3-1-1-97-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-97-12

Otsuse kuupäev

13. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Georgi Mordassovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja

§ 392 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

2. aprilli

2012.

a

kohtuotsus

kriminaalasjas

nr 1-11-7278

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Mordassovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

17. oktoober 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a kohtuotsus ja jõustada Pärnu

Maakohtu 16. detsembri 2011. a kohtuotsus Georgi Mordassovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja §

392 lg 1 järgi.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsusega tunnistati Georgi Mordassov süüdi KarS § 184

lg 1 ja KarS § 392 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistati teda vangistusega viieks

aastaks.

1.1 G. Mordassov tunnistati KarS § 392 lg 1 järgi süüdi selles, et 16. jaanuaril 2011 kella 23 paiku

toimetas ta ebaseaduslikult Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas üle Eesti riigipiiri tema kasutuses

olnud sõiduauto pagasiruumis asuvasse kõlarikasti peidetuna 1241 grammi narkootilist ainet kanep

(marihuaana).

1.2 KarS § 184 lg 1 järgi tunnistati G. Mordassov süüdi selles, et olles omandanud 15 jaanuaril 2011

Hollandis 800 euro eest 1241 grammi narkootilist ainet kanep, vedas ta seda Eestis Pärnu maakonnas,

olles selle enne peitnud musta värvi kilekotti pakendatuna kõlarikasti sõiduauto pagasiruumis.

Narkootiline aine leiti ja võeti ära 16. jaanuaril 2011 kella 23.00 ja 23.51 vahel pärast sõiduki

kinnipidamist Pärnu maakonnas Uulu kaupluse juures. Ekspertiisiakti kohaselt tekitab kümnele

isikule narkojoobe keskmiselt 7,5 grammi kanepit. Seega on süüdistatava valdusest leitud suur kogus

narkootilist ainet.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes vaidlustas otsuse G. Mordassovile

mõistetud karistuse osas, põhjendades seda järgmiselt. Tegemist ei ole ühe teoga (süütegude

ideaalkogumiga), kuna süüdistatava tahe ulatus riigipiiri ületamisest kaugemale - tal oli soov ja tahe

kanepit käidelda ka edasipidi. G. Mordassov tuleb tunnistada süüdi ja karistada KarS § 392 lg 1 järgi

vangistusega kolmeks aastaks ning KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega viieks aastaks, mõistes talle

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristusena viis aastat vangistust.

3. Süüdistatav ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse G. Mordassovile mõistetud karistuse

osas, pidades viieaastast vangistust liiga rangeks karistuseks. Apellatsiooni kohaselt ei arvestanud

maakohus süüdistatava puhtsüdamlikku ülestunnistust.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011.

a otsus G. Mordassovile KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus tegi uue

otsuse, millega karistas G. Mordassovit KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega viieks aastaks ja

KarS § 392 lg 1 järgi vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis

apellatsioonikohus liitkaristusena viis aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema

karistusega. Muus osas jäi maakohtu kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma otsust

järgmiselt.

4.1 Narkootilise aine toimetamine üle Eesti riigipiiri oli lõpuleviidud hetkest, kui isik väljus riigipiiri

kontrollalast ja see tegu moodustab iseseisva teo karistusõiguslikus mõttes. Ringkonnakohtu

hinnangul on tuvastatud, et süüdistatav ei soovinud pakist, mis sisaldas 1241 grammi narkootilist

ainet, loobuda ka pärast Eesti riigipiiri kontrollalast väljumist, mis omakorda tõendab süüdistatava

tahtlust kanepi käitlemiseks edaspidi ka Eesti territooriumil. Alustades narkootilise aine vedu Eesti

territooriumil, realiseeris G. Mordassov seega narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

omandamise, valdamise ja veoga KarS § 184 lg-s 1 sisalduvat kuriteokoosseisu, mis moodustab

iseseisva teo. G. Mordassovile omistatud teod on ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud: esmalt narkootilise

aine omandamine, hoidmine ja ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri toimetamine (mis moodustavad

teoühtsuse), teisalt aga enda valduses oleva narkootilise aine edasitoimetamine Eesti territooriumil

transpordivahendiga, milline tegu järgnes juba toime pandud piiri ületusele. Seega ei saa rääkida

sellistest kokkukuuluvatest osategudest, mis oleksid objektiivsele kõrvaltvaatajale ja sellest tulenevalt

ka õiguslikult käsitatavad ühe teona.

4.2 G. Mordassovile karistuse mõistmisel nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mille

kohaselt tuleb arvesse võtta süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine kogust.

Ringkonnakohtu hinnangul viitab suur kogus edasiandmise soovile. Kergendavaks asjaoluks pidasid

kohtud süüdistatava kahetsust ja kriminaalmenetluses tähtsate asjaolude tuvastamisele kaasaaitamist.

4.3 Ringkonnakohtu otsusele on lisatud ringkonnakohtuniku eriarvamus, mille kohaselt ei ole

süüdistatavale omistatud tegude puhul siiski tegemist mitte reaal-, vaid ideaalkogumiga. KarS § 392

lg 1 näeb muu hulgas ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine vastava (lubava)

dokumendita üle riigipiiri toimetamise eest. Seega on teoks sisuliselt narkootilise aine ebaseaduslik

vedu, millele lisandub täiendava tunnusena see, et vedu toimub üle riigi piiri (sellele viitab ka KarS §

392 pealkiri). Narkootilise aine ebaseaduslik vedu, mida süüdistatavale ette heideti, on ühtlasi

karistatav KarS § 184 lg 1 järgi, kui tegemist on narkootilise aine suure kogusega. Süüdistuses on aga

nimetatud teod kunstlikult lahutatud sellega, et süüdistuse kohaselt algas KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritav vedu Eestis, s.o pärast seda, kui ta oli sama narkootilise aine toimetanud üle riigipiiri.

On aga ilmne, et Hollandis omandatud narkootilist ainet ei asunud G. Mordassov vedama alles Eestis,

vaid ta vedas seda oma autos ka enne Eesti riigipiiri ületamist. Eeltoodu arvestamata jätmine on

vastuolus teoühtsuse põhimõttega (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.1 jj).

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni G. Mordassovi kaitsja, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Samuti leiab ta, et nii

maa- kui ka ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada mõistetud karistuse põhjendamatuse ja kõlbmatu

tõendi (ekspertiisiakt) kasutamise tõttu, s.t seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1 Süüdistatav pani toime seaduse mõttes ühe teo (narkootilise aine vedu kui jätkuv tegu ja piiri

ületamine selle osateona). Seega tulnuks mõista talle karistus KarS § 63 lg 1 järgi.

5.2 Karistuse mõistmisel ei arvestanud kohtud seda, et tegemist on võrdlemisi väheohtliku

narkootilise ainega (kanep), mistõttu lihtsate aritmeetiliste arvutuste kasutamine (viide sellele, et aine

kogusest oleks piisanud 1654 inimesele joobe tekitamiseks) ei ole piisav, et mõista süüdistatavale

karistus sanktsiooni keskmises määras. Ekspertiisiakt, millele arvutused rajanevad, ei vasta ka

Riigikohtu 5. detsembri 2008. a otsuse nr 3-1-1-63-08 nõuetele, mille kohaselt loeti ebaseaduslikuks

ekspertiisiakt, milles puudus uurimuslik osa. Ekspertiisiaktis peavad olema viited konkreetsele

kirjandusele, et oleks võimalik veenduda eksperdi järelduste põhjendatuses ning vajadusel otsustada

tema kohtusse kutsumise vajaduse üle. Samuti ei arvestatud karistuse mõistmisel teo asjaolusid ja

süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

6. Prokuröri kassatsioonivastuse kohaselt vastab narkootilise aine kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt

seaduse nõuetele. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et tegemist on süütegude

reaalkogumiga, ja selline seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Mõistetud karistus vastab teo

raskusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Esmalt käsitleb kolleegium narkootilise aine kohtutoksikoloogia ekspertiisiga seonduvat (I),

seejärel vastab küsimusele, kas kriminaalasja lahendamisel kuulusid kohaldamisele kuritegude

ideaal- või reaalkogumit puudutavad sätted (II), ja lõpuks võtab kokku kassatsioonimenetluse

tulemused (III).

I

8. Kaitsja vaidlustab narkootilise aine kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti lubatavust tõendina, leides,

et see ei vasta seaduse nõuetele. Kolleegium nendib, et Riigikohtu praktikas on kinnistunud

seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste

rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine

tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke

andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest

allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed

ja nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel

koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele. Sellest tulenevalt on

võimalik ka see, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi

korraldamata (vt ka RKKK 3-1-1-96-11 p 7.5). Käesolevas asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et

kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktis viidati kasutatud allikatele ja kaitsja ei ole nende andmete

õigsust kohtumenetluses vaidlustanud.

II

9. Samas leiab kolleegium, et tähelepanu väärivad kaitsja seisukohad KarS § 63 kohaldamise osas.

Süüdistuse kohaselt heideti G. Mordassovile ette seda, et 16. jaanuaril 2011 kella 23 ajal toimetas ta

ebaseaduslikult Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas üle Eesti riigipiiri tema kasutuses olnud

sõiduautosse peidetuna 1241 grammi kanepit. Tegu kvalifitseeriti KarS § 392 lg 1 järgi. Samuti

süüdistati teda selles, et olles omandanud 15 jaanuaril 2011 Hollandis 800 euro eest 1241 grammi

kanepit, vedas ta seda sõiduautosse peidetuna Pärnu maakonnas. Süüdistuse kohaselt peeti ta kinni

16. jaanuaril 2011 kella 23.00 ja 23.51 vahel. Tegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 1 järgi.

10. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel asus maakohus seisukohale, et tegemist on ühe teoga ja

kuritegude ideaalkogumiga KarS § 63 lg 1 tähenduses. Kohtumenetluses uuritud tõenditega tuvastati,

et süüdistatava teoplaani kohaselt pidi ta ületama sõiduauto kõlarikasti peidetud kanepiga Eesti

riigipiiri ja vedama narkootilist ainet seejärel ka Eestis. Seda ta tegelikult ka tegi, ületades Läti-Eesti

piiri ja vedades narkootilist ainet Eestis Pärnu maakonnas. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu

seisukohaga, leides, et narkootilise aine toimetamine üle Eesti riigipiiri ja selle vedamine Eesti

territooriumil on kaks ajalis-ruumiliselt eraldatud tegu, mistõttu on tegemist kuritegude

reaalkogumiga KarS § 63 lg 2 tähenduses.

11. Kolleegium märgib, et kuritegude ideaal- ja reaalkogumi piiritlemine KarS § 63 tähenduses on

oluline süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele

kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule

(KarS § 63 lg 2) ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus

iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga

teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest

ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale

isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et

õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod

kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist

(vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 3-1-1-1-08 p 5 ja 3-1-1-15-08 p 15).

12. Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnakohus küll viidanud Riigikohtu praktikale, kuid eksis

selles omaksvõetud kriteeriumide kohaldamisel. Nentides, et süüdistatav pani toime kaks

eraldiseisvat tegu, s.t esiteks toimetas narkootilist ainet üle riigipiiri ja teiseks vedas seda Eesti

territooriumil, põhjendas ringkonnakohus oma seisukohta järgmiselt. Objektiivselt järgnes

narkootilise ainega riigipiiri ületamisele kanepi edasitoimetamine Eesti territooriumil ja subjektiivselt

ei soovinud süüdistatav kanepit sisaldavast pakist loobuda ka pärast Eesti riigipiiri ületamist, mis

omakorda tõendab süüdistatava tahtlust kanepi käitlemiseks ka Eesti territooriumil. Eeltooduga on

aga ringkonnakohus sisuliselt nentinud, et tegemist oli ajalis-ruumiliselt lähedaste või lausa üheainsa

käitumisaktiga - süüdistatav vedas kanepit oma sõidukisse peidetuna üle riigipiiri ja siis ka edasi

Eesti territooriumil kuni tema kinnipidamiseni Pärnu maakonnas. Samuti tuvastas apellatsioonikohus

sellega ka teise teoühtsuse tingimuse - need käitumisaktid olid seotud ühtse tahtlusega.

Ringkonnakohtu viide sellele, et narkootilise aine vedamine üle piiri oli õiguslikult lõpuleviidud

riigipiiri ületamisega, puudutab hoopis KarS § 392 lg-s 1 kirjeldatud süüteo lõpuleviimist ega mõjuta

teoühtsuse tuvastamist KarS § 63 lg 1 tähenduses. Ideaalkogumi võivad iseenesest moodustada ka

järjestikku toimepandud süüteod, kui tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega.

Sellest tulenevalt on selles kriminaalasjas esitatud süüdistuses kirjeldatud tegude puhul tegemist

kuritegude ideaalkogumiga, mistõttu apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mõistes

G. Mordassovile eraldi karistused KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 alusel ning liitkaristuse KarS § 64

lg 1 alusel. Õigeks tuleb pidada maakohtu otsust, mille kohaselt isikule mõisteti KarS § 63 lg-st 1

lähtudes üks karistus rangema karistuse ettenägeva KarS § 184 lg 1 järgi.

III

13. Kolleegiumi hinnangul ei vaja muud kaitsja väited, mis puudutavad süüdistatavale karistuse

mõistmist KarS § 184 lg 1 järgi, täiendavat käsitlemist Riigikohtu poolt, kuna maa- ja

ringkonnakohus on mõistetud karistust piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsuses on üheselt märgitud,

et karistust kergendavate asjaoludena võetakse arvesse seda, et G. Mordassov tunnistas end süüdi,

kahetses tegu ja aitas kaasa kriminaalasjas tähtsate asjaolude tuvastamisele.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a kohtuotsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja

jõustab Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011. a kohtuotsuse. Kaitsja kassatsiooni rahuldab

kriminaalkolleegium osaliselt.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris