3-1-1-105-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-105-12

Määruse kuupäev

23. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Valeri Latani süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi (menetluskulude väljamõistmine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-3841

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuuri prokuröri abi Kristel Praun

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

31. oktoober 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrus Valeri Latanilt

menetluskulude väljamõistmises. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Valeri Latanile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 (kolmkümmend

kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot ning 40

(nelikümmend) senti.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26. aprilli 2012. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati Valeri Latan

süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati kolme aasta ja kuue kuu pikkuse

vangistusega. Liitkaristusena mõisteti talle neli aastat ja neli kuud vangistust. Süüdistatavalt mõisteti

menetluskuludena välja 1777 eurot ja 8 senti, jättes ekspertiisikulud osaliselt riigi kanda. KrMS § 180

lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates, viidates sellele, et vanglas viibides võib menetluskulude tasumine olla takistatud, kuna

kinnipeetava tööhõive ei ole tagatud.

2. Kohtuotsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotles menetluskulude jätmist

riigi kanda suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, põhjendades seda V. Latanile mõistetud

pikaajalise vangistusega ja temal vara puudumisega. Kaitsja hinnangul käib menetluskulude tasumine

süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrusega jäeti maakohtu otsus menetluskulude

väljamõistmise osas muutmata.

3.1 Esmalt leidis ringkonnakohus, et määruskaebuse läbivaatamisel KrMS § 390 lg 1 alusel ei saa

kohaldada KrMS § 331 lg 11 sätteid, kuna kaebus vaadatakse kooskõlas KrMS § 390 lg-ga 3 läbi

kirjalikus menetluses kümne päeva jooksul. Määruskaebuse läbivaatamiseks on seadusandja ette

näinud niivõrd lühikese tähtaja, et see ei võimalda arvamuse avaldamiseks tähtaja andmist.

3.2 Kriminaalasja materjalide kohaselt avaldas prokurör kohtuistungil seisukoha menetluskulude

väljamõistmise osas ja süüdistatav ning tema kaitsja ei esitanud sellele vastuväiteid. Maakohus

määras süüdistatavale kulude hüvitamise tähtajaks ühe aasta kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtupraktikas ei ole peetud võimalikuks seaduses vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja

pikendamist üle 12 kuu. Samuti on maakohus kohtuotsuse tegemisel juba võtnud arvesse KrMS § 180

lg-s 3 sätestatud võimalust jätta osa menetluskuludest riigi kanda, sest süüdistatav peab maksma vaid

osa ekspertiisikuludest. Kinnipidamisasutuses viibimine ei ole menetluskulude vähendamise aluseks.

Samuti on võimalik menetluskulude osadena täitmise võimalust kaaluda täitemenetluses.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse ja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ning

uue otsuse tegemist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et

ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaolu, et süüdistataval puudub vanglas viibimise ajal tegelik

võimalus menetluskulude tasumiseks, kuna kinnipidamisasutuses ei ole tööhõive tagatud.

Kohtupraktika ei ole selles küsimuses ühetaoline, kuigi süüdimõistetud on ühesuguses olukorras.

Vastuolus Riigikohtu praktikaga ei ole ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel järginud KrMS

§ 331 lg 11 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-

1-50-12). Menetluspooli ei teavitatud esitatud määruskaebusest ega antud neile tähtaega arvamuse

esitamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium märgib, et V. Latan vaidlustas temalt menetluskulude väljamõistmise KrMS § 189 lg 3

alusel määruskaebe korras. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

kõrgema astme kohtus KrMS 11. ja 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud

erisusi. KrMS § 390 lg 3 kohaselt toimub määruskaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus reeglina

kirjalikus menetluses kümne päeva jooksul määruskaebuse saamisest. Erandid sellest reeglist on

sätestatud KrMS § 390 lg-tes 4 ja 41.

5.1 Kirjalikku menetlust apellatsioonikohtus reguleerib KrMS § 331 lg 11. Selle sätte kohaselt

määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma

seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse

pooltele. Riigikohus on sedastanud, et vaadates kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses, tuleb

ringkonnakohtul tagada menetlusosaliste õigus apellatsioonimenetluses seaduses ettenähtud viisil

osaleda - eeskätt õigus olla kohtu poolt ärakuulatud. Oluline on seejuures veenduda, et

menetlusosalisel oli võimalik kohtule oma seisukohta esitada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

4. juuni 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-12, p 10).

5.2 Kooskõlas KrMS § 390 lg-ga 1 rakenduvad Riigikohtu praktika kohaselt KrMS § 331 lg-s 11

sätestatud reeglid ka määruskaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-12, p 10). Seega ka määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus

menetluses määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul määruskaebemenetluse pooled võivad

kohtule oma seisukohti esitada ja määruse teatavakstegemise aja ning teatab sellest

määruskaebemenetluse pooltele. Olukorda, kus kohtumenetluse pool jäetakse teavitamata teise poole

määruskaebusest ega võimaldata tal esitada sellele vastuväiteid, on Riigikohus käsitanud

kohtumenetluse võistlevuse (KrMS § 14) ja menetlusosaliste õiguste tagamise (KrMS § 8)

põhimõtete olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

6. Käesolevas asjas esitas V. Latani kaitsja 15. mail 2012 maakohtu otsuse peale määruskaebuse.

Maakohus edastas selle 4. juunil 2012 ringkonnakohtule (kohtutoimiku andmete kohaselt saabus see

ringkonnakohtusse 5. juunil 2012), teatades sellest ka prokurörile. 11. juunil 2012 tegi

ringkonnakohus selles kriminaalasjas määruse, millega lahendas menetluskulude küsimuse. Seejuures

ei järginud ringkonnakohus KrMS § 331 lg 11 sätteid, jättes määramata tähtaja seisukohtade

esitamiseks ja määruse avalikult teatavakstegemise aja. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu

põhjendused määruse läbivaatamiseks ettenähtud lühikese tähtaja kohta ei saa siiski tingida

menetlusosaliste õiguste rikkumist ja võistlevuse põhimõttest hälbimist. KrMS § 390 lg 3

kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, et ringkonnakohus peab tagama ausa kohtumenetluse põhimõtete

järgimise. Seega tuleb kõnealuses sättes märgitud tähtaja rakendamisel juhinduda sellest, et selle aja

jooksul peab ringkonnakohus küll määruskaebust läbi vaadates täitma KrMS § 331 lg-s 11 nimetatud

nõudeid ehk määrama tähtaja seisukohtade esitamiseks ja lahendi teatavakstegemise aja.

Viimatiöeldu ei tähenda aga seda, et ringkonnakohus peaks KrMS § 390 lg-s 3 märgitud tähtajaks

lahendi ka teatavaks tegema. Kooskõlas varasema praktikaga tunnistab Riigikohus ka praeguses asjas

KrMS § 331 lg 11 rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2

tähenduses, mis tingib kohtumääruse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks samale

kohtukoosseisule.

7. Kuigi asetleidnud menetlusõiguse rikkumise tõttu ei võta kolleegium seisukohta lahendi sisulise

õigsuse kohta, tuleb kohtupraktika ühtlustamiseks siiski märkida järgmist. Seadusandja on määranud,

et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1).

Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema

taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna.

Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel

siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka

välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib

kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist

varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava

teabe väljanõudmist.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 362 p-st 2 tühistab kolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määruse V. Latanilt menetluskulude väljamõistmises ja saadab

kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

9. V. Latani kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramiseks 38 euro ja 40 sendi suuruses summas, sh käibemaks 6 eurot ja 40 senti.

Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kaks pooltundi. Kolleegiumi hinnangul

on taotluses märgitud toiming vajalik ja selle tegemisele kulutatud aeg põhjendatud. Juhindudes RÕS

§ 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud

korra p-dest 2 ja 23 tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 38 eurot ja 40

senti (sh käibemaks 6 eurot ning 40 senti). Vastavalt KrMS § 187 lg-le 1 tuleb see menetluskulu jätta

riigi kanda.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris