3-1-1-99-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-99-12

Otsuse kuupäev

15. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi Vladimir Babitševi karistamises liiklusseaduse § 223

lg 1 ja § 237 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-11-3240

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Babitševi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju

Kutsar, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

17. oktoober 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-3240 Vladimir

Babitševi karistamises liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Prefektuuri 9. augusti 2011. a otsusega karistati Vladimir Babitševi liiklusseaduse

(LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut (700 eurot) ja LS § 237 lg 1 järgi sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. V. Babitšev pani mõlemad väärteod toime 5. juulil 2011.

a kell 22.10 Valga linnas. Kõigepealt ei hoidnud ta LS § 46 lg 3 rikkudes mootorsõidukiga teistest

autodest möödumisel ohutut külgvahet ja sõitis kahele seisvale sõidukile otsa. Seejärel ei teavitanud

ta vastuolus LS § 169 lg-ga 5 sellest liiklusõnnetusest politseid ja põgenes sündmuskohalt.

2. Otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja

karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29

lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märkis, et 5. juulil 2011. a oli tema ja mõningate teiste isikute vahel konflikt,

mille käigus löödi teda tugevasti vastu pead. Löögi tõttu ta selle päeva hilisemaid sündmusi ei mäleta.

O. B. ütluste kohaselt viis ta oma venna Valga haiglasse, et seal peahaava õmmeldaks. Pärast seda

lahkus O. B. haigla juurest ja jättis V. Babitševi auto haigla juurde. V. Babitšev leidis, et pähe saadud

löögi tõttu ei olnud ta oma hinnangul üldse võimeline samal päeval väärtegu toime panema. Kui ta

seda siiski tegi, oli ta aga seisundis, mis välistab vastutuse.

3. Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et väärtegude

toimepanemine V. Babitševi poolt on tõendatud ja subsumeeritud õigesti LS § 223 lg 1 ja § 237 lg 1

alla. Ka ei saa nõustuda sellega, et menetlusalune isik oli sellises olekus, mis välistaks tema

karistusõigusliku vastutuse. Valga haiglast saadud V. Babitševi patsiendikaardi kohaselt viibis

5. juulil 2011. a peksa saanud menetlusalune isik haiglas kahe tunni jooksul 6. juulil 2011. a.

Patsiendikaardis sisalduva teabe alusel tegi kohus järelduse, et V. Babitšev oli 5. juulil 2011. a süüdiv.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. Babitševi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Kalju Kutsar, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel. Kassatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud välja selgitamata, kas V. Babitšev

oli 5. juuli 2011. a õhtul süüvõimeline või mitte. Menetlusalune isik on välja toonud asjaolud, mis

annavad alust kahelda tema süüvõimelisuses sel ajal. Maakohtu pelk konstateering, et V. Babitšev oli

väärtegude toimepanemise ajal süüdiv, on paljasõnaline ega põhine asjas kogutud tõenditel. Selle

küsimuse lahendamiseks oleks kohus pidanud määrama ekspertiisi, sest menetlusaluse isiku

süüvõimelisuse küsimus on usaldusväärselt lahendatav üksnes mitteõiguslike eriteadmiste najal.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Vastavalt VTMS §-le 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 62 p-le 3 on süüasja

lahendamisel vaja muu hulgas tõendada süüteo toime pannud isiku süü. Praeguses väärteoasjas ongi

vaidlus selle üle, kas V. Babitšev oli väärtegude toimepanemise ajal süüdiv või mitte. Menetlusaluse

isiku kaitsja hinnangul oleks V. Babitševi süüdivuse küsimust saanud lahendada üksnes vastava

ekspertiisi abil. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

6. Üldjuhul ei tõusetu ei kriminaal- ega väärteomenetluses küsimust menetluses osalevate isikute

süüdivuse kohta. Nii nagu tavapärases sotsiaalses suhtlemises, nii on ka süüteomenetluse raames

ootuspärane lähtuda eeldusest, et suhtluspartneri näol on tegemist psüühiliselt terve ja normaalse

inimesega. Sellist sotsiaalse suhtlemise lähtepunkti tavatsetakse süüteomenetluse kontekstis nimetada

ka süüdivuse eeldamiseks. Vaatamata mõningast segadust tekitavale terminoloogilisele lähedusele ei

tähenda isiku süüdivuse eeldamine siiski mingil määral süütuse presumptsiooni riivet. Kui on

piisavalt andmeid, mis võimaldavad kahelda selles, kas süüdistatava puhul on põhjendatud lähtumine

süüdivuse

eeldamisest,

tuleb

seda

küsimust

kontrollida.

Süüdimatuse

sedastamiseni

karistusseadustiku

(KarS)

§

tähenduses

on

lõppkokkuvõttes

võimalik

jõuda

vaid

kohtupsühhiaatriaekspertiisi vahendusel. Samas, süüdivuse jaatamisel ei ole ekspertiisi teostamine

alati vajalik.

7. Kuivõrd ekspertiisiga seonduvaid küsimusi väärteomenetluse seadustikus üksikasjalikult ei

reguleerita, peab tulenevalt VTMS §-st 2 kohaldama selles osas kriminaalmenetluse sätteid. KrMS §

105 lg 1 järgi korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. KrMS

§ 105 lg 2 kohaselt ei või menetleja keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või

tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse,

võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel.

8. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei pea menetleja määrama ekspertiisi isiku võimaliku

süüdimatuse kindlakstegemiseks igasuguse trauma puhul, sest tihtipeale tõendamisvajadust selles

osas ekspertiisi korraldamiseks KrMS § 105 lg 1 tähenduses ei esine. Nimelt on ekspertiis nõutav

olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille

tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10, p 13.4 ja 3.

oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-11, p 14.2). Kui inimese kehavigastused on

suhteliselt kerged ega viita seega mõne psüühikahäire esinemisele KarS § 34 mõttes ja ka muud

asjaolud ei osunda piisaval määral tema väidetavale süüdimatusele, ei pea menetleja vastavat

ekspertiisi korraldama, sest sellisel juhul saab menetleja teha oma teadmiste pinnalt järelduse, et isiku

süülisuses alust kahelda ei ole. Sellist järeldust ei väära ka KrMS § 105 lg-s 2 sätestatu, sest sellises

olukorras määratava ekspertiisiga ei saa tuvastada süüasja lahendamisel olulist tähtsust omavaid

asjaolusid.

9. Praegusel juhul on kohus V. Babitševi süüdivuse küsimuse üle otsustamiseks nõudnud

menetlusaluse isiku kaitsja taotlusel Valga Haiglalt välja V. Babitševi patsiendikaardi koopia. Selle

pinnalt tuvastas kohus, et V. Babitšev viibis haiglas arsti vastuvõtul 6. juulil 2011. a. V. Babitševil on

tuvastatud üksnes nahamarrastused seljal, küljel ja turjal ja peas kahe sentimeetri pikkune kärnaga

kaetud pindmine haav. Menetlusalusele isikule tehtud peauuringuga mingeid vaegusi ei tuvastatud. V.

Babitšev saadeti koju ja soovitati võtta vajadusel valuvaigistit. Pärast nende andmete esitamist on

kohus pidanud V. Babitševi süüdivaks. Kohus on küll jätnud märkimata, miks ta teeb menetlusaluse

isiku vigastuste pinnalt just süüdivust jaatava järelduse, kuid kriminaalkolleegium ei pea sellist

minetust praegusel juhul oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 tähenduses, sest ka

kolleegiumi hinnangul on tulenevalt käesoleva otsuse eelmises punktis tõdetust kohtus tuvastatu

pinnalt võimalik teha üksnes selline järeldus. Patsiendikaardiga on muuhulgas kummutatud ka

menetlusaluse isiku kaitsja väited, et V. Babitšev viibis arsti vastuvõtul 5. juulil 2011. a õhtul ja tema

peahaava õmmeldi. Seega ei kinnita arsti poolt fikseeritud vigastused ja raviplaan menetlusalusel

isikul väidetavaid tervisekahjustusi, mis annaksid aluse kahelda tema süüdivuses.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012. a kohtuotsuse muutmata ja V. Babitševi kaitsja kassatsiooni

rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar