud, et kõigi
kinnisasjade omanike, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukohajärgse
vallavalitsuse kaasamine on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle
järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning
seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega. Eeltoodust järelduvalt ei saanud maakohus
asja menetlusse võtmise üle otsustades asuda seisukohale, et Tallinna linn ei ole asjas puudutatud
isikuks.
AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs
avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra
kinnisasja. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja nagu varasemas hagimenetluses avalikult kasutatavalt
teelt juurdepääsu määramist. Siinkohal leiab ringkonnakohus ekslikult, et avaldaja on märkinud
puudutatud isikuteks küll Endla 6 ja Luise 5 korteriomanikud, kuid juurdepääsu palub määrata
selliselt, et see kulgeb üle Endla 6 kinnitu täpselt samal viisil, kui seda sooviti saavutada varasemas
tsiviilasjas esitatud hagis. Avalduse kohaselt palutakse koormata juurdepääsuõigusega Endla 6 ja
Luise 5 asuvad kinnistud.
Eeltoodust järelduvalt ei olnud kohtul alust jätta avaldaja taotlus menetlusse võtmata ning
põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja pole kasutanud oma menetlusõigusi
heauskselt.
11. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada
sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
12. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
tagastada. Kautsjoni on tasunud avaldaja eest Osaühing AMANTESE ÕIGUSBÜROO. Avaldaja on
kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Osaühingule
AMANTESE ÕIGUSBÜROO.
Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik