3-3-1-15-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-15-12

Määruse kuupäev

27. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott

Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek

Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik,

Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrus

haldusasjas nr 3-10-2717

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Oksana Kovaljova osas määruskaebus läbi vaatamata. Oleg Kovaljovi osas rahuldada

määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrus haldusasjas nr 3-10-2717

tervikuna ja Tallinna Halduskohtu 20. ja 25. oktoobri 2010. a määrused samas asjas osas, milles

anti luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Oleg Kovaljovile kuuluvale kinnistusraamatus

registreeritud kinnistule (registriosa nr 16440601, korter, Tallinna linn, Linnamäe tee 83–72,

suurus 64,7 m2).

3. Muuta Tallinna Halduskohtu 20. ja 25. oktoobri 2010. a määrustes samas asjas Oleg

Kovaljovile kuuluvale kinnistusraamatus registreeritud kinnistule (registriosa nr 16440501,

korter, Tallinna linn, Linnamäe tee 83–71, suurus 49,2 m2) seatud kohtuliku hüpoteegi summat,

määrates selleks 20 710 eurot 6 senti.

4. Lugeda Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määruse (koostoimes 25. oktoobri 2010. a

määrusega) resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus osaliselt ja anda luba taotleda MKS § 1361 lõike 1 alusel 20

710 euro ja 6 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) Oleg Kovaljovile kuuluvale kinnistusraamatus

registreeritud kinnistule registriosaga nr 16440501, korter, Tallinna linn, Linnamäe tee 83-71,

suurusega 49,2 m2.“

5. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Oleg Kovaljovi kasuks välja

menetluskulud 6 eurot ja 39 senti.

6. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 19. oktoobril 2010 Tallinna

Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks maksukorralduse seaduse (MKS) §

1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks Oleg Kovaljovile kuuluvatele

kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Taotlust põhjendati sellega, et maksuhalduri menetluses

on OÜ Mr.Lega & K maksuvõlgade sissenõudmine. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastatud

asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et OÜ-le Mr.Lega & K väljastatud

maksuotsusega määratud maksusummadest tuleneva maksuvõla tekkimise eest vastutab juhatuse liige

Oleg Kovaljov. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuotsusest tulenevat OÜ

Mr.Lega & K maksuvõlga äriühingult sisse nõuda. Taotleja on algatanud Oleg Kovaljovi vastu

maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Ülaltoodu alusel

ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades leiab taotleja, et on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine osutuda

raskendatuks või võimatuks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 20. oktoobri 2010. a määrusega PMTK taotluse ja andis loa

taotleda MKS § 1361 lg 1 alusel kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmist Eesti Vabariigi kasuks

(PMTK kaudu) Oleg Kovaljovile kuuluvatele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Tallinna

Halduskohus parandas 25. oktoobri 2010. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

447 lg-le 2 viidates 20. oktoobri 2010 määruse resolutsiooni selliselt, et kinnisasja käsutamise

keelumärke kandmise asemel anti luba hüpoteegi seadmiseks resolutsioonis nimetatud kinnistutele.

3. Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova esitasid määruskaebused, milles palusid tühistada Tallinna

Halduskohtu 20. oktoobri ja 25. oktoobri 2010. a määrused ning teha uue määruse, millega PMTK

taotlus jäetaks rahuldamata. Oksana Kovaljova määruskaebuse kohaselt on halduskohtus antud luba

sooritada täitetoiming kinnistutega, mis on Oksana Kovaljova ja Oleg Kovaljovi ühisomandis.

Oksana Kovaljova ei ole MKS § 6 mõttes maksukohustuslane ega pea vastutama OÜ Mr.Lega & K

maksukohustuse eest.

4. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 16. juuni 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2717

põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) vana redaktsiooni § 30 lg 2 p 2 ja § 471 lg 1 koostoimes MKS § 1361 lg-ga 1

(1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei

võimaldanud isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu- ja Tolliametile loa sooritada MKS §

130 lg 1 p-des 1–51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust

ringkonnakohtule. Ringkonnakohus edastas kohaldamata jäetud sätete põhiseadusele vastavuse

kontrollimiseks määruse Riigikohtule ja saatis Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused

haldusasjas nr 3-10-2717 menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohus peatas 7. juuli 2011. a määrusega haldusasja nr 3-10-2717 menetluse kuni

Riigikohtu otsuseni sätete põhiseaduspärasuse kohta.

6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 22. novembri 2011. a otsusega asjas

nr 3-4-1-18-11 HKMS vana redaktsiooni § 30 lg 2 p 2 koostoimes HKMS vana redaktsiooni § 471 lg-

ga 1 vastuolus olevaks PS § 24 lg-ga 5 ja kehtetuks osas, milles need sätted ei võimalda isikul, kelle

vara suhtes andis MKS § 1361 alusel MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa

halduskohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule.

7. Tallinna Halduskohus uuendas 23. novembri 2011. a määrusega haldusasja nr 3-10-2717

menetluse, jättis Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused rahuldamata ja edastas

määruskaebused lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. jaanuari 2012. a määrusega Oleg Kovaljovi ja Oksana

Kovaljova määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määruse

(25. oktoobri 2010 määrusega muudetud kujul) muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid

järgmised:

1) Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2011. a määruses haldusasjas nr 3-10-3170 (punktid 25 ja 26)

ollakse seisukohal, et MKS § 1361 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad maksuhalduri nn eelaresti

kohaldamiseks halduskohtult loa taotlemiseks olema ühel ajal täidetud järgmised tingimused:

a) maksuhaldur on alustanud kontrolli maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks, kuid rahaline nõue

või kohustus ei ole veel kindlaks määratud;

b) maksuhaldur on suuteline näitama (põhistama) võimaliku rahalise nõude või kohustuse

hinnangulise suuruse;

c) maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;

d) võimaliku maksukohustuse sundtäitmise oluline raskenemine või võimatus peab olema tingitud

maksukohustuslase tegevusest;

e) taotluses märgitud täitetoiming peab olema loetletud MKS § 130 lg-s 1 (kuni 31. detsembrini 2010

punktides 1–51) ja selle tegemine peab olema vajalik;

2) ringkonnakohtu hinnangul tuleneb MKS §-st 1361 kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab

oma taotlust põhistama TsMS § 235 kohastelt (kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks) ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud

peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine)

arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad);

3) halduskohtule esitatud taotluses näitas maksuhaldur, et on alustanud Oleg Kovaljovi vastu

vastutusotsuse tegemise menetlust, kirjeldas vastutusotsuse tegemise aluseid ja märkis

vastutusotsusega määratava rahalise kohustuse hinnangulise suuruse. Taotlusest ei ilmnenud

asjaolusid, mille tõttu on Oleg Kovaljovile vastutusotsuse tegemine välistatud. Liigne oli

halduskohtult nõuda, et ta MKS § 1361 alusel loa andmise menetluses kontrolliks vastutusotsuse

tegemise võimalikkust Oleg Kovaljovi suhtes ka selles ulatuses, et tuvastaks, et OÜ-lt Mr.Lega & K

maksuvõla sissenõudmise alustamisel järgiti MKS § 128 lg-s 3 sätestatud tingimusi. Seetõttu ei ole

määrav määruskaebuse esitajate kahtlus, kas OÜ-le Mr.Lega & K on ikka antud tähtaeg nii suure

maksusumma tasumiseks, kui kavatsetakse Oleg Kovaljovile tasumiseks määrata vastutusotsusega;

4) taotleja on põhjendanud, miks tal tekkis Oleg Kovaljovi tegevuse põhjal kahtlus, et pärast

vastutusotsuse tegemist võib selle sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks;

5) taotluses nimetatud täitetoimingud olid loetletud MKS § 130 lg 1 p-s 51. Ringkonnakohus leidis, et

need olid proportsionaalsed;

6) Oleg Kovaljovile kuuluvatele korteriomanditele hüpoteegi seadmist ei välista see, et tegemist võib

olla tema ja Oksana Kovaljova ühisomandis oleva varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4

kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaks määramata osades ühises asjas

kuuluv omand. Seega on tervikuna tegemist maksukohustuslasele Oleg Kovaljovile kuuluva varaga.

Ringkonnakohus selgitas, et kui väide ühisomandi kohta on õige, ei ole PMTK-l võimalik esitada

nõuet ainult Oleg Kovaljovile kuuluvale osale kinnisasjadest, nagu märgib PMTK vastuses

määruskaebustele. Tulenevalt AÕS § 70 lg-st 4 ei ole kinnisasja ühisomandi korral võimalik eristada

kinnisasja osa, mis kuuluks Oleg Kovaljovile ja mitte Oksana Kovaljovale.

9. Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova taotlevad Riigikohtule esitatud määruskaebuses Tallinna

Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) maksuhaldur ei olnud täitnud eeldusi taotluse rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ei saa

taotleda ühisomandis olevale varale, kui maksumenetlust ei ole alustatud ja vastutusotsust ei plaanita

teha mõlemale ühisvara omanikule;

2) halduskohus seadis 400 600 krooni suuruse kohtuliku hüpoteegi ühisomandis olevale varale ajal,

mil PMTK tegi sundtäitmise hoiatuse OÜ-le Mr.Lega & K ainult summas 247 845 krooni. Samas kui

OÜ Mr.Lega & K maksuvõlg, mis tekkis Oleg Kovaljovi äriühingu juhatuse liikmeks olemise

perioodil ja mida PMTK sisse nõuda kavatses, oli 500 600 krooni. Kohtud ei ole selgitanud, millisel

seaduslikul alusel võib juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus olla suurem, kui juriidiliselt isikult

nõutakse, ja veelgi enam, mille alusel võib maksuhaldur teha vastutusotsuse summas 500 600 krooni

olukorras, kus juriidiliselt isikult sundtäitmise hoiatusega nõuti ainult 247 845 krooni;

3) vastutusotsuse juriidilise isiku seaduslikule esindajale võib teha MKS § 96 lg 5 kohaselt alles siis,

kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 51 sätestatud viisil ning selle

tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. 152 755 krooni tasumise tähtaega ei olnud määratud ja ei

olnud tehtud hoiatust kohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta. MKS § 128 lg-s 3 nimetatud

tingimuste täitmata jätmisel ei ole õigust alustada võla sundkorras sissenõudmist, seega ka

vastutusotsuse tegemist;

4) kohus ei kontrollinud, kas piisanuks kohtuliku hüpoteegi seadmisest ühele kinnistule;

5) Oksana Kovaljova ei teinud midagi, et sellisesse olukorda sattuda. Abiellumine või ühisomandi

omamine ei ole seadusest tulenevalt selline põhjus, mis annaks kohtule alust piirata vara käsutamise

õigust. Oksana Kovaljova omandiõigust on rikutud. Ringkonnakohus leidis, et kuna kinnisomandid

on Oksana Kovaljova ja Oleg Kovaljovi ühisomandis, on tervikuna tegemist maksukohustuslasele

Oleg Kovaljovile kuuluva varaga. Seejuures viitas kohus AÕS § 70 lg-le 4, milles vastupidi

viidatakse sellele, et ühisomand on kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaks määramata osades

ühises asjas kuuluv omand.

10. PMTK on vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebuse esitajate väited ei anna alust

Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS

11. Riigikohtu halduskolleegium leidis 19. juuni 2012. a määruses, et Oksana Kovaljova

määruskaebust ei ole võimalik kehtiva õiguse kohaselt menetlusse võtta. Samas märkis kolleegium,

et põhiseaduspärane ei pruugi olla olukord, kus MKS § 1361 lg 4 võimaldab maksukohustuslasel

esitada määruskaebuse kuni Riigikohtuni välja, kuid maksukohustuslase abikaasal, kelle vara suhtes

kohus MKS § 1361 ja § 130 alusel täitetoimingu tegemiseks loa annab, ei ole edasikaebeõigust.

12. Kuna kohtuasja lahendamine eeldas kolleegiumi hinnangul põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist, andis kohtukoosseis

HKMS § 228 lg 1 p 3 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

13. Lisaks märkis halduskolleegium, et MKS § 1361 ei sätesta, et täitetoimingu sooritamist saaks

nõuda ühisomandis olevale varale (s.o ühisvarale perekonnaseaduse § 25 tähenduses). Seega on

kaheldav, kas MKS § 1361 alusel saab taotleda kohtult luba maksukohustuslase abikaasa varale, mis

on abikaasade ühisomandis. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-3-1-28-11 tehtud otsuse punktis 45

leidnud, et maksukorralduse seadusest tuleneb küll maksuhalduri õigus taotleda kohtult luba seada

kinnisasjale hüpoteek, et tagada pärast rahalise nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine,

kuid see ei tähenda, et seda saab teha asja omandiõigusest sõltumata.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

14. Riigikogu nimel arvamuse andnud põhiseaduskomisjon leidis, et MKS § 1361 lg 4 on vastuolus

edasikabeõigust andva PS § 24 lg-ga 5 osas, milles see ei võimalda esitada ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebust Riigikohtule isikul, kes ei ole maksukohustuslane, kuid kelle vara suhtes on

maksuhaldur MKS §-de 130 ja 1361 alusel saanud loa täitetoimingu sooritamiseks. Edasikaebeõiguse

välistamine ei ole menetlusökonoomia saavutamiseks mõõdukas viis.

15. Lisaks tuleb tõstatada küsimus vaidlusaluse sätte kooskõlast PS § 12 lg-st 1 tuleneva

võrdsuspõhiõigusega. Isikute erinevale kohtlemisele kohtumenetluses, kus ühele ühisvara omanikule

(maksukohustuslasele) võimaldatakse ärakuulamine, kuid teisele mitte, ei ole praeguses kontekstis

piisavat õigustust.

16. Täiendavas arvamuses ei pidanud põhiseaduskomisjon põhjendatuks õiguskantsleri seisukohta, et

MKS § 1361 lg 4 on vastuolus PS § 104 lg 2 p-ga 14 ja seega formaalselt põhiseadusvastane.

PS § 104 lg-t 2 kui PS §-s 73 sätestatud üldisest poolthäälte enamuse nõudest erandeid kehtestavat

sätet tuleb tõlgendada kitsalt. MKS § 1361 lg 4 on lihtseaduses paiknev kohtumenetluse norm, mis on

vastu võetud nõutava häälteenamusega. Selles sättes kasutatavate terminitega „maksuhaldur“ ja

„maksukohustuslane“ tähistatud mõisteid defineerivaid sätteid (MKS §-d 5 ja 6), mis ei ole vastu

võetud PS § 104 lg-s 2 nõutava häälteenamusega, ei ole õige käsitada PS § 104 lg-s 2 nimetatud

valdkondi reguleerivate normidena. Terminitega „maksuhaldur“ ja „maksukohustuslane“ tähistatud

mõisted kujutavad endast olemuslikult maksuseaduste (mis PS § 104 lg 2 järgi ei ole

konstitutsioonilised seadused), mitte kohtumenetluse seaduste reguleerimiseset. Seetõttu on

kohtumenetluse seaduses lubatud nimetatud MKS-i mõisteid kasutada, ilma et vastavad (vaikivalt

viidatavad) MKS-i sätted muutuksid seetõttu PS § 104 lg-s 2 nimetatud valdkondi reguleerivateks

normideks. Sarnasel seisukohal on olnud ka Riigikohtu halduskolleegium 20. oktoobri 2008. a

lahendis asjas nr 3-3-1-42-08 (p 14). Kui lugeda PS § 104 lg-s 2 nimetatud valdkondi reguleerivateks

normideks kõik normid, millele konstitutsioonilises seaduses sõnaselgelt või vaikivalt viidatakse,

muutuks niisuguste normide ring sisuliselt hoomamatuks ja tooks praktilise tagajärjena kaasa selle, et

kõiki või vähemalt suuremat osa seadustest hakatakse igaks juhuks käsitama konstitutsiooniliste

seadustena ja nõudma nende vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Niimoodi seataks

siuliselt sisse ka kvooruminõue, mida seadusandja ette näha ei soovinud. Ühtlasi tähendaks see, et PS

§ 104 lg 2 lakkaks seaduste osas olemast erand PS § 73 suhtes, vaid muutuks reegliks. See aga ei ole

kindlasti olnud seadusandja kavatsus.

Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova

17. Määruskaebuse esitajad leiavad, et MKS § 136¹ lg 4 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5 osas, milles see

ei võimalda esitada määruskaebust maksukohustuslase abikaasal, kelle vara suhtes annab kohus loa

täitetoimingu tegemiseks.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

18. MKS § 1361 lg 4 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5, kuna võimaldab maksukohustuslasel esitada

määruskaebuse kuni Riigikohtuni, samas kui maksukohustuslase abikaasal, kelle vara suhtes annab

kohus loa MKS § 1361 ja § 130 alusel täitetoimingu tegemiseks, ei ole edasikaebeõigust.

Õiguskantsler

19. Esiteks on MKS § 1361 lg 4 formaalselt põhiseadusega vastuolus. Täpsemalt on säte vastuolus PS

§ 104 lg 2 p-ga 14, mille kohaselt saab kohtumenetluse seadusi vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu

koosseisu häälteenamusega. MKS § 1361 lg 4 on olemuselt kohtumenetluse säte, mis on vastu võetud

nõutava häälteenamusega. Selles sättes on kasutatud termineid „maksukohustuslane“ ja

„maksuhaldur“, mis määravad, kellel on edasikaebeõigus. Seetõttu kuulub nende terminitega

tähistatud mõistete defineerimine konstitutsionaalsete kohtumenetluse seaduste reguleerimis-

esemesse. Need mõisted on sisustatud maksukorralduse seaduse muudes sätetes, mis ei ole vastu

võetud konstitutsionaalsete seaduste vastuvõtmiseks nõutava häälteenamusega. Konstitutsionaalsete

sätete reguleerimisesemesse kuuluvates sätetes on aga lubatavad viited vaid nendele normidele, mille

puhul samuti on täidetud Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõue.

20. Kui Riigikohus peaks leidma, et vaidlusalune säte on formaalselt põhiseadusega kooskõlas, siis

igal juhul on säte vastuolus PS § 149 lg-ga 3 (alternatiivselt selle koostoimes PS § 15 lg-ga 1 (õigus

pöörduda kohtusse) ja § 24 lg-ga 5 (edasikaebeõigus)) osas, milles see ei võimalda Riigikohtusse

pöörduda isikul kohtuasjas, milles ta ei ole maksukohustuslane, kuid milles tema vara suhtes on

maksuhaldur saanud MKS §-de 130 ja 1361 alusel loa täitetoimingu sooritamiseks. PS § 149 lg 3

sätestab, et Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. PS

§ 149 lg-st 3 tuleneb põhimõte, et iga kohtuasi peaks lõppastmes (ühel või teisel teel) omama

potentsiaali Riigikohtusse välja jõuda, või – alternatiivselt – tuleneb sellest koostoimes PS § 15

lg-ga 1 ja § 24 lg-ga 5 vähemalt põhimõte, et Riigikohtusse väljajõudmise potentsiaali peaks omama

kohtuasi, milles otsustatakse lõplikult ja isiku suhtes koormavalt isiku (põhi)õiguste või kohustuste

üle. Vaidlusalune säte aga välistab osa kohtuasjade, mis võivad olla algatatud selle alusel antud

lubade kohta, jõudmise Riigikohtusse.

21. Igal juhul on MKS § 1361 lg 4 vastuolus PS § 24 lg-ga 5 osas, milles see ei võimalda esitada

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule isikul, kes ei ole maksukohustuslane,

kuid kelle vara suhtes on maksuhaldur MKS §-de 130 ja 1361 alusel saanud loa täitetoimingu

sooritamiseks. Edasikaebeõiguse piirang ei ole menetlusökonoomia saavutamiseks mõõdukas.

Ühtlasi rikub piirang PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet. Ei ole ühtegi mõistlikku

põhjust, miks peaks ühisvara suhtes tehtava täitetoimingu puhul maksukohustuslase abikaasal

puuduma edasikaebeõigus, samas kui maksukohustuslasel endal on see õigus.

Justiitsminister

22. MKS § 1361 lg 4 on formaalselt põhiseaduspärane. Säte reguleerib kohtulikku kaebeõigust, mis

kuulub PS § 104 p-st 14 tulenevalt konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse. Maksukorralduse

seadus on aga lihtseadus. Samas näeb HKMS § 264 lg 3 teine lause, mis võimaldab seadusega

reguleerida, kes on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosaline, sõnaselgelt ette

võimaluse määratleda eriseaduses menetlusosaliste ring ja selle kaudu ka isikute ring, kes võivad

kaebuse esitada. Seega ei kuulu erimenetluses kohaldatav edasikaebeõigus olemuslikult

kohtumenetluse regulatsiooni hulka ega pea sisalduma konstitutsioonilises seaduses.

23. MKS § 1361 lg 4 on siiski vastuolus PS § 24 lg-ga 5, kuna Riigikohtu töökoormuse võimalik

vähenemine ei kaalu üles maksukohustuslase abikaasa, kelle vara suhtes on maksuhaldur saanud loa

täitetoimingu sooritamiseks, edasikaebeõiguse riive intensiivsust. Ringkonnakohtus määruskaebuse

kohta tehtud lahendi peale Riigikohtusse kaebamise õiguse välistamine ei ole mõõdukas vahend

menetlusökonoomia eesmärgi saavutamiseks.

VAIDLUSALUNE SÄTE

24. MKS § 1361 pealkirjaga „Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist“ lg 4 sätestab:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse

peale võib nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“

ÜLDKOGU SEISUKOHT

25. Üldkogu lahendada on Oksana Kovaljova ja Oleg Kovaljovi määruskaebused Tallinna

Ringkonnakohtu määruse peale. Selle määrusega jäeti rahuldamata määruskaebused Tallinna

Halduskohtu määruste peale, millega kokkuvõttes anti luba taotleda hüpoteegi seadmist Eesti

Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) Oleg Kovaljovi omandina kinnistusraamatus registreeritud

kinnistutele.

26. Määruskaebused andis Riigikohtu üldkogule lahendamiseks Riigikohtu halduskolleegium.

Halduskolleegium leidis, et põhiseadusega võib vastuolus olla MKS § 1361 lg 4, mille kohaselt

Oksana Kovaljoval ei ole Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigust ja mis seetõttu välistab tema

määruskaebuse läbivaatamise Riigikohtus.

27. Üldkogu selgitab esmalt, miks MKS § 1361 lg 4 ei ole põhiseadusega vastuolus ja miks

määruskaebus tuleb seetõttu Oksana Kovaljovat puudutavas osas jätta läbi vaatamata (I). Seejärel

lahendab üldkogu Oleg Kovaljovi määruskaebuse (II–V) ja otsustab menetluskulude jaotuse (VI).

I

28. MKS § 1361 lg 4 esimese lause kohaselt võib MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud taotluse rahuldamise

või rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitada maksuhaldur või maksukohustuslane.

Sama lõike teise lause kohaselt võib selle määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule. Muudel isikutel peale maksukohustuslase ja maksuhalduri

nende määruste peale määruskaebuse esitamise õigust ei ole (vt selle kohta täpsemalt Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. juuni 2012. a määrus praeguses kohtuasjas, p-d 12–17).

29. Kuna Oksana Kovaljova ei ole MKS § 1361 lg-s 4 nimetatud isik, sealhulgas maksukohustuslane

vaidlusaluses maksuõigussuhtes, siis ei ole tal käesolevas asjas Riigikohtule määruskaebuse esitamise

õigust. Tema määruskaebus tuleb jätta HKMS § 217 lg 3 p 2 ja § 234 alusel läbi vaatamata.

30. Määruskaebuse esitamise õigust välistava sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamiseks

ei ole üldkogu hinnangul praeguses asjas alust. MKS § 1361 lg 4 ei riiva Oksana Kovaljova PS § 24

lg-st 5 tulenevat õigust tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi

kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määrus (25. oktoobri

2010. a vigade parandamise määruse sõnastuses) ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a

määrus ei ole üldkogu hinnangul käsitatavad Oksana Kovaljova kohta tehtud otsustena PS § 24 lg 5

tähenduses. PS § 24 lg 5 alusel ei ole isikul õigust nõuda võimalust vaidlustada kohtu otsuseid, mis ei

ole tehtud tema kohta.

31. Tallinna Halduskohus on kohtumääruse resolutsiooni ja põhjendava osa kohaselt andnud PMTK-

le loa taotleda hüpoteekide seadmist Oleg Kovaljovile kuuluvatele kinnistutele. Määruses ei ole

määruse adressaadina nimetatud Oksana Kovaljovat. Samuti ei ole kohus andnud luba taotleda

hüpoteekide seadmist temale kuuluvatele kinnistutele. Sama kehtib Tallinna Ringkonnakohtu

määruse kohta.

32. Üldkogu märgib, et PMTK on halduskohtule esitatud taotluses viidanud, et kinnistusraamatu

elektroonilise andmebaasi kohaselt on vaidlusalused kinnistud Oleg Kovaljovi ainuomandis.

Halduskohus on määruse põhjendavas osas leidnud, et kohtule on esitatud PMTK taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Seega on halduskohus taotlust lahendades õigesti

lähtunud AÕS § 56 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete

õigsust. Ei vaielda selle üle, et kinnistusraamatusse on kinnistute omanikuna sisse kantud üksnes

Oleg Kovaljov. Täitmist tagavate toimingute otsustamisel on selle menetluse olemust ja peamiselt

kiireloomulisust arvestades keeruline lahendada tõendite esitamist ja hindamist eeldavat küsimust,

kas kinnistud võivad erinevalt kinnistusraamatu kandest olla abikaasade ühisvara hulgas. See

küsimus on vajaduse korral võimalik lahendada teises menetluses (vt otsuse p-d 41 ja 42). Ka

Tallinna Ringkonnakohtul oli ning üldkogul on seetõttu võimalik lähtuda eeldusest, et kohtuliku

hüpoteegiga koormatud kinnistud on Oleg Kovaljovi ainuomandis.

33. Järelikult ei puuduta halduskohtu määrus ja ringkonnakohtu määrus Oksana Kovaljovat ega tema

omandiõigust. MKS § 1361 lg-st 4 tingitud võimatus esitada nende peale määruskaebust ei saa seega

riivata Oksana Kovaljova PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust.

34. Üldkogu asub praeguses lahendis seega ülaltoodud põhjendustel teistsugusele seisukohale kui

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 22. novembri 2011. a otsuses asjas

nr 3-4-1-18-11. Kolleegium eeldas üldkogu hinnangul ekslikult, et Tallinna Halduskohtu määrus on

vaadeldav ka Oksana Kovaljova kohta tehtud kohtu otsusena PS § 24 lg 5 mõttes. Sellele

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele tuginedes võttis Tallinna Ringkonnakohus Oksana

Kovaljova määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja vaatas selle läbi. Ringkonnakohus oleks pidanud

jätma määruskaebuse HKMS vana redaktsiooni § 30 lg 2 p 2 ja § 471 lg 1 alusel läbi vaatamata.

35. MKS § 1361 lg 1 alusel hüpoteegi seadmiseks loa andmise määrus saab puudutada selles

nimetamata isikut juhul, kui isik on üks kinnistu kinnistusraamatusse kantud omanikest. Meenutada

tuleb aga, et enne rahalise nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur MKS § 1361 korras

taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist vaid maksukohustuslasele kuuluvale kinnisasjale (Riigikohtu

üldkogu 10. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45).

36. Käesoleva määrusega ei muuda üldkogu eespool viidatud asjas nr 3-3-1-28-11 esitatud

seisukohta, et PS § 24 lg 5 kohaselt peab isikule, kelle vara suhtes annab MKS § 136¹ alusel MKS

§ 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks esimest korda loa ringkonnakohus, olema tagatud

võimalus esitada loa andmise määruse peale määruskaebus Riigikohtule (punkt 42). Erinevalt

praegusest asjast oli ringkonnakohus selles asjas loa andnud maksumenetluse välise isiku kohta, kes

oli kinnistusraamatu kohaselt selle vara omanik, mille kohta ringkonnakohtu määruse resolutsioon oli

tehtud, ja kes oli pealegi ringkonnakohtu määruse resolutsioonis nimeliselt ära nimetatud.

37. Üldkogu peab vajalikuks lisada, et kui halduskohtu määruse täitmise käigus seatud kohtulik

hüpoteek peaks kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tõttu siiski koormama abikaasade ühisvara, siis

on Oksana Kovaljoval oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tsiviilõiguslikke

õiguskaitsevahendeid.

38. Oksana Kovaljoval on juhul, kui kohtulik hüpoteek on kinnistusraamatu ebaõige kande tõttu

seatud ühisvarale, õigus nõuda AÕS § 65 lg 1 järgi kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk

kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks) nõusolekut riigilt (PMTK kaudu) kui isikult, kelle õigusi

parandamine puudutab. Nõusoleku andmine tähendab tahteavalduse tegemist. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 18. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07 tehtud otsuse p-s 18 leidnud, et

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt saab jõustunud kohtuotsusega asendada kindla

sisuga tahteavaldust, kui isik on kohustatud seda tahteavaldust tegema, ning et AÕS § 65 lg 1 alusel

esitatud hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga saab lugeda isiku kande muutmisega nõustunuks.

39. Kui kohtulik hüpoteek oleks praegusel juhul seatud ühisvarale, tuleneks kande ebaõigsus AÕS §

65 lg 1 mõttes asjaolust, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud Oksana Kovaljova nõusolekut.

Selline nõusolek on aga nõutav kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt, nii

nagu seda on tõlgendanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 24. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-85-11

tehtud määruses.

40. Võimalikul omandiõigusel põhinevat nõudeõigust on Oksana Kovaljoval võimalik esmalt püüda

maksma panna kohtuväliselt. Selleks on PMTK-l õigus kohtulikust hüpoteegist loobumiseks KRS

§ 34 lg 21 järgi esitada kinnistusregistrile notariaalselt tõestatud või digitaalselt allkirjastatud

kinnistamisavaldus. Samuti on võimalik, et avalduse esitab kinnisasja omanik. Kinnistamisavaldusele

tuleb sel juhul lisada PMTK nõusolek KRS § 341 lg 2 p 2 järgi. Puudutatud isiku nõusoleku

vorminõuded sätestavad KRS § 341 lg-d 5 ja 51.

41. Kui PMTK kohtuväliselt kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut ei anna, on võimalik

esitada puudutatud isiku vastu AÕS § 65 lg 1 järgi hagi nõusoleku saamiseks.

42. Üldkogu on seisukohal, et Oksana Kovaljoval oleks ühisvara koormamise korral võimalik oma

õigusi kaitsta ka täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 222 sätestatud hagi esitamise teel. TMS § 222

lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti

omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul

põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on pidanud võimalikuks sellele normile tugineda (vt selle kohta nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2011. a määrus nr 3-2-1-94-11, p 16; 4. veebruari 2007. a määrus nr

3-2-1-127-06, p 8) ka neil juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud

sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline. Ka TMS § 222 lg 1 järgses

menetluses on võimalik tuvastada ühisvara olemasolu ning kui selle olemasolu on tuvastatud,

vabastada arestitud ühisvara aresti alt.

43. Seega on Oksana Kovaljoval kokkuvõttes võimalik oma väidetava (omandi)õiguse rikkumise

korral valida kahe tsiviilõigusliku õiguskaitsevahendi vahel.

44. Üldkogu täpsustab lisaks, et kui Oksana Kovaljova esitab hagi AÕS § 65 lg 1 alusel kohtuliku

hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks, on PMTK-l kui võlausaldajal omakorda õigus

TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg 3 teise lause järgi esitada hagi ühisvara jagamiseks.

45. Ühisvara jagamise hagi võib PMTK esitada ka sõltumatult AÕS § 65 lg 1 alusel esitatavast

hagist. Mõlema abikaasa vastu esitatava ühisvara jagamise hagi tagamiseks on PMTK-l õigus

taotleda hagi tagamise korras keelumärke kandmist kinnistusraamatusse omandi käsutamise

keelamiseks või alternatiivselt eelmärke sissekandmist, mis tagaks ühisvara jagamise nõuet, st et

kinnistusraamatu seisu vaidluse kestel ei muudetaks.

46. MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 järgi (koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 3) on üldkogu

hinnangul võimalik esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks ka

selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse

üksnes maksukohustuslasel.

II

47. Oleg Kovaljovi puudutavas osas tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada. Selle põhjenduseks

märgib üldkogu järgnevat.

48. Praeguses asjas esitas PMTK halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 51 alusel taotluse

seada kohtulik hüpoteek Oleg Kovaljovi kinnistutele.

49. Käsiloleva juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha

vastutusotsus. Seega tuleb kohtul täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses loa andmise

eelduste kontrollimisel hinnata ka seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja

tõenäoline. Kui vastutusotsust alles kavandatakse, tekib MKS § 1361 lg 1 kohaldamisel ka küsimus,

kui põhjalikult peab kohus hindama haldusakti andmise eeldusi olukorras, kus haldusakti

(vastutusotsust) pole veel antud. Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda

ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele.

50. Üldkogu leiab, et halduskohus peab selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on

ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, kaaluma, kas:

a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

Praeguses asjas on see tingimus täidetud, maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotlust põhjendades

märkinud, et taotleja on algatanud Oleg Kovaljovi vastu maksumenetluse, mille eesmärgiks on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (toimiku I köide, leht 5);

b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus

(MKS § 1361 lg 2 p 2). MKS § 31 lg 1 sätestab, et maksuseadusest või maksukorralduse seadusest

võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda

maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud

maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem

makstud maksusumma või muu enammakse MKS § 33 järgi (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku

kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);

5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus).

Praeguses asjas oli kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus (toimiku I köide, leht 5). MKS

§ 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest

hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur

vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1);

c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlus peab tekkima

selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS

§ 1361 lg 2 p 1).

PMTK on taotluses halduskohtule selgitanud, et arvestades Oleg Kovaljovi varasemat käitumist, kus

isik on äriühingu juhatuse liikmena kohustuste täitmata jätmisega põhjustanud maksuvõlgade

tekkimise (kasutanud fiktiivseid arveid) ning on maksumenetluses andnud teadlikult valeütlusi, on

taotlejal põhjendatud alus arvata, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise

vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara (toimiku I köide, leht 5). Seega

seisneb põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

praegusel juhul selles, et Oleg Kovaljov on äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises

kajastada näilikke tehinguid eesmärgil vältida maksukohustust ning ta on andnud maksumenetluses

valeütlusi. Need asjaolud viitavad kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt

raskemaks või muutuda võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse

luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks;

d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS

§ 1361 lg 1).

Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et OÜ Mr.Lega & K maksuvõlga ei ole

õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole

registritesse kantud vara ja kontodel pole piisavalt raha (toimiku I köide, lehed 4 ja 5);

e) esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise:

maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud.

Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei

ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla

sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus

asjas nr 3-3-1-41-05, p 12; 4. detsembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Selleks, et

kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu,

mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Kui maksuvõlga on vähendatud (näiteks

kompromissiotsuse tõttu pankrotimenetluses), siis saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid maksuvõla

allesjäänud osa (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. detsembri 2009. a otsus asjas

nr 3-3-1-75-09, p 9; 21. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-53-05, p 13).

Praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid;

f) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Seejuures on oluline välja selgitada, et isik, kellele

vastutusotsust teha soovitakse, on tõesti kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust

täitma (maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine äriühingu juhatuse koosseisu muutumisel,

ettevõtte üleminekul; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus).

Praeguses asjas nõuab maksuhaldur OÜ Mr.Lega & K endiselt juhatuse liikmelt Oleg Kovaljovilt

menetluse käigus sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks

olemise ajal (toimiku I köide, leht 3);

g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud.

Praeguses asjas ei ole aegumistähtaeg möödunud;

h) MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või

usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja)

vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud

sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on

maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (§ 96 lg 5). Seega vastutab

äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole

suuteline seda tasuma.

PMTK on taotluses halduskohtule selgitanud, et maksuhalduri menetluses on OÜ Mr.Lega & K

maksuvõlgade sissenõudmine (toimiku I köide, leht 3). Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole

õnnestunud OÜ Mr.Lega & K maksuotsusest tulenevat maksuvõlga äriühingult sisse nõuda.

Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes seisukohal,

et OÜ-le Mr.Lega & K väljastatud maksuotsusega määratud maksusummadest tuleneva maksuvõla

tekkimise eest vastutab juhatuse liige Oleg Kovaljov. Taotleja on seisukohal, et OÜ Mr.Lega & K

maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega

registritesse kantud vara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikme vastu on põhjendatud

(toimiku I köide, leht 5).

Kui äriühingu endisele seaduslikule esindajale, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest rahaliste

kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist, tahetakse teha vastutusotsus, peab maksuhalduril olema

enne nurjunud maksuvõla sissenõudmise menetlus. OÜ Mr.Lega & K maksuvõlg, mis on tekkinud

Oleg Kovaljovi äriühingu juhatuse liikmeks olemise perioodil, on 500 600 krooni ning see sisaldab:

1) maksuotsuse alusel määratud 247 845 krooni; 2) äriühingu deklareeritud, kuid tasumata 129 396

krooni; 3) tähtajaks tasumata summadelt arvestatud intressi 123 359 krooni (toimiku I köide, leht 4).

Toimikust nähtub, et asjas on toimunud maksuotsuse alusel määratud 247 845 krooni suuruse

maksuvõla sundtäitmine (toimiku I köide, leht 4). Ülejäänud maksuvõlgade osas ei ole maksuhaldur

sundtäitmise toiminguid teinud;

i) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne

selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 4. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 11). Seega kui

juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud

vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu ning kohus ei saa anda ka luba vastutava

isiku suhtes täitetoimingu sooritamiseks.

Seda olukorda käsilolevas asjas ei esine;

j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 on maksuhaldur praegusel juhul loataotluses halduskohtule

selgitanud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui Oleg Kovaljov on esitanud MKS § 120 lg 1

p 3 ja § 121 kohaselt 576 059 krooni suuruse tagatise ja valinud tagatise liigi MKS §-s 122 esitatud

loetelust (toimiku I köide, leht 6). MKS § 121 sätestab, et maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb

esitada. Maksuhaldur lähtub tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise

kulude suurusest. Praeguses asjas on tagatav nõue 500 600 krooni ning seega on maksuhaldur

sundtäitmise kuludeks pidanud 75 459 krooni (576 059 - 500 600). Taotluse põhjendatuse ja

taotletavate abinõude proportsionaalsuse kontrollimisel ei ole välistatud, et hinnata tuleb ka vara

võõrandamisega seotud võimalikke kulusid. Need kulud ei tohi olla ülemäärased. Üldkogu peab

vajalikuks märkida, et kui sundtäitmine saab seisneda eelkõige kinnistute müümises, siis selleks on

pädev kohtutäitur. MKS §-d 130–131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet

kinnisasjadele. Seega tuleb täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel

lähtuda eelkõige võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses.

Arvestada tuleb rahalise nõude korral selle nõude suurusest lähtuvaid kohtutäituri tasu määrasid ja

võimalikke lisatasusid (kohtutäituri seaduse § 28 jj) ja muid täitekulusid (TMS § 37).

51. Eelnevast tulenevalt leiab üldkogu, et maksuotsusega määratud 247 845 krooni ulatuses oli

vastutusotsuse tegemine õiguslikult võimalik ja tõenäoline.

III

52. Järgnevalt võtab üldkogu seisukoha, kas halduskohus peab maksuhaldurile täitetoimingu

sooritamiseks luba andes kohtumääruse resolutsioonis märkima kohtuliku hüpoteegi summa.

53. Üldkogu selgitab, et resolutsioonis summa märkimata jätmine võimaldab riigil kinnistusosakonna

poole pöörduda mistahes suurusega kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. See on aga lubamatu, sest

kohtuliku hüpoteegi sissekandmine on tulevast rahalist nõuet tagav toiming, millega ei tohi isikut üle

põhjendatud ulatuse koormata. Vajadus märkida kohtuliku hüpoteegi summa tuleneb kohtuliku

hüpoteegi iseloomust ja ka TsMS §-st 388. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava

nõude summa. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses

kohtuliku hüpoteegi.

54. Praeguses asjas on maksuhaldur taotlenud luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kahele Oleg

Kovaljovi nimel registrisse kantud kinnistule, mõlemale 250 300 krooni ulatuses (toimiku I köide,

leht 6). Halduskohus on maksuhalduri taotluse rahuldanud ja andnud loa taotleda MKS § 1361 lg 1

alusel hüpoteekide seadmist Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu), kuid ei määruse resolutsioonis

ega põhjendustes pole märgitud, millise summa ulatuses on kohus andnud loa taotleda kinnistutele

hüpoteegi seadmist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Maksu- ja Tolliameti 26. oktoobri 2010. a

avalduse ja 25. oktoobri 2010. a kohtumääruse alusel Oleg Kovaljovi kahele kinnistule 9. novembril

2010 seatud kohtulik hüpoteek, mõlemale 200 300 krooni ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (toimiku I

köide, lehed 63–64).

IV

55. Järgnevalt võtab üldkogu seisukoha, kas halduskohus pidi maksuhaldurile täitetoimingu

sooritamiseks luba andes kontrollima kohtuliku hüpoteegi ulatust.

56. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus andis loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kahele kinnistule,

kontrollimata, kas piisaks hüpoteegi seadmisest ühele kinnistule. Määruskaebuse esitaja heidab

kohtule ette, et kohus ei pidanud vajalikuks uurida kinnistute turuhinda, seetõttu ei saanud kohus

hinnata kohtuliku hüpoteegi seadmise otsuse proportsionaalsust.

57. Loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise

eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse

tagada).

58. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Nimetatud sätte kohta on Riigikohtu tsiviilkolleegium

27. jaanuari 2010. a määruses asjas nr 3-2-1-162-09 selgitanud, et hagejal tuleb juba hagi tagamise

taotluses arvestada ületagamise keeluga. Kohtul tuleb seda kontrollida, andes vajadusel hagejale

TsMS § 3401 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg tuleks määrata nt

juhul, kui hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja mitmele kinnisasjale, kuid kinnisasjade

väärtusest ja hageja nõude suurusest lähtudes on ilmne, et piisaks kohtuliku hüpoteegi seadmisest

vaid mõnele neist.

59. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20. veebruari 2012. a määruses asjas nr 3-1-1-1-12

leidnud, et vara arestimisega kaasnev põhiõiguse riive ei tohi olla oluliselt suurem isiku võimalikul

süüditunnistamisel rakendatavast mõjutusvahendist, kuna vaid sellisel juhul saab vara arestimist

kriminaalmenetluses pidada proportsionaalseks (määruse p 17). Kinnisvara, sõiduki ja muu vara

hinna kindlaksmääramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Muu info

puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu tuntumates

avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate

müügipakkumiste keskmistest turuhindadest. Kinnisvara hindamise akti koostamine, samuti muude

aega või eriteadmisi nõudvate ja kulukate menetluste korraldamine pole üldjuhul nõutav. Samuti pole

vajalik teha kindlaks asja või õiguse täpset hinda. Vara arestimise objekti valiku juures, tuleb kohtul

eeskätt arvestada kriminaalmenetluse seadustiku § 142 lg 10 nõuete ja kriminaalmenetluse tagamise

eesmärgiga. Seejärel tuleb kaaluda isiku omandipõhiõiguse riive mõõdukust, arestides

esmajärjekorras need asjad või õigused, mille riive on talle vähem koormav (määruse p 22).

60. Üldkogu arvates kehtivad need põhimõtted ka maksuasjades täitmist tagavate toimingute

tegemisel, sh ka praeguses haldusasjas. Praegusel juhul on maksuhaldur taotlenud kahe kinnistu

koormamist kohtuliku hüpoteegiga, mõlema suuruseks on 250 300 krooni. Tegemist on Lasnamäel

asuvate kahe- ja kolmetoaliste korteritega. Kohus ei ole nõude suurust kinnistute võimaliku

väärtusega võrrelnud, rikkudes nii TsMS § 378 lg-t 4.

61. Üldkogu peab vajalikuks selgitada, et Tallinna Halduskohus rikkus 25. oktoobri 2010. a määruse

tegemisel TsMS § 447 lg-t 2. Halduskohus parandas 25. oktoobri 2010. a määrusega TsMS § 447 lg-

le 2 viidates ebatäpsuse halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määruse resolutsioonis, asendades algse loa

käsutamise keelumärke kandmiseks loaga seada kinnistutele kohtulik hüpoteek. TsMS § 447 lg 2

esimene lause sätestab: „Kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.“ Kinnisasja käsutamise keelumärge ning kohtulik hüpoteek

on erinevate õiguslike tagajärgedega ja kohaldamise eeldustega abinõud. Seega omandas halduskohtu

20. oktoobri määrus 25. oktoobri määrusega täiesti uue sisu. Seetõttu ei olnud TsMS § 447 lg 2

kohaldamise eeldused täidetud. Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi ning

ringkonnakohus on jätnud selle tähelepanuta.

62. Eeltoodust tulenevalt tuleb Oleg Kovaljovi määruskaebus osaliselt rahuldada. Riigikohtu üldkogu

tühistab ringkonnakohtu määruse ja osaliselt halduskohtu määrused. Riigikohtu üldkogu teeb asjas

uue määruse asja uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata.

V

63. Üldkogu peab HKMS § 264 lg 4 esimest lauset arvestades võimalikuks määrata uut määrust tehes

ise kohtuliku hüpoteegi ulatus ning summa. Seda tehes peab üldkogu HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt

arvestama muutustega kohtuasja aluseks olevates asjaoludes. HKMS § 158 lg 2 esimese lause

kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti.

Seega arvestatakse halduskohtumenetluses menetluse ajal toimuvaid muutusi asjaoludes. Üldkogu on

ka varem sellest lähtunud (vt 7. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p 44).

64. Muutunud asjaoluks, millega üldkogu peab arvestama, on Oleg Kovaljovi kohta vastutusotsuse

tegemine kohtumenetluse ajal. Kohtute infosüsteemist nähtub, et I astme menetluses on Oleg

Kovaljovi kaebus vastutusotsuse tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-11-2342). Vastutusotsus tehti 27.

juunil 2011, s.o kaheksa kuud pärast halduskohtule taotluse esitamist. Vastutusotsusega kohustati

Oleg Kovaljovi tasuma maksuvõlga 20 710 eurot ja 6 senti (324 042 krooni), s.o 11 286 eurot vähem,

kui märgiti halduskohtule esitatud taotluses.

65. Iseenesest ei ole probleemiks see, et vastutusotsusega määratud summa on väiksem, kui PMTK

esialgu prognoosis ja halduskohtule esitatud taotluses märkis. MKS § 1361 lg 2 p 2 kohaselt

märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline

suurus ning see võib haldusakti tegemise hetkeks muutuda. Küll aga tekib summa vähenemisel

küsimus, kas kohaldatav meede on proportsionaalne. Kuna sissenõutav summa on väiksem, siis

peavad ka hüpoteegisumma ja MKS § 1361 lg 2 p 3 alusel määratud tagatisesumma olema

väiksemad.

66. Üldkogu lähtubki hüpoteegi summa määramisel 27. juuni 2011. a vastutusotsuses märgitud

põhinõude summast 20 710 eurot 6 senti. Kohtute infosüsteemist kättesaadavate andmete põhjal ei

ole PMTK vastutusotsuse kohaselt intressinõuet esitanud. Järelikult ei ole vaja intressinõude võrra

kohtuliku hüpoteegi summat suurendada (vt kohtuliku hüpoteegi ulatuvuse kohta kõrvalnõuetele

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 11). Samuti

ei ole PMTK taotlenud kohtult kohtuliku hüpoteegi summa suurendamist tulevaste võimalike

täitekulude katteks.

67. Kohtuliku hüpoteegi summa määramisel lähtub üldkogu TsMS § 378 lg-st 4 ning selle

tõlgendamise ja kohaldamise kohta eespool punktides 58 ja 59 antud selgitustest. Üldkogule

kättesaadavate avalike andmete põhjal Tallinnas Lasnamäel müüdavate kahe- ja kolmetoaliste

korterite hindade kohta on üldkogu hinnangul piisav 20 710 euro 6 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi

seadmine Oleg Kovaljovi nimel kinnistusraamatusse sissekantud kinnistule registriosanumbriga

16440501 (korter, Tallinna linn, Linnamäe tee 83–71, suurus 49,2 m2). Halduskohtu määrused tuleb

tühistada osas, milles PMTK-le anti luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Oleg Kovaljovile

kuuluvale kinnistusraamatus registreeritud kinnistule (registriosa nr 16440601, korter, Tallinna linn,

Linnamäe tee 83–72, suurus 64,7 m2). Viimati nimetatud kinnistule seatud kohtulik hüpoteek jääb

püsima, selle omandab TsMS § 388 lg 6 esimese lause alusel kinnistu omanik. Tulenevalt TsMS §

388 lg 6 teisest lausest tuleb selliselt püsima jäänud kohtulik hüpoteek kustutada omaniku taotlusel

haldustoiminguks antud loa tühistamise määruse (praegune üldkogu määrus) alusel.

68. Halduskohtu määruse põhjendusi muudetakse käesoleva määruse põhjendustega.

VI

69. Kuna Riigikohus teeb asjas uue määruse, tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus (HKMS vana

redaktsiooni § 93 lg 4, HKMS § 109 lg 4). Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 285 lg 1 järgi

kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude

jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kui

menetlusosalised on kandnud menetluskulusid osaliselt varasema halduskohtumenetluse seadustiku ja

osaliselt uue halduskohtumenetluse seadustiku kehtivusajal, siis kohaldatakse vastavalt mõlemat

seadustikku.

70. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS vana redaktsiooni § 92 lg 1, HKMS

§ 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS vana redaktsiooni § 92 lg 2, HKMS § 108 lg 2).

71. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja

kuludokumendid (HKMS vana redaktsiooni § 93 lg 1, HKMS § 109 lg 1 esimene lause).

Määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtule on Oleg Kovaljov küll taotlenud menetluskulude

vastustajalt väljamõistmist, kuid ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtuasja

toimikust nähtub üksnes 12 euro ja 78 sendi suuruse riigilõivu tasumine (toimiku I köide, leht 121).

Ka Riigikohtule ei ole Oleg Kovaljov menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Nii

varem kehtinud HKMS § 93 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohtu

halduskolleegium on siiski pidanud põhjendatuks mõista välja tasutud riigilõiv olukorras, kus kaebaja

selles asjas kohtule kuludokumente ei esitanud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. veebruari 2011.

a otsus asjas nr 3-3-1-90-10, p 21; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 15). Kuna Riigikohus

rahuldab kaebuse 50% ulatuses, mõistetakse vastustajalt Oleg Kovaljovi kasuks välja 6 eurot ja 39

senti. Riigikohus tagastab HKMS § 107 lg 4 esimese lause ja § 107 lg 6 kolmanda lause alusel SA

SAK Fond arvelduskontole nr 221017281714 Oleg Kovaljovi määruskaebuselt 31. jaanuaril 2012

tasutud kautsjoni 25 eurot.

72. Oksana Kovaljova menetluskulud jäävad kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tema enda kanda

(HKMS vana redaktsiooni § 92 lg 4, HKMS § 108 lg 4). Riigikohus tagastab HKMS § 107 lg 4 teise

lause ja § 107 lg 6 kolmanda lause alusel SA SAK Fond arvelduskontole nr 221017281714 Oksana

Kovaljova määruskaebuselt 7. veebruaril 2012 tasutud kautsjoni 25 eurot.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi,

Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving,

Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu