3-4-1-13-12 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-13-12

Otsuse kuupäev

22. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea

Laarmaa ja Jüri Põld

Kohtuasi

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

riigilõivuseaduse § 56 lõike 11 koostoimes sama seaduse lisa

1 viimase lausega ja 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõigete 14 ja 20 koostoimes

sama seaduse lisa 1 24. märtsist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud viimase lausega põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2012. aasta määrus

haldusasjas nr 3-10-1173

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Eraldada liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjast nr 3-4-1-11-12 põhiseaduslikkuse

järelevalve asi nr 3-4-1-13-12.

Anda põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-13-12 lahendada Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU MÄÄRUS

1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis 26. septembri 2012. aasta määrusega

ühte menetlusse Tallinna Halduskohtu 7. mai 2012. aasta määrusega haldusasjas nr 3-11-2040

algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-11-12, Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2012.

aasta määrusega haldusasjas nr 3-10-1173 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-13-

12 ja Tartu Halduskohtu 10. augusti 2012. aasta määrusega haldusasjas nr 3-12-1356 algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-19-12. Uue põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks

sai 3-4-1-11-12.

2. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-le 52, pidas

kolleegium nende põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liitmist ühte menetlusse vajalikuks asja

lahendamise huvides. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium põhjendas asjade liitmist sellega, et

kolmes põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on tegemist kahju hüvitamise haldusasjadega ning

erineval ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonide alusel erinevas kohtuastmes määratud

riigilõivudega.

3. Liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise käigus tekkisid kolleegiumil

erimeelsused, kas haldusasjas nr 3-10-1173 Tallinna Ringkonnakohtus põhiseadusvastaseks

tunnistatud sätted on asjassepuutuvad.

4. PSJKS § 14 lõike 2 esimese lause kohaselt võib Riigikohus hinnata kohtulahendiga algatatud

konkreetse normikontrolli menetluses sätte põhiseadusele vastavust juhul, kui säte oli kohtuasja

lahendamisel asjassepuutuv. Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle

hindamist,

kas

konkreetse

normikontrolli

algatanud

kohus

on

õigesti

tõlgendanud

põhiseadusvastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusvastaseks

tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 31. märtsi 2011. aasta otsus asjas nr 3-4-1-19-10, punkt 23). Seejuures on

asjassepuutuvuse hindamiseks vajalik, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse

lahendamiseks olulised asjaolud (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri

2008. aasta määrus asjas nr 3-4-1-15-08, punkt 17) kui ka kohaldatava õigusnormi (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. aasta otsus asjas nr 3-4-1-9-03,

punkt 12).

5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ees seisab küsimus, kuidas sisustada põhiseaduslikkuse

järelevalve kontekstis halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lõike 5 punktis 1 ja lõikes 8 ette

nähtud õigust nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28. juuni 2012. aasta otsuses asjas nr 3-4-

1-12-12 aktsepteerinud seda, et ringkonnakohus saab kohtuasja menetlemise ajal kontrollida

apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas taotles apellant ringkonnakohtus toimuva menetluse ajal apellatsioonkaebuselt ettenähtust

rohkem tasutud riigilõivu tagastamist, põhjendades riigilõivu ülemäärasust seaduses sätestatud ja

kohtu nõutud riigilõivumäära põhiseadusvastasusega.

7. Samas tekkis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil küsimus olukorra kohta, kus

halduskohtusse kaebuse esitaja tasus esimeses kohtuastmes riigilõivu seaduses ettenähtud määras ega

esitanud selles kohtuastmes väiteid, et lõivu ette nägevad riigilõivuseaduse sätted on põhiseadusega

vastuolus. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on täpsemalt küsimuseks, kas

ringkonnakohus saab esimeses kohtuastmes tasutud riigilõivu tagastamise avaldust lahendades

kontrollida esimeses kohtuastmes tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust.

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab vajalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve asjas

nr 3-4-1-13-12 tõstatatud küsimuste lahendamist Riigikohtu üldkogus. Asja nr 3-4-1-13-12 eraldi

arutamine liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjast nr 3-4-1-11-12 võimaldab teised liidetud

põhiseaduslikkuse järelevalve asjad kiiremini läbi vaadata ning lihtsustab liidetud põhiseaduslikkuse

järelevalve asjade menetlust.

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium eraldab liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjast

nr 3-4-1-11-12 üldkogule andmise eesmärgil asja nr 3-4-1-13-12. PSJKS § 3 lõike 3 alusel annab

kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-13-12 üle üldkogule.

Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jüri Põld