3-2-1-117-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-117-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. november 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Hooneühistu JÕEKALLAS hagi Sergey Perlovi vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-55325

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hooneühistu JÕEKALLAS kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

137 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Hooneühistu JÕEKALLAS (registrikood 80033864),

esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina

Kostja Sergey Perlov (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-55325 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt 23. märtsil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis)

eurot Hooneühistu JÕEKALLAS kontole nr 221029734136 (Swedbank).

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hooneühistu JÕEKALLAS (hageja) esitas 23. oktoobril 2009 Sergey Perlovi (kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt välja 3002 krooni (191 eurot

86 senti). Pärnu Maakohus tegi 9. novembril 2009 kostjale makseettepaneku, mis toimetati kostjale

kätte 10. augustil 2010. Kostja esitas 13. augustil 2010 makseettepanekule vastuväite, mistõttu Pärnu

Maakohus lõpetas 10. septembri 2010. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude

Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

Hageja esitas 8. oktoobril 2010 kohtule nõutud vormis hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt

välja 2302 krooni 10 senti (147 eurot 13 senti), sh 2008. ja 2009. a liikmemaks 2 * 268 krooni ja

nende tasumisega viivitamise eest viivise, hüvitise hooneühistu heakorrastustöödel osalemata jätmise

eest 300 krooni, hüvitise hooneühistu valves osalemata jätmise eest 1800 krooni ja postikulud

kostjale nõude esitamiseks kirja saatmise eest 68 krooni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja Hooneühistu JÕEKALLAS liige, kelle kasutuses on

garaažiboks nr 16. Hooneühistu (endine garaažiühistu) 16. veebruari 2002. a üldkoosolekul otsustati,

et liikmed valvavad garaaži graafiku alusel ise ja need, kes valves ei osale, maksavad iga puudutud

valvekorra eest ühistu kassasse 100 krooni. Sama üldkoosoleku otsusega otsustati, et ka ühistu

territooriumi heakorratöid teevad ühistu liikmed ise ning need, kes, töödel ei osale, maksavad ühistu

kassasse iga tegemata tunni eest 50 krooni. Ühistu 23. märtsi 2008. a üldkoosolekul suurendati

hüvitist valvest puudumise eest 150 kroonini ja heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini tunnis.

Üldkoosoleku 16. veebruari 2002. a otsusega otsustati maksete tasumisega viivitamise eest arvestada

viivist 0,2% iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Kostja on jätnud hooneühistu vastu täitmata oma kohustused, mis tulenevad ühistu üldkoosoleku

otsustest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja on oma kohustused ühistu vastu täitnud. Kostja on tasunud 20. juulil 2006 maa erastamise eest

1171 krooni, 4. augustil 2006 2005.-2006. a aastamaksud 600 krooni, 8. juulil 2008 2007. a

aastamaksu ning hüvitise laupäevakute eest 450 krooni, 14. septembril 2009 2008-2009. a

aastamaksud ja hüvitise laupäevakute eest 836 krooni, 30. septembril 2010 2010. a aastamaksu ning

laupäevakute eest 368 krooni. Kokku on kostja tasunud hagejale 3425 krooni.

Kõik ühistu üldkoosolekud on toimunud kokkukutsumiskorda järgimata ja liikmed ei ole tehtud

otsustest teadlikud.

Hooneühistul ei ole õigust ise garaaži valvata, sest tal puudub selleks litsents. Kostjale ei ole esitatud

valvegraafikut, mistõttu ei saa ta olla ka valvetest keeldunud. Hoonet ei ole tegelikult valvatud.

Hooneühistule maksete tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,2% päevas ei ole mõistlik.

Osa hageja nõudeid olid hagi esitamise ajaks, s.o 8. oktoobriks 2010 aegunud.

3. Hageja esitas 29. detsembril 2010 nõuete muutmise avalduse, arvestades kostja aegumise

vastuväidet, ja palus mõista kostjalt välja 2152 krooni.

Hageja loobus enne 31. detsembrit 2005 tekkinud nõuetest, sh 500 krooni suurusest hüvitisest 2003-

2005 valves osalemata jätmise eest, kuid lisas nõudele 2010 valves osalemata kolme korra eest

hüvitise 450 krooni. Kokku soovis hageja saada hüvitist valves osalemata jätmise eest 1750 krooni.

Valvati öösiti, valvegraafikud oli pandud välja teadetetahvlile ning kostja ei ole tasu maksmise

aluseks olevaid ühistu üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.

Hageja loobus aastamaksude nõudest, sest kostja oli aastamaksud tasunud. Kuna kostja viivitas

2007.-2008. a aastamaksude tasumisega, soovis hageja aastamaksude tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise eest saada kostjat endiselt viivist 234 krooni. Kostja pidi maksma aastamaksu jooksva

aasta 1. novembriks. 2007. a aastamaksu tasus kostja 8. juulil 2008 ja 2008. a aastamaksu

14. septembril 2009. Viivise suurus tuleneb üldkoosoleku otsusest ja on seetõttu põhjendatud.

Kuna kostja on laupäevakutel osalemata jätmise eest tasunud, v.a 2006. a eest, loobus hageja osaliselt

heakorratöödel osalemata jätmise hüvitise nõudest, kuid soovis saada kostjalt 2006 heakorratöödel

osalemata jätmise eest hüvitist 50 krooni.

Hageja soovis, et kostja hüvitaks ka postikulud 118 krooni 10 senti.

4. Viru Maakohus rahuldas 29. aprilli 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

137 eurot 54 senti (2152 krooni). Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Hooneühistu

JÕEKALLAS liige ja tema kasutuses on garaažiboks nr 16.

Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 4 järgi peab hooneühistu liige tasuma liikmemaksu ning

HÜS § 13 lg 1 järgi tasuma üldkoosoleku otsuse kohaselt ühiskasutuses olevate kinnisasja osade

korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Hooneühistu liige ei ole

HÜS § 13 lg 2 järgi kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks

korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

Hooneühistuseaduse § 15 lg 1 järgi võib hooneühistu liige nõuda, et hooneühistule kuuluvat

kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata

osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Hooneühistu liikmete huvidele vastava

valitsemisena käsitatakse ühiskasutuses oleva kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist.

Hooneühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis-

ja kontrollorganite esitatud nõudeid, samuti tasuma õigel ajal osamakseid, sihtotstarbelisi makseid ja

muid makseid üldkoosoleku kehtestatud tähtajal ja suuruses (ühistu 2003. a põhikirja p 22 lg-d 1 ja 3

ja ühistu 2007. a põhikirja p-d 4.2.1 ja 4.2.2). Põhikirjades on sätestatud ka ühistu üldkoosoleku õigus

kehtestada muid kohustusi (ühistu 2003. a põhikirja p 22 lg 10 ja ühistu 2007. a põhikirja p 4.3).

Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 234 krooni, kuna kostja viivitas aastamaksu tasumisega.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja viivitas 2007. ja 2008. a aastamaksu tasumisega, kuid kostja

arvates ei ole viivisemäär hooneühistu jaoks mõistlik.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja esitatud arvutuste kohaselt viivitas kostja 2007. a aastamaksu tasumisega 251 päeva ja 2008. a

aastamaksu tasumisega 317 päeva.

Ühistu 16. veebruari 2002. a, 25. aprilli 2004. a ja 23. märtsi 2008. a üldkoosoleku otsustega määrati

õigel ajal tasumata aastamaksu eest arvestatava viivise määraks 0,2% päevas iga viivitatud päeva

eest. Hooneühistu põhikirjade (2003. a põhikirja p 22 lg 4 ja 2007. a põhikirja p 4.2.6) järgi on ühistu

üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks ühistu pädeva juhtimisorgani sätestatud maksete õigel ajal

ja/või täielikult tasumata jätmise korral makstava viivise suurus. Seega on viivisemäär põhjendatud

ning kostja peab 2007. a aastamaksu tasumisega viivitamise eest maksma hagejale viivist 135 krooni

ja 2008. a aastamaksu tasumisega viivitamise eest 170 krooni. Hageja on vähendanud kostjalt

väljamõistetava viivise suurust 305 kroonilt 234 kroonini, mis on mõistlik viivise suurus.

Hageja palus mõista kostjalt välja 1750 krooni, kuna kostja ei osalenud 2006-2010 garaaži

valvamises, ja 50 krooni, kuna kostja ei löönud kaasa 2006. a heakorratöödel. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja ei ole valves ja heakorratöödel osalemata jätmise eest maksnud. Kostja esitas hageja

neile nõuetele aegumise vastuväite. Kuna hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse

korras 23. oktoobril 2009, ei ole TsÜS §-s 147 sätestatud kolmeaastane hagi aegumistähtaeg

saabunud ja hageja nõuded ei ole aegunud.

Kostja vastuväite kohaselt tuleb hageja aegumata nõuded valvamiskohustuse täitmata jätmise ja

heakorratöödel osalemata jätmise eest jätta rahuldamata, sest ühistu otsused on tühised, kuna on

vastuolus seadustega.

Ühistu 16. veebruari 2002. a üldkoosoleku otsuse järgi kohustusid liikmed valvama garaažibokse ise

ning kõik ühistuliikmed pidid graafiku järgi valves olema. Need liikmed, kes oma graafikujärgsel ajal

ei saanud valvata, pidid olema valves muul ajal või hüvitama valvekorra 100 krooniga. Sama

üldkoosoleku otsusega otsustati ka ühistu territooriumi heakorratööde tegemine ning need ühistu

liikmed, kes töödel ei osale, pidid tasuma ühistu kassasse 50 krooni. Ühistu 25. aprilli 2004. a

üldkoosolekul otsustati, et heakorratöid tehakse 8. mail 2004 ning töötamata tundide ees peab

ühistuliige tasuma 50 krooni. Samuti määrati kindlaks, et garaaži valvatakse kella 20.00-st kuni 6.00-

ni oma jõududega. Oma valvekorrast keeldumise eest pidi ühistuliige tasuma 100 krooni.

Üldkoosolekul osalejate nimekirjast nähtuvalt võttis koosolekust osa ka kostja, kes samuti hääletas

vastuvõetud otsuste poolt.

Ühistu 23. märtsi 2008. a üldkoosolekul otsustas üldkoosolek suurendada hüvitist valvekorralt

puudumise eest 150 kroonini ning heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini tunnis.

Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud üldkoosolekute toimumisest ja et liikmeid üldkoosolekule ei

kutsutud.

Pooled ei vaidle selle üle, et heakorratöödel (laupäevakutel) osalemata jätmise eest on kostja tasunud.

Samuti on tõendatud, et kostja osales 25. aprilli 2004. a üldkoosolekul. Hageja on veenvalt

põhjendanud, et valvegraafikud olid teadetetahvlil teatavaks tehtud, ning valvegraafiku väljavõttega

on tõendatud, et kostja oli valvegraafikutest teadlik ja tema asemel valvas 25. juulil 2004 teine

ühistuliige.

Ühistu otsused valve ja heakorratööde tegemise kohta on ühistu liikmete huvides ühistu

üldkoosolekutel vastu võetud. Kostja väide, et hooneühistul ei ole õigust hoonet valvata, ei ole

põhjendatud. Igal isikul on õigus oma vara valvata. Kostja väide, et hoonet tegelikult ei valvatud, sest

ühistu ei tea, kes paigaldas tema garaažiboksi ukse ette betoonbloki, ei ole tõendatud ning on ümber

lükatud hageja esitatud tõenditega. Hageja on veenvalt põhjendanud, et garaažibokside valve oli

hädavalik. Alates 2002. aastast ei ole olnud ühtegi vargust. Enne valveid varastati boksidest kolm

sõidukit, bensiini, tööriistu ja muud vara. Korrapidamiste päevikust nähtub, et liikmed, kes osalesid

valves, kinnitasid seda oma allkirjaga. Kõik liikmed, v.a kostja, s.o 79 liiget 80-st osalesid valves või

teistel hooneühistu töödel. Korrapidamiste päevikust nähtub, et päevadel, mil kostja pidi valvama,

keegi valvama ei ilmunud. Seega oli neil päevadel hoone valveta.

Ühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on

võetud vastu liikmete ühistes huvides ega ole vastuolus seadusega. Seega ei ole otsused tühised.

Kuna otsused kehtivad ja kostja rikub raha maksmise kohustust, tuleb temalt VÕS § 108 lg 1 alusel

mõista lisaks viivisele välja ka valves osalemata jätmise eest tasu 1750 krooni ja heakorratöödel

osalemata jätmise eest tasu 50 krooni.

VÕS § 128 lg 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka enne nõude esitamist kohtuväliselt

tekkinud postikulud 118 krooni 10 senti.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, sest maakohus jättis käsitlemata kostja vastuväited, lahendamata kostja

taotluse saada üldkoosoleku protokollid ning hindas vääralt tõendeid, sh ei nõudnud hagejalt

kinnitatud majandusaasta aruandeid, millest nähtuks, kuidas jaotati kulud ühistu liikmete vahel.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. veebruari 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse (kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 3 ekslikult märgitud: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata), tühistas maakohtu

otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus asjas õigesti hooneühistu seaduse

sätteid. Hooneühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2005 ning kuna hageja korrigeeris oma nõuet kostja

aegumise vastuväite tõttu, põhinevad hageja nõuded võlgnevusel, mis tekkis pärast 31. detsembrit

2005.

Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole

rikutud. Kostja väide, et maakohus ei andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele ning lähtus

ebaõigesti eeldusest, et kostja kohustuste aluseks olevad üldkoosoleku otsused kehtivad, ei ole õige.

Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, millal koosolekud toimusid, kas tegemist oli

esmakordse või korduva koosolekuga, kui palju liikmeid osales, milline oli päevakord ning millised

olid hääletustulemused. Kostja ei tõendanud maakohtus oma vastuväiteid ega esitanud ka tõendeid,

mis oleksid hageja tõendid kahtluse alla seadnud. Kostja väide, et asjas ei ole tõendatud, et teda

teavitati üldkoosoleku otsusest, ei ole asjakohane. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja osales isiklikult

vähemalt ühel üldkoosolekul ja et teda oli enne kohtusse pöördumist nõudest teavitatud. Kostja on ka

osaliselt oma võlgnevuse tasunud. Seega tuleneb asjaoludest, et kostja pidi olema üldkoosolekute

toimumistest ja nende otsustest teadlik.

Maakohus kvalifitseeris vääralt hageja nõude valves ja heakorratöödel osalemata jätmise tasuna ning

asus vääralt seisukohale, et tegemist on hageja põhikirja alusel kehtestatud vajaliku tasuga. Hageja

üldkoosolek ei olnud pädev sellist tasu kehtestama. Tegemist ei ole heakorra- ja valvetasuga. Hageja

kehtestatud tasude suurus ja tasumise kord annaksid alust kohaldada nimetatud tasudele leppetrahvi

regulatsiooni (VÕS § 158). Leppetrahvi saab kokku leppida lepingulises suhtes. Hageja üldkoosoleku

otsus on käsitatav küll mitmepoolse tehinguna, kuid mitte lepinguna. Ühistu üldkoosolek ei olnud

pädev oma liikmetega leppetrahvi tasumise tingimustes kokku leppima.

HÜS § 13 lg 1 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma

ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt

liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud

liikmemaksumäära alusel. Kindla rahasumma maksmise kohustuse määramine liikmele selle eest, et

ta ei osale hooneühistu korraldatud talgutel või valvetes, ei ole käsitatav otsusena, mis on tehtud

ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutuste kandmise tõttu.

Sellise tasu määramine on trahvi iseloomuga ning selle määramine hooneühistu liikmele ei vasta

headele kommetele. Kuna üldkoosoleku pädevuses ei olnud sanktsiooni iseloomuga tasu

kehtestamine, on hageja nõue 115 euro 4 sendi (1800 krooni) saamiseks alusetu ja selles osas tuleb

jätta hagi rahuldamata.

Hageja nõue saada postikulude tõttu VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitist on iseenesest lubatav. Hageja on

aga esitanud olulises osas põhjendamatu nõude, sest ei ole märkinud, millest postikulud koosnesid,

ega tõendanud kulutuste hüvitamiseks olulisi asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu, milliste teadete

edastamisega millises suuruses kulud tekkisid. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja postikulude

hüvitamise nõue 7 eurot 55 senti (118 krooni 10 senti).

Kuna hageja loobus aastamaksude nõudest ja kostja tasutud summad on hageja arvestanud viivise

katteks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue 14 eurot 96 senti (234 krooni).

Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja asjas tehakse uus otsus, millega hagi jääb rahuldamata,

tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud kulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta maakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vääralt

menetlusse, kuigi see esitati hilinemisega.

Ringkonnakohus kvalifitseeris vääralt hageja 115 euro 4 sendi (1800 krooni) saamise nõude ning asus

vääralt seisukohale, et kostjal ei ole kohustust maksta hagejale valves ja heakorratöödel osalemata

jätmise tõttu tasu. Ühistu liikmetel oli õigus otsustada, et garaažibokse valvatakse ise ning ise tehakse

ka heakorratööd ning olukorras, kus isik ei täida neid kohustusi, asendatakse tema kohustus ühistule

hüvitise maksmise kohustusega. Selline otsustus on kõigi ühistu liikmete huvides ja kõik peale kostja

on seda ka täitnud. Hüvitist ei saa käsitada leppetrahvina. Tegemist on tasuga heakorra tagamise ja

valve eest.

Ringkonnakohus jättis vääralt rahuldamata hageja viivisenõude. Õige on see, et hageja loobus

aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja oli need juba tasunud, kuid hageja ei loobunud

viivisenõudest. Hageja ei ole kostja tasutud summasid arvestanud viivise katteks.

Ringkonnakohus jättis vääralt kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kostjale nõuete esitamise tõttu

tekkinud postikulud. Hageja esitas nii kostjale saadetud kirjade teksti kui ka postikulusid tõendavad

dokumendid (tl 20-25 ja 116-117).

9. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal ei olnud

kohustust osaleda heakorratöödel ja valvetes, sest hageja üldkoosoleku otsused selle kohta on tühised,

kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, sest koosolekute päevakorras nimetatud küsimust ei

olnud. Hagejal ei ole õigust nõuda liikmemaksu tasumisega viivitamise eest viivist, sest hageja

25. aprilli 2004. a otsuse järgi ei ole hagejal sellist õigust. Kuna hageja nõue ei ole põhjendatud, ei ole

alust postikulu hüvitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1

p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni

korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.

11. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium esmalt, et ringkonnakohus võttis õigesti kostja

apellatsioonkaebuse menetlusse, sest kostja esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt.

Toimikust nähtuvalt sai kostja maakohtu otsuse kätte 6. mail 2011 (tl 143). 6. juunil 2011 esitas kostja

e-kirja teel apellatsioonkaebuse (tl 145). Kirjalik allkirjastatud apellatsioonkaebus jõudis

maakohtusse 7. juunil 2011 (tl 151).

Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada üldjuhul 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

apellandile kättetoimetamisest. Tähtaja kulgemine algab TsÜS § 135 lg 1 järgi üldjuhul järgmisel

päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, möödub TsÜS § 136 lg 6 ja § 137 lg 1

järgi tähtaeg ajavahemiku viimasel päeval kl 24.00. Eeltoodu kohaselt oleks apellatsioonitähtaeg

pidanud praeguses asjas lõppema 5. juunil 2011 kl 24.00. Nimetatud kuupäev oli pühapäev. Kui

tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule

puhkepäevale, loetakse TsÜS § 136 lg 8 järgi tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel

tööpäeval. Seega tuleb lugeda apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 6. juuni 2011.

Nimetatud päeval saatis kostja maakohtule e-kirjaga digitaalselt allkirjastamata apellatsioonkaebuse.

Allkirjastatud kirjalik apellatsioonkaebus jõudis maakohtusse 7. juunil 2011. TsMS § 335 lg-te 1 ja 2

järgi piisab kirjaliku kaebuse, sh apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks

avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil

või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal

antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt kümne päeva jooksul. Neid nõudeid on

kostja täitnud. Seega esitas kostja apellatsioonkaebuse tähtaegselt.

12. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes esmalt selle üle, kas hagejal kui hooneühistul on õigus

nõuda kostjalt kui hooneühistu liikmelt raha selle eest, et kostja ei osalenud hooneühistule kuuluva

hoone valvamises ega heakorratöödel.

Hagiavalduse kohaselt tulenes kostja kohustus sellest, et hooneühistu üldkoosolek otsustas

16. veebruari 2002. a üldkoosolekul ühehäälselt, et hooneühistu liikmed valvavad öösiti hoonet

juhatuse määratud graafiku järgi ning need, kes määratud ajal ei valva, valvavad muul ajal või

hüvitavad hooneühistule 100 krooni korra eest. Samuti otsustati ühehäälselt, et ühistu liige peab

osalema heakorratöödel või maksma iga heakorratöödel osalemata korra eest hüvitist 50 krooni.

23. märtsi 2008. a üldkoosolekul otsustati suurendada hüvitist valvekorralt puudumise korral

150 kroonini ja heakorratöödel osalemata jätmise puhul 100 kroonini. Hageja väitel on teised

hooneühistu liikmed täitnud oma kohustused nõuetekohaselt, v.a kostja.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hooneühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed valvavad ise

garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on vastu võetud hooneühistu liikmete huvides ega ole

seadusega vastuolus. Õige ei ole ringkonnakohtu arusaam, et hooneühistu liikmed ei saanud hüvitises

kokku leppida, ega see, et selline kokkulepe on heade kommetega vastuolus.

Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja kehtestatud tasude suurus ja tasumise

kord annavad alust kohaldada leppetrahvi regulatsiooni (VÕS § 158). Kolleegiumi hinnangul tuleb

16. veebruari 2002. a üldkoosoleku otsusega (otsus) sätestatud hüvitisi (kompensatsioone) käsitada

alternatiivkohustusena VÕS § 86 mõttes, mitte leppetrahvina VÕS § 158 mõttes. Sellele viitab

nimetatud otsuse p 2 sõnastus: „GÜ liikmed, kes puuduvad korrapidamisel, on kohustatud kutsutama

seda plaanivälise korrapidamisega või hüvitama tasumisega kassasse ulatuses 100 krooni." Kui

võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub VÕS § 86 lg 1 järgi valikuõigus võlgnikule, kui

seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal

isikul. Otsuse p 2 järgi on ühistu liikmel valikuõigus ja ta võib valida, kas täita valvamiskohustust või

maksta hüvitist. Kolleegiumi hinnangul ei ole kokku lepitud hüvitise maksmise eesmärgiks võimaliku

kahju hüvitamine, mis on leppetrahvi peamiseks eesmärgiks. Samuti saab alternatiivkohustuse

kokkuleppena käsitada nimetatud otsuse p 4, mille järgi tuli heakorratöödelt puudumise eest maksta

hüvitist 50 krooni. Ühingulises tegevuses, kus üldkoosolekul otsustatakse muu hulgas ka

ühinguliikmete mitmesuguste ühistegevuste korraldamise üle (valvamine, koristamine jms), on

kolleegiumi arvates võimalik ja mõistlik sellistes alternatiivkohustustes kokku leppida.

Kolleegiumi arvates saab aga ülal märgitud alternatiivne kohustus tekkida hooneühistu liikmetel

üksnes juhul, kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul, kus selle üle otsustati, ning nõustus selliste

kohustustega (ei hääletanud otsuse vastu), s.o sõlmis alternatiivkohustuse kokkuleppe. Kui

hooneühistu liige osales üldkoosolekul ja hääletas alternatiivsete kohustuste (sh isiklikku laadi

kohustuse (valvamise ja heakorratööde tegemise kohustuse) või selle asemel hüvitise maksmise

kohustuse) poolt, oli ta kohustatud kokkulepet täitma, s.o täitma kas isiklikku laadi kohustuse või

maksma selle asemel raha.

Eelnevat arvestades tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas kostja osales üldkoosolekutel, kus

otsustati alternatiivsete kohustuste, sh isiklikku laadi kohustuse üle, ja nõustus nende otsustega.

Maakohus tuvastas, et kostja osales küll 25. aprilli 2004. a üldkoosolekul, kuid tuvastatud ei ole, kas

hageja hääletas sellel koosolekul otsuste poolt, ega see, kas hageja osales ka teistel üldkoosolekutel,

sh 23. märtsi 2008. a üldkoosolekul, kus otsustati hüvitise suurust muuta.

13. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes ka selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt viivist, kuna

kostja viivitas aastamaksu maksmisega. Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus paljasõnaliselt

ja põhjendamatult seisukohale, et kuna hageja loobus kohtumenetluses aastamaksude nõudest ja

arvestas kostja tasutud summad viivise katteks, tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata.

Kuigi hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja täitis oma kohustused, ei ole hageja

viivisenõudest loobunud ega väitnud, et tasutud aastamaksud tuleks arvata viivise katteks. VÕS § 88

lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata, millise kohustuse

täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. VÕS § 88 lg 4 järgi võib

võlausaldaja määrata, milline kohustus on täidetud, pärast seda, kui võlgnik ei ole mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse täitmist seda ise määranud.

Kostja on väitnud, et tasus aastamaksud, ning on esitanud selle kohta ka tõendid (tl 64-66). Samuti on

kostja kohtumenetluses eitanud oma kohustust viivist maksta. Seega saab järeldada, et kostja on

määranud, et tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks.

14. Õige on hageja väide, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude

hüvitada kohtueelses menetluses tekkinud postikulud. Hageja soovis, et kostja hüvitaks talle

postikulud (kahju), mida hageja kandis seetõttu, et kostja rikkus oma kohustusi hageja vastu.

Ringkonnakohus asus paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise aluseks

olevaid asjaolusid ega tõendanud postikulusid (kahju tekkimist), kuigi hageja esitas kohtule kulusid

tõendavad dokumendid (I kd, tl 116-117) ja põhjendas, kuidas on kostja talle kahju tekitanud.

Kolleegium selgitab, et postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on

hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes.

15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon hagejale.

Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu