3-1-1-111-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-111-12 Otsuse kuupäev 12. november 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Aulo Oleski väärteoasi liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-1263 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 7. november 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a kohtuotsus Aulo Oleski süüditunnistamises ja karistamises liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. 2. Jõustada kohtuvälise menetleja 18. märtsi 2012. a otsus, millega karistati Aulo Oleskit liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi. 3. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 18. märtsi 2012. a kiirmenetluse otsusega nr 10220102560221 karistati Aulo Oleskit liiklusseaduse (LS) § 239 lg 2 järgi 50 trahviühiku ulatuses selle eest, et ta 18. märtsil 2012 kell 10.08 Võru linnas Jüri tänaval, liikudes Vabaduse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. A. Oleskit on ka varem samasuguse teo eest karistatud. 2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles leidis, et tema väärtegu on valesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 2 järgi, kuna varasem karistus on kustunud. Seetõttu on õige tema tegu kvalifitseerida LS § 239 lg 1 järgi. Sisuliselt on A. Oleskit seetõttu karistatud LS § 239 lg-s 1 sätestatud süüteo eest maksimaalmääras. Määratud karistus on ülemääraselt range ega ole kooskõlas väärteo raskusega. 3. Tartu Maakohtu 23. mai 2012. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus täielikult, A. Olesk tunnistati süüdi LS § 239 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses. Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole kvalifitseerinud A. Oleski käitumist õigesti. LS § 239 lg 2 näeb ette vastutuse turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud samasuguse teo eest. Väärteootsusest ja karistusregistri õiendist nähtuvalt on A. Oleskit karistatud mootorsõiduki juhtimise eest nõuetekohaselt kinnitamata jäetud turvavööga 24. jaanuaril 2011 ja A. Olesk on talle mõistetud rahatrahvi samal päeval tasunud. Karistusregistri seaduse (KarRegS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest

mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Seega kustus A. Oleski karistatus 24. jaanuaril 2011 toimepandud LS § 239 lg-s 1 sätestatud väärteo eest 24. jaanuaril 2012. Karistusregistri teatisest (väärteoasja tl 4-5) nähtuvalt ei ole A. Oleskit rohkem enne 18. märtsi 2012 LS § 239 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega tuleb A. Oleski poolt toimepandud väärtegu kvalifitseerida LS § 239 lg 1 p 1 järgi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja. Kassatsioonis märgitakse, et KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on 28. oktoobril 2011 A. Oleskile määratud LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest 40 euro suurune rahatrahv ja 16. novembril 2011 LS § 227 lg 1 alusel samuti 40 euro suurune rahatrahv. KarRegS § 25 lg 6 sätestab aga, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Seetõttu on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. LS § 239 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette sõidukijuhi ja sõitja vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, sama paragrahvi teine lõige aga lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud. KarRegS § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Järelikult tuleb LS § 239 lg-s 2 sätestatud väärteo puhul teha kindlaks, kas karistusandmed LS § 239 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud ja varem toimepandud väärteo eest on karistusregistrist kustutatud. KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. KarRegS § 25 lg 6 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb ja tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. 6. Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et A. Oleskit karistati Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo 24. jaanuari 2011. a otsusega asjas nr 26021100046 LS § 7464 lg 1 järgi, mis sätestas vastutuse sõidukijuhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, rahatrahviga 24 eurot. A. Olesk tasus määratud rahatrahvi samal päeval, mistõttu hakkas väärteo karistusregistrist kustutamise tähtaeg kulgema 24. jaanuaril 2011. Tulenevalt KarRegS § 25 lg-st 6 katkestab aga uue väärteo toimepanemine eelmise väärteo eest mõistetud karistusandmete kustumise tähtaja. Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et A. Oleskit on väärteokorras karistatud neljal korral, viimati Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo 16. novembri 2011. a otsusega asjas

nr 265011002889 LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot, mille A. Olesk tasus 21. novembril 2011. Seega hakkas uus ühe aastane karistusregistri andmete kustutamise tähtaeg KarRegS § 24 lg 1 p 1 mõttes kulgema alates 21. novembrist 2011 ka A. Oleski karistamises 24. jaanuaril 2011 LS § 7464 lg 1 järgi. Seega oli 18. märtsiks 2012 ühe aastasest karistusandmete kustumise tähtajast kulgenud üksnes osa, s.o 119 päeva (21. november 2011 – 18. märts 2012). Seetõttu ei olnud 24. jaanuari 2011. a Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsusega nr 26021100046 mõistetud karistus turvavöö nõuetekohase kinnitamata jätmise eest 18. märtsil 2012 kustunud. Seega kohaldas maakohus, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse ja tunnistades A. Oleski süüdi LS § 239 lg 1 p 1 järgi, ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes, kuna A. Oleskil oli kehtiv karistatus turvavöö nõuetekohase kinnitamata jätmise eest LS § 239 lg 2 mõttes. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ja § 149 p 2-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja 18. märtsi 2012. a otsuse. Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg