3-1-1-133-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-133-12

Määruse kuupäev

30. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Süüdistatava

J.

P. vahistamise

asendamata

jätmine

elektroonilise valvega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-8959

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. P. kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokurör Laura Vaik

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

28. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2012. a määrus, millega jäeti süüdistatava J.

P. kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2012. a määruse peale läbi vaatamata ja

saata

määruskaebus

Tartu

Ringkonnakohtule

uueks

sisuliseks

arutamiseks

teises

kohtukoosseisus.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada kaitsja taotlused J. P.-le kohaldatud tõkendi tühistamiseks ja jälitustegevuse

salvestiste võtmiseks kriminaaltoimiku juurde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2012. a määrusega anti J. P. kohtu alla süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2,

3, § 241 lg 1, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi. Sama kohtumäärusega jättis

maakohus muutmata J. P. suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine. Viimast otsustust põhjendas

maakohus vajadusega välistada süüdistatavast lähtuv reaalne uute kuritegude toimepanemise oht.

Kergemaliigiliste tõkendite, seal hulgas elektroonilise valve kohaldamist ei pidanud maakohus

piisavaks selle eesmärgi saavutamiseks.

2. Maakohtu kohtu alla andmise määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja Erki

Kergandberg, kes taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti J. P. suhtes kohaldatud

vahistamine asendamata elektroonilise valvega.

3. Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2012. a määrusega jäeti J. P. kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et andes süüdistatava kohtu alla, jättis maakohus talle varem

kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata, et vältida süüdistatava poolt uute kuritegude

toimepanemise ohtu. Seega leidis maakohus, et J. P. suhtes esineb jätkuvalt vahistamisalus KrMS §

130 lg 2 tähenduses. Maakohus ei kohaldanud süüdistatava suhtes tõkendit ega ka muutnud seda.

Kooskõlas Riigikohtu praktikas asjas nr 3-1-1-110-10 väljendatud seisukohtadega ei ole selline kohtu

alla andmise määrus määruskaebekorras edasi kaevatav. KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa

määruskaebust esitada kohtu alla andmise määruse peale. Kohtu alla andmise määruse

vaidlustatavust ei saa tuletada ka Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-9-12.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti J. P. suhtes kohaldatud vahistamine

asendamata elektroonilise valvega ning uue otsustusega süüdistatava allutamist elektroonilisele

valvele ja tema viivitamatut vahi alt vabastamist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on jätnud täitmata

põhjendamiskohustuse ja alusetult irdunud välja kujunenud kohtupraktikast. Kohtuasjas nr

3-1-1-9-12 on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et elektroonilise valve

kohaldamata jätmise määrus on üks neist erandlikest vahistamise kergemaliigilise tõkendiga

asendamata jätmise määrustest, mille peale on KrMS § 1371 lg 9 kohaselt kohtumenetluse poolel

õigus esitada määruskaebus. Eeltoodust tulenevalt on J. P. huvides esitatud määruskaebuse läbi

vaatamata jätmine ringkonnakohtu poolt alusetu.

5. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab riigiprokurör Laura Vaik, et tulenevalt Riigikohtu

praktikast on kohtu alla andmise määrus elektroonilise valve kohaldamata jätmise osas

määruskaebekorras vaidlustatav ning sellest tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud J. P. kaitsja

määruskaebust sisuliselt arutama. Samas on riigiprokurör seisukohal, et nii J. P. vahistamine kui ka

tema suhtes elektroonilise valve kohaldamata jätmine on olnud seaduslikud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium on seisukohal, et vaidlustatud ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja määruskaebus maakohtu lahendile saata sisuliseks

arutamiseks ringkonnakohtule.

7. Kaitsja määruskaebuses märgitakse õigesti, et tõkendi vahistamine asendamist elektroonilise

valvega on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud oma lahendis asjas nr 3-1-1-9-12. Nimetatud

lahendis asus kolleegium KrMS § 1371 lg 9 ja § 385 grammatilise ja teleoloogilise tõlgendamise teel

seisukohale, et kuigi üldjuhul ei ole KrMS § 385 p 20 kohaselt määruskaebekorras edasikaevatav

selline kohtuliku arutamise käigus tehtud määrus, millega jäeti rahuldamata kohtumenetluse poole

taotlus vahistamise asendamiseks kergemaliigilise tõkendiga, siis kohtumäärus vahistamise

elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta taoliste määruskaebekorras vaidlustamatute

määruste hulka ei kuulu. Olgugi et ka määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamisest

keeldumise kohta võidakse kohtuliku arutamise käigus koostada kohtumenetluse poole taotluse

alusel, ei tule sellisel juhtumil siiski järgida KrMS § 385 p 20 nõudeid, mis keelavad määruskaebuse

esitamise kohtumenetluses poole taotluse lahendamise määruse peale, kuna elektroonilise valve

kohaldamise tingimusi käsitleva KrMS § 1371 lg-st 9 on viitega sama seadustiku vahistamise

regulatsioonile tuletatav poole õigus vaidlustada muu hulgas ka elektroonilise valve kohaldamata

jätmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2012. a kohtumäärus asjas nr 3-1-1-9-12 p-

d 10-12). Kuna KrMS § 136 näeb erinormina KrMS § 385 suhtes ette menetlusosalise õiguse

vaidlustada määruskaebekorras vahistamisega seonduvaid küsimusi ning KrMS § 1371 lg 9

võrdsustab edasikaebeõiguse osas elektroonilise valve kohaldamise vahistamisega, siis on ka

maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise

valvega, määruskaebekorras vaidlustatav. Eeltoodust järeldub, et seadusandja tahte kohaselt

moodustab kohtumäärus, millega keeldutakse vahistamise asendamisest elektroonilise valvega,

erandi üldpõhimõttest, mille kohaselt ei ole keeldumine kergemaliigilise tõkendi kohaldamisest

(tõkendi muutmisest) edasikaevatav.

8. Kolleegium märgib, et määruskaebeõigust tuleb käsitleda erinevalt eelpoolkirjeldatust siis, kui

kohtumenetluse pool taotleb ainult tõkendi vahistamine tühistamist, ilma, et sellega kaasneks ka

taotlus elektroonilise valve kohaldamiseks. Jätab kohus sellise taotluse rahuldamata ning süüdistatava

suhtes kohaldatud vahistamise muutmata, puudub kohtumenetluse poolel taolise otsustuse peale

määruskaebeõigus KrMS § 385 p 20 kohaselt, kuna tegemist on poole taotluse lahendamisel tehtud

kohtumäärusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2011. a kohtumäärus asjas nr 3-1-

1-110-10 p 7). Seega tuleb määruskaebeõiguse ulatuse kindlaks tegemiseks tõkendi muutmiseks

esitatud taotluste lahendamisel koostatud kohtumäärustele lähtuda sellest, kas seadusandja on

pidanud vajalikuks konkreetse tõkendiliigi vaidlustamise jaoks erandite loomist või mitte. Viimased

ei pruugi seadustehniliselt alati sisalduda kriminaalmenetluse seadustiku määruskaebemenetlust

reguleerivas 15. ptk-s, vaid võivad tuleneda ka kriminaalmenetlusõiguse üldosalistest sätetest (nt §

136 või § 1371 lg 9). Edasikaebeõigust puudutavate erandite puudumisel tuleb määruskaebeõiguse

selgitamiseks juhinduda KrMS §-st 385 kui üldnormist.

9. Ringkonnakohus on J. P. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmist muu hulgas põhjendanud

viitega KrMS § 385 p-le 16, mille kohaselt ei ole kohtu alla andmise määrus määruskaebemenetluses

vaidlustatav. Kolleegium selgitab, et viidatud sätte kohaselt on välistatud üksnes määruskaebuse

esitamine kohtu otsustusele anda süüdistatav kohtu alla KrMS § 257 lg 1 tähenduses. Juhul kui kohtu

alla andmise määrus sisaldab peale eelnimetatu veel muid otsustusi (nt otsustust süüdistatava suhtes

tõkendi kohaldamise või selle muutmise kohta kooskõlas KrMS § 263 p-ga 7), tuleb küsimus nende

edasikaevatavusest määruskaebekorras lahendada eraldi KrMS § 385 nõudeid järgides. Küsimuste,

mille vaidlustamine määruskaebekorras ei ole KrMS § 385 kohaselt eraldivõetult keelatud,

lahendamine kohtu alla andmise määruses, ei võta kohtumenetluse poolelt õigust esitada nende peale

määruskaebust.

Seda

põhjusel,

et

kohtumenetluse

poole

määruskaebeõigus

kohtu

menetlusotsustustele ei saa sõltuda pelgalt asjaolust, millist nime kandvas menetlusdokumendis

kohus selle konkreetsel juhul lahendab. Kuna käesolevas kriminaalasjas võttis maakohus J. P. kohtu

alla andmise määruses muude küsimuste kõrval ka seisukoha süüdistatavale kohaldatud vahistamise

asendamise võimatusest elektroonilise valvega, mis käesoleva lahendi p-s 7 märgitud põhjendustel on

iseseisvalt määruskaebekorras edasi kaevatav, siis oli süüdistatava kaitsjal õigus esitada selle peale

määruskaebus vaatamata sellele, et formaalselt sisaldus taoline otsustus kohtu alla andmise määruses.

10. Enne käesoleva kohtuasja kirjalikus menetluses läbi vaatamist esitas süüdistatava kaitsja

Riigikohtule kaks taotlust, millest esimeses palutakse J. P. vahistatuse kontrolli ja kõigi tema suhtes

kohaldatud tõkendite tühistamist, ning teises taotletakse jälitustegevuse salvestiste võtmist

kriminaalasja juurde. Kolleegium märgib, et käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus

ringkonnakohtu otsustuse seaduslikkusest jätta läbi vaatamata kaitsja poolt maakohtu määrusele

esitatud määruskaebus. Taotlus tühistada süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend väljub nimetatud

kohtukaebemenetluse raamest, kuna KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus kõrgema

astme kohtus läbi üksnes selle piirides. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatava kaitsja taotlus

kaitsealuse suhtes kohaldatud tõkendi tühistamiseks tagastada selle esitajale. Kuna ringkonnakohtu

määruse, millega jäeti läbi vaatamata kaitsja kaebus maakohtu määrusele, seaduslikkuse hindamine ei

eelda jälitustegevuse salvestiste uurimist, siis tagastab kolleegium ka selle taotluse esitajale.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 362 p-st 2 tühistab kolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2012. a määruse J. P. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmises ja

saadab määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris