3-3-1-43-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-43-12

Otsuse kuupäev

19. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

OÜ BREM Kinnisvarahooldus kaebus Konkurentsiameti

15. aprilli 2011. a otsuse nr 7.3-3/11-006 punkti 2

tühistamiseks või selle õigusvastasuse või tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-11-1583

Menetluse alus Riigikohtus

Konkurentsiameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Konkurentsiameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2012. a otsuse resolutsioon haldusasjas

nr 3-11-1583. Asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Mõista Konkurentsiametilt OÜ BREM Kinnisvarahooldus kasuks välja kassatsiooni-

menetluse õigusabikulud 126 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ BREM Kinnisvarabüroo ja OÜ Taevalik Teenindus (OÜ Axemor Grupp õigusjärglane)

sõlmisid üürilepingu Tallinnas Väike-Karja 1/Sauna 1 asuvate äriruumide kasutamiseks tasu eest.

Üürilepingu esemeks olevas hoones tagas elektrienergiaga varustamise OÜ BREM Kinnisvara-

hooldus. 3. septembril 2010 lülitas OÜ BREM Kinnisvarahooldus kõnealuses hoones välja elektri.

2. OÜ Taevane Teenindus esitas 14. detsembril 2010 Konkurentsiametile kaebuse OÜ BREM

Kinnisvarabüroo tegevuse peale, milles taotles tema trahvimist ja tegevuse ebaseaduslikuks

tunnistamist. 14. veebruaril 2011 esitas ta kaebuse OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale,

milles taotles tegevuse vastavuse kontrollimist elektrituruseaduse (ElTS) §-le 90. Kaebuse esitaja

leidis, et elektrienergia võrguühenduse katkestamisega ElTS § 90 eirates rikuti kaebaja õigusi.

3. Konkurentsiamet tegi nimetatud kaebuste lahendamiseks 15. aprillil 2011 otsuse nr 7.3-

3/11-006. Otsuse p-ga 1 jäeti rahuldamata kaebus OÜ BREM Kinnisvarabüroo tegevuse peale, kuna

viimane polnud kinnistul võrguettevõtja ega elektrienergia müüja elektrituruseaduse tähenduses.

Otsuse p-ga 2 rahuldati kaebus OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale. Tuvastati, et võrgu-

ühenduse katkestamisel rikkus OÜ BREM Kinnisvarahooldus ElTS § 90 lg-d 2 ja 4. Otsuse p-s 3

leiti, et kuna ruumid ei olnud alates 5. detsembrist 2010 enam OÜ Taevalik Teenindus valduses, ei ole

vaja koostada ElTS § 95 lg-s 1 nimetatud ettekirjutust rikkumise lõpetamiseks.

Konkurentsiamet jättis OÜ BREM Kinnisvarahooldus vaide rahuldamata.

4. Kaebuses Tallinna Halduskohtule taotles OÜ BREM Kinnisvarahooldus Konkurentsiameti

15. aprilli 2011. a otsuse nr 7.3-3/11-006 p 2 tühistamist või alternatiivina selle õigusvastasuse või

tühisuse tuvastamist. Kuna alust ettekirjutuse tegemiseks ei olnud, toimus kaebaja arvates kogu

ülejäänud haldusmenetlus õigusliku aluseta ning oli eesmärgitu ja ebaproportsionaalne. Elektrituru-

seadusest ei tulene Konkurentsiameti pädevust õigussuhet tuvastava akti andmiseks. Kaebaja

määratlemine õigusrikkujana kahjustab tema mainet. OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei vasta ka

võrguettevõtja ega elektrienergia müüja tunnustele elektrituruseaduse tähenduses. Konkurentsiamet

on ebaõigesti tuvastanud võrguühenduse katkestamise, samastades selle ekslikult elektri välja-

lülitamisega.

5. Tallinna Halduskohus jättis 10. oktoobri 2011. a otsusega asjas nr 3-11-1583 kaebuse

rahuldamata ja mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku (OÜ Taevane Teenindus) menetluskulud.

Kohus leidis, et ElTS § 99 kohaselt lõpeb kaebuse lahendamine otsusega. Olukorras, kus rikkumine

tuvastatakse, kuid ettekirjutust ei ole enam võimalik teha, on ka ilma sellekohase volitusnormita

võimalik anda õigusrikkumist tuvastav haldusakt. Konkurentsiametil on pädevus ja kohustus talle

esitatud kaebust menetleda ja tuvastatud rikkumist ei saa tähelepanuta jätta. Kolmandal isikul oli

õigus esitada kaebus ja kavandada oma rikutud õiguste edasist kaitset.

Kohtu hinnangul oli Konkurentsiameti otsus ka sisuliselt õiguspärane. Kohus leidis, et OÜ BREM

Kinnisvarahooldus oli kõnealusel kinnistul võrguettevõtja ElTS § 8 lg 1 mõttes ja müüja § 10

tähenduses ning pidi seega järgima üüriruumide elektrienergiaga varustamisel elektrituruseadusega

müüjale ja võrguettevõtjale kehtestatud nõudeid.

6. OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse

tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist asjas tehtava uue otsusega. Apellant pidas vääraks haldus-

kohtu seisukohti Konkurentsiameti pädevuse ning otsuse õigusliku aluse puudumise osas. Samuti

leidis ta, et on ebaõigesti tuvastatud kolmanda isiku põhjendatud huvi Konkurentsiametile kaebuse

esitamiseks. Halduskohus on ekslikult tõlgendanud ElTS § 90 lg-t 1 ning tuvastanud ebaõigesti

võrguühenduse katkestamise. Apellant ei nõustunud ka temalt kolmanda isiku menetluskulude välja-

mõistmisega, kuna kohtule pole esitatud sellekohaseid kuludokumente.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. märtsi 2012. a otsusega halduskohtu otsuse, rahuldas OÜ

BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebuse, tegi asjas uue otsuse ja rahuldas kaebuse, tühistades

Konkurentsiameti vaidlustatud otsuse punkti 2. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused:

1) ElTS § 95 lg 1 annab Konkurentsiametile ettekirjutuse tegemise pädevuse. ElTS § 99 lg-st 2 ei

tulene ElTS § 95 lg-ga 1 võrreldes volitust täiendava või teistsuguse iseloomuga haldusakti

andmiseks. ElTS § 99 lg 2 sätestab vaid Konkurentsiameti õiguse ja kohustuse lahendada talle

esitatud kaebus, st otsustada kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse üle. Kuigi ElTS § 87 lg 1 p 9

ja § 94 lg 1 p 11 nimetavad ElTS § 99 lg 1 alusel käivituvat haldusmenetlust vaidluse lahendamiseks,

ei ole materiaalses mõttes tegemist pooltevaheliste erimeelsuste kõrvaldamisega või

jurisdiktsioonilise funktsiooni täitmisega;

2) haldusakti resolutsioonis mingi asjaolu õiguslikult siduv tuvastamine on võimalik vaid juhul, kui

sellise haldusakti andmise pädevus on õigusaktides selgelt ette nähtud või antakse eelhaldusakt.

Eelhaldusakti andmise eelduseks on sama haldusmenetluse jätkumine või teise haldusmenetluse

järgnemine, seega eeldab eelhaldusakt ka sellele järgneva lõpliku haldusakti andmise võimaluse

olemasolu samas või teises haldusmenetluses;

3) eelhaldusakti eesmärk ei saa olla tõendi loomine tsiviilvaidluse lahendamiseks. Tuvastav haldusakt

saab endast kujutada üksnes selliste faktide õiguslikult siduvat tuvastamist, mis mõjutavad

haldusõigussuhteid. Kuna praegusel juhul pole sellise olukorraga tegemist, ei saanud Konkurentsi-

amet vaidlustatud otsuse resolutsioonis anda õiguslikku hinnangut kaebaja tegevusele;

4) vaidlust pole, et OÜ Taevalik Teenindus ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei kavatsenud õigus-

suhet jätkata, seega puudus ka võimalik preventiivne huvi õigusvastasuse tuvastamiseks;

5) kui taotletud haldusakti (ettekirjutust) ei saa anda, tuleb Konkurentsiametil jätta kaebus rahulda-

mata. Õiguslikult ei ole võimalik ega seaduse eesmärgiga kooskõlas esitada ElTS § 99 lg 1 alusel

kaebust ilma konkreetse taotluseta ettekirjutuse tegemiseks. Eesmärgipärane ei saa olla kaebuste

esitamine pelgalt rikkumise tuvastamiseks, kuna sellisel tuvastusel puudub regulatiivne toime;

6) Konkurentsiameti otsuse punkti 2 ei ole alust pidada tühiseks, kuna seaduses sätestatud tühisuse

alused puuduvad;

7) OÜ Taevane Teenindus oli elektrienergia tarbija ja turuosaline küll võrguühenduse katkestamise

ajal, kuid mitte enam kaebuse esitamise ajal, kuna ta ei olnud siis enam üüriruumide valdaja. ElTS

§ 99 lg 1 alusel kaebuse esitamise õigus on üksnes turuosalisel ning Konkurentsiamet lahendab turu-

osaliste vahelisi vaidlusi. Seega tuleb otsuse resolutsiooni p 2 tühistada ka sõltumata sellest, kas

käsitada selles sisalduvat tuvastust õiguslikult siduvana või mitte, sest OÜ-l Taevane Teenindus

polnud pärast üürisuhte lõppemist enam õigust Konkurentsiametile kaebust esitada;

8) kuna Konkurentsiametil polnud õiguslikult võimalik kaebust ElTS § 99 alusel lahendada, ei võta

ringkonnakohus seisukohta küsimustes, kas OÜ BREM Kinnisvarahooldus oli võrguteenuse osutaja

ja elektrienergia müüja ning kas võrguühenduse katkestamisel rikuti elektrituruseadust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Konkurentsiamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ring-

konnakohtule uueks läbivaatamiseks. Konkurentsiamet põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt:

1) ElTS § 99 lg 1 alusel esitatud kaebuse menetlemine ei pruugi alati päädida ettekirjutuse

tegemisega;

2) õige on halduskohtu seisukoht, et kaebuse lahendamise tulemusena võis Konkurentsiamet õigus-

rikkumise tuvastada ning seda ka ilma konkreetse sisuga volitusnormita;

3) OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse õigusvastasuse tuvastamine omaks mõju poolte avalik-

õiguslikule suhtele;

4) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajal peab olema turuosalise staatus ka ametile kaebuse

esitamise hetkel. ElTS § 99 lg 1 alusel esitatud kaebuse saab rahuldamata jätta vaid siis, kui ei

tuvastata elektrituruseaduse nõuete rikkumist, mitte aga seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole kaebuse

lahendamise ajal enam turuosalise positsioonis. Samuti puuduvad elektrituruseaduses alused, mis

võimaldaksid tagastada või läbi vaatamata jätta sellise endise turuosalise kaebuse;

5) kaebuse lahendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse eesmärki. Üldjuhul ei tohiks seadust

tõlgendada tarbija kahjuks.

9. OÜ BREM Kinnisvarahooldus leiab kirjalikus vastuses, et kassatsioonkaebus on alusetu ja tuleb

jätta rahuldamata. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on haldusorganil õigus isikut piiravaid

toiminguid teha ja haldusakte anda vaid juhul, kui vastav haldusülesanne, pädevus ja volitused

tulenevad seadusest. OÜ BREM Kinnisvarahooldus on esitanud ka taotluse Riigikohtu menetluses

kantud menetluskulude (126 eurot) väljamõistmiseks ning kulude nimekirja ja tõendid kulude

kandmise kohta.

10. OÜ Taevalik Teenindus palub kirjalikus vastuses kassatsioonkaebus rahuldada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Vastuses märgitakse, et seadusandja on soovinud allutada

vaidluse põhjustanud juhtumi lahendamise Konkurentsiameti poolt teostatavale riiklikule järele-

valvele. Konkurentsiameti poolt tehtav otsus mõjutaks otseselt kolmanda isiku õigusi kahjunõude

esitamisel kaebaja vastu. Kaebuse Konkurentsiametile esitas OÜ Taevane Teenindus ajal, mil pooleli

oli kohtuvaidlus renditud ruumide valduse üle kaebaja ja kolmanda isiku vahel. Seega on väär kohtu

seisukoht, et kaebus Konkurentsiametile oli esitatud hilinenult. OÜ-d BREM Kinnisvarahooldus

tuleb pidada võrguettevõtjaks elektrituruseaduse tähenduses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Asjas on vaidlus Konkurentsiameti pädevuse ja volituste üle ElTS § 99 lg 1 alusel esitatud

kaebuse lahendamisel.

12. Ringkonnakohus on leidnud, et Konkurentsiamet ei ole elektrituruseaduse alusel vaidlusi

lahendav jurisdiktsioonilise pädevusega organ, vaid riikliku järelevalve teostaja selles valdkonnas.

Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Elektrituruseaduse regulatsioon ei kinnita

ringkonnakohtu seisukohta. Nii eelnevalt viidatud ElTS § 99 kui ka ElTS § 94 lg 1 p 11 orienteerivad

vastupidisele järeldusele.

13. ElTS § 1 lg-s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala järgmiselt: "Käesolev seadus reguleerib

elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi

majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes

vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektri-

varustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine."

Vabariigi Valitsuse seaduse § 72 lg-st 1 tulenevalt sätestatakse ametite ja inspektsioonide pädevus

riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel seadusega. ElTS § 93 lg 1 järgi

teostab elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru

toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet selles seaduses ja

muudes õigusaktides sätestatud korras. Seega pole põhjust kahelda Konkurentsiameti järelevalve-

pädevuses elektrituruseaduse alusel.

14. ElTS § 94 lg 1 (vaidlustatud otsuse tegemise aja sõnastuses) sätestas Konkurentsiameti

ülesannete seas p-s 11, et Konkurentsiamet lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi elektrituru-

seaduses sätestatud korras. 8. juulist 2012 kehtiva sõnastuse kohaselt näeb ElTS § 94 lg 1 p 11 ette, et

Konkurentsiamet: "[---] lahendab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevaid turuosaliste vahelisi vaidlusi."

ElTS § 99 lg 1 sätestab: "Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva

seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse

Konkurentsiametile." ElTS § 99 lg 2 (enne 8. juulit 2012 kehtinud sõnastuses) kohaselt vaatab

Konkurentsiamet lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates

30 päeva jooksul.

Tuginedes neile sätetele on kolleegium seisukohal, et seadusandja on soovinud Konkurentsiametile

elektrituruseadusega anda lisaks järelevalvefunktsioonile ka pädevuse elektrituru osaliste vaheliste

vaidluste lahendamiseks.

15. Kolleegiumi hinnangul ei välista Konkurentsiameti pädevust vaidlusi lahendava organina

nende sätete paiknemine seaduse 9. peatükis "Riiklik järelevalve".

Seisukohta, et Konkurentsiametit tuleks elektrituruseaduse mõttes lisaks järelevalveorganile mõista

ka kui vaidlusi lahendavat organit, kinnitavad ka direktiivi 2009/72/EÜ mitmed põhjendused, eel-

kõige põhjendus 42, mis rõhutab kõrgetasemelise tarbijakaitse eesmärgi juures ka tarbijate juurde-

pääsu vaidluste lahendamisele, ning põhjendus 38, mis näeb ette, et elektriturgu reguleerivatel

asutustel peaksid olema ka volitused vaidluste lahendamiseks. Direktiivi art 3 lg-st 13 nähtub

vajadus luua sõltumatu vaidlusi lahendav institutsioon. Elektrituruseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tulenevad 8. juulist 2012

kehtivad ElTS § 99 lg-te 2 ja 3 muudatused vajadusest täiendavalt üle võtta direktiiv 2009/72/EÜ,

millega on kehtestatud võrguettevõtja kohta esitatud kaebuse menetlemise tähtaeg (art 37 lg 11).

16. Vaidlus puudub selle üle, et ElTS § 95 lg-st 1 tuleneb Konkurentsiameti pädevus teha turu-

osalistele ja teistele isikutele elektrituruseaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa

tingimuste rikkumise korral, samuti muudel selles seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ette-

kirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks

või muude toimingute tegemiseks. Riikliku järelevalve menetluse algatamise ajendiks võib olla ka

ettevõtja peale esitatud kaebus. Juhul, kui seadus sellise võimaluse ette näeb, võib ka kaebuste

lahendamine toimuda riikliku järelevalve raames. Elektrituruseadusest selline järeldus üheselt ei

tulene.

17. Pooled on erineval seisukohal selles, kas Konkurentsiametil on lisaks ElTS § 95 lg-s 1 sätestatud

ettekirjutustele õigus anda kaebuse lahendamisel veel teistsuguse sisuga haldusakte vastavalt § 99

lg-le 2 ning milles seisnevad Konkurentsiameti volitused selle sätte tähenduses.

Konkurentsiamet, tuvastades küll OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuses ElTS § 90 lg-te 2 ja 4

rikkumise, ei pidanud ettekirjutuse tegemist praegusel juhul võimalikuks põhjusel, et kaebusega

Konkurentsiameti poole pöördunud isikut polnud põhjust pidada enam turuosaliseks, kuna üürisuhe

vaidlusalusel tarbimiskohal oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Ringkonnakohus leidis, et Konku-

rentsiametile tuleneb elektrituruseadusest õigus teha elektrituru järelevalve valdkonnas ettekirjutusi

(ElTS § 95 lg 1), kuid mitte anda vaidluste lahendamiseks teistsuguse sisuga (sh õigusrikkumist

tuvastavaid) haldusakte.

18. Turuosalistel on ElTS § 99 lg 1 alusel õigus esitada teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse

peale kaebusi. Konkurentsiametil on ElTS § 99 lg-st 2 tulenevalt õigus ja kohustus neid kaebusi

lahendada. Seadusandja on ElTS § 99 lg-s 2 ette näinud, et kaebuse lahendamiseks teeb Konkurentsi-

amet otsuse ning on sätestanud otsuse tegemiseks tähtaja.

Seejuures ei määratleta seaduses, milliseid nõudeid kaebusega võib esitada, samuti ei sätesta seadus

Konkurentsiameti volitusi sellise otsuse tegemisel ega esita nõudeid otsuse sisule.

19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel

lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ning kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema

kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja seaduse alusel antud aktidega. Avalik võim on õigustatud

tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks pädevuse ja volituse. Ka avaliku võimu sekkumine

eraõiguslikku sfääri (elektrituru osaliste vahelistesse suhetesse) saab toimuda seadusega kindlaks

määratud tingimustel ja ulatuses (vt järelevalveorgani pädevuse kohta ka nt 3-3-1-41-00, p 4).

Kuigi ElTS § 99 lg-st 2 tulenevalt peab Konkurentsiamet kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse

tegema, saab ta seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt lahendada kaebuse vaid seadusest tulenevaid

volitusi kasutades. ElTS § 95 lg 1 näeb ette vaid Konkurentsiameti volitused ettekirjutuste tegemiseks

järelevalvemenetluses. Kolleegium on seisukohal, et Konkurentsiametil ei ole õigust jätta talle

esitatud kaebust menetlemata ja ta peab vastavalt ElTS § 99 lg-le 2 tegema kaebuse lahendamiseks

otsuse. Seejuures on Konkurentsiametil võimalik lähtuda vaid ElTS § 95 lg-s 1 sätestatud

ettekirjutuse tegemise volitustest.

20. Kuna elektrituruseadusest ei tulene volitust ühe turuosalise esitatud kaebuse lahendamisel teise

turuosalise tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Konkurentsiameti otsuse resolutsioonis, siis on

Konkurentsiamet vaidlustatud otsuse tegemisel väljunud talle seadusest tulenevate volituste piiridest.

Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et Konkurentsiameti vaidlustatud otsuse

p 2 tuleb tühistada.

21. Kuigi kolleegium peab põhjendatuks vaidlustatud otsuse p 2 tühistamist Konkurentsiameti

volituste piiride ületamise tõttu, soovib kolleegium märkida veel järgmist.

Seadusandja peaks Konkurentsiametile elektrituruseaduse alusel esitatud kaebuste lahendamiseks ette

nähtud volitused sätestama selgemalt.

ElTS § 99 lg 1 kohaselt on õigus kaebust esitada ühel turuosalisel teise turuosalise tegevuse või

tegevusetuse peale. Kaebust läbi vaataval Konkurentsiametil tuleb esmalt välja selgitada nii kaebuse

esitaja kui ka isiku, kelle tegevuse või tegevusetuse peale kaebus esitati, staatus turuosalisena.

Vastasel korral ei saa Konkurentsiamet kaebust ElTS § 99 lg-s 2 sätestatud korras läbi vaadata.

Seejuures möönab kolleegium, et teatud asjaoludel võib kaebuse esitamiseks piisata, kui isik oli turu-

osaline vaidluse ajendanud juhtumi ajal. Nimelt sisaldab ElTS § 95 lg 1 ka volitusi selliste abinõude

kohaldamiseks, mis võivad tagada isikute õiguste kaitse ka olukorras, kus ta kaebuse esitamise ja

lahendamise hetkel ei ole enam turuosaline (nt rikkumise tagajärgede kõrvaldamine või heastamine).

Samuti juhib kolleegium tähelepanu, et ElTS § 94 lg 1 p 11 (alates 8. juulist 2012 kehtivas

sõnastuses) kohaselt peavad turuosaliste vahelised vaidlused, mida Konkurentsiamet on pädev

lahendama, tulenema elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse

rikkumisest. Seega ei ole mitte igasugused vaidlused isikute vahel, kes on määratletavad

turuosalistena, vaidlused ElTS § 94 lg 1 p 11 mõttes.

22. Eelnevale tuginedes tuleb Konkurentsiameti kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonna-

kohtu otsuse resolutsioon jäetakse muutmata ning ringkonnakohtu otsuse põhjendused asendatakse

käesoleva otsuse põhjendustega.

23. OÜ BREM Kinnisvarahooldus on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses kantud menetlus-

kulude (126 eurot) väljamõistmiseks ning kulude nimekirja ja tõendid kulude kandmise kohta.

Kolleegiumi hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb HKMS § 108 lg 1

ls 1 alusel taotletud ulatuses Konkurentsiametilt kaebaja kasuks välja mõista.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving