3-1-1-104-12 · Riigikohus

RIGIIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-104-12

Määruse kuupäev

8. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Riigi õigusabi andmise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määrus kriminaalasjas

nr 1-12-4786

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.-R. Ž. esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Alar Kirs

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

31. oktoober 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määrus, millega rahuldati N.-R. Ž.

taotlus riigi õigusabi saamiseks ja anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ning kulud.

2. Jätta N.-R. Ž. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määrata OÜ-le Kull Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N.-R. Ž.-le

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60

(kuuskümmend) senti, sealhulgas 9 (üheksa) eurot ning 60 (kuuskümmend) senti.

5. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasjas nr 08230104198 alustati 16. märtsil 2008 KarS § 203 järgi menetlust selle kohta, et

samal päeval kella 22.00 paiku toimus Viimsi vallas Muugal Xxxxxxx xxx x asuvas majas tulekahju.

Maja koos seal hoitud katuseakendega hävis, millega tekitati hoone omanikele N. Ž.-le ja N.-R. Ž.-le

820 100 krooni suurune varaline kahju.

2. 3. novembril 2008 lõpetas Põhja Prefektuur ringkonnaprokuröri nõusolekul kriminaalmenetluse

kuriteo tõendamatuse tõttu.

3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitas 2. aprillil 2012 kaebuse N. Ž., taotledes

kriminaalmenetluse uuendamist.

4. Riigiprokuratuuri 19. aprilli 2012. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.

5. 16. mail 2012 esitas N.-R. Ž. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks,

soovides advokaadi vahendusel vaidlustada Riigiprokuratuuri 19. aprilli 2012. a määrust.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määrusega N.-R. Ž. taotlus rahuldati ja talle anti riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning kulud. Selle määruse alusel määrati

riigiõigusabi osutajaks vandeadvokaat Gennadi Kull.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.-R. Ž. esindaja vandeadvokaat G.

Kull, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist.

Kaebaja leiab, et riigi õigusabi saanud isikul puudub menetluslik alus Riigiprokuratuuri määruse

vaidlustamiseks, kuna ta pole Riigiprokuratuurile kaebust esitanud. Seetõttu ei saa ka tema esindaja

riigi õigusabi osutamiseks vastu võetud ülesannet täita. KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kannatanu

esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt KrMS §

207 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. KrMS § 208 sätestab, et kui

Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata,

võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel

vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Toimiku

materjali hulgast puudub N.-R. Ž. kaebus Riigiprokuratuurile. Kaebuse Riigiprokuratuurile esitas N.

Ž., kuid tema selle otsuse vaidlustamiseks ringkonnakohtus riigi õigusabi ei taotlenud.

8. Määruskaebusele esitatud vastuses peab riigiprokurör Alar Kirs kaebust põhjendatuks, leides

kokkuvõtlikult, et N.-R. Ž. pole kaebuse esitanud isikuks KrMS § 208 lg 1 mõttes, kes saaks

advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada ja määruskaebus rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebemenetluse pooled leiavad põhjendatult, et N.-R. Ž., kellele anti riigi õigusabi

Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks, pole KrMS § 208 lg 1 kohaselt õigustatud kõnealust

menetlusotsustust ringkonnakohtus vaidlustama. KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui KrMS § 207 lg-s 1

või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel

on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

Kriminaalasja materjalist nähtuvalt pole riigi õigusabi saanud isik, N.-R. Ž., eelnevalt

kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustanud ega Riigiprokuratuurile kaebust esitanud. Kaebuse esitas

N. Ž., kuid tema riigi õigusabi taotlenud ei ole.

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla

õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ringkonnakohus oleks pidanud N.-R. Ž. taotluse

lahendamisel ja riigi õigusabi andmise otsustamisel kontrollima, kas taotleja näol on tegemist isikuga,

kellel on õigus KrMS § 208 lg 1 kohaselt Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Kuna seda

ringkonnakohus ei kontrollinud, on see minetus hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis on endaga kaasa toonud ebaseadusliku kohtulahendi.

11. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või

prokuratuur riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi

seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud

alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral

lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Sama paragrahvi 6. lõikest tulenevalt vabaneb riigi õigusabi

osutanud advokaat RÕS § 17 lg-te 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral õigusabi

andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Kriminaalkolleegium märgib, et tsiteeritud

sätetest tulenevalt olnuks riigi õigusabi osutama nimetatud advokaadil võimalik esitada taotlus riigi

õigusabi andmise lõpetamiseks ja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ka ringkonnakohtule.

Mõistetavalt oleks advokaat pidanud enne vastavasisulise taotluse esitamist esindatavale selgitama, et

KrMS § 208 lg 1 kohaselt puudub tal õigus Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Kriminaalasja

materjalist ei nähtu, kas advokaat esindatavale määruskaebuse aluseks olevaid asjaolusid selgitas.

Lähtuvalt esindaja taotlusest ja RÕS § 17 lg-st 1 olnuks ringkonnakohtul õigus hinnata, kas jätkuvalt

esineb alus isikule riigi õigusabi andmiseks ning vajadusel teha otsustus riigi õigusabi andmise

lõpetamiseks ja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.

12. Kolleegium osutab sellelegi, et KrMS § 389 lg-te 2 ja 3 kohaselt on kohtumääruse teinud

kohtukoosseis määruskaebuse saamisel pädev kaebuse ise läbi vaatama, vaidlustatud määruse

tühistama ja vajaduse korral samas küsimuses uue määruse tegema. Nn enesekontrollimenetlus ei tohi

piirduda pelgalt vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse edastamisega kõrgema astme kohtule,

vaid selle raames tuleb kaebuse saanud kohtul ka sisuliselt hinnata, kas kaebuse väited annavad alust

vaidlustatud määruse tühistamiseks.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määruse ja jätab N.-R. Ž.

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kuna N.-R. Ž. näol on tegemist isikuga, kes ei saa

Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada ja puudus alus temale riigi õigusabi andmiseks, ei raskenda

selline otsustus tema olukorda. Määruskaebus tuleb rahuldada.

14. N.-R. Ž. esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 57 euro ja 60 sendi

suuruses summas, sh käibemaks 9 eurot ning 60 senti. Taotluse kohaselt on asja materjaliga

tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks kulutatud aega kolm pooltundi. Taotluses märgitud toiminguid

saab pidada vajalikuks ja nende tegemisele kulutatud aega põhjendatuks. Juhindudes RÕS § 23 lg-st

1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra p-

dest 2 ja 23 tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 57 eurot ja 60 senti (sh

käibemaks 9 eurot ning 60 senti). KrMS § 187 lg 1 kohaselt tuleb see summa jätta riigi kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar