3-2-1-97-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-97-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. november 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Tatjana Savenkova hagi Seesam Insurance AS-i vastu

kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-56294

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Seesam Insurance AS-i kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1007 eurot 76 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tatjana Savenkova (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Seesam Insurance AS (registrikood 10055752), esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Asja läbivaatamise kuupäev

3. september 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-56294 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroole Seesam Insurance AS-i

kassatsioonkaebuselt 19. märtsil 2012 tasutud kassatsioonikautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7. septembril 2009 kell 8.45 toimus liiklusõnnetus, kus Tatjana Savenkova (hageja) juhitud

sõiduauto sõitis teisele sõiduautole otsa. Liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud hagejal kehtivat

poliisi kaasas, mistõttu märkis ta liiklusõnnetuse teatel, et sõiduk on kindlustatud AS-is Inges

Kindlustus. Tegelikult aga tasus hageja 21. augusti 2009 pakkumise alusel 5. septembril 2009

Swedbank AS-ist pangaülekandega IIZI Kindlustusmaakleri AS (IIZI) vahendusel Seesam

Insurance AS-ile (kostja) kindlustuslepingu nr J265660804/4 eest uue poliisi väljastamiseks AS-

i SEB Pank kontole 516 krooni. Liikluskindlustuspoliis nr JJE36422791 saadeti hageja kodusele

aadressile 7. septembril 2009 posti teel. Liikluskindlustuspoliisil (7. septembrist 2009 - 6. märtsini

2010) ei olnud poliisi kehtivuse alguse kellaaega märgitud. Viide kindlustuslepingu kehtivuse

punktile teatas, et leping jõustub 7. septembril 2009 kell 00.00 ja on sõlmitud tähtajatuna.

Kuna hageja märkis liiklusõnnetuse teatel kindlustusandjaks AS-i Inges Kindlustus, siis hüvitas

viimane 23. septembril 2009 kannatanule kahju ja esitas hagejale 15 768 krooni suuruse tagasinõude.

Hageja esitas Kindlustuse Vaidluskomisjonile kaebuse kostja vastu, paludes kohustada kostjat

hüvitama hageja põhjustatud liiklusõnnetusest tekkinud kahju täielikult AS-ile Inges Kindlustus

kindlustuslepingu nr J265660804/4 kohaselt. Kindlustuse Vaidluskomisjon rahuldas kaebuse

2. novembri 2010. a otsusega nr 7-1/10/130. Kostja esitas maakohtule taotluse vaadata Kindlustuse

Vaidluskomisjonile esitatud kaebus läbi hagimenetluse korras.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kindlustuslepingu nr J265660804/4 ning

liiklusõnnetuse ajal oli hagejal kostja juures kehtiv poliis. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 15

lg-t 1 ning kindlustuspoliisile nr JJE36422791 märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva tuleb

tõlgendada nii, et poliisi kehtivus algas 7. septembril 2009 kell 00.00. Kostja andis tagasiulatuva

kindlustuskaitse, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja võttis kindlustusmakseid 7. septembrist 2009,

s.o kaasa arvatud aja eest, mis eelnes kindlustuspoliisi väljastamisele andmebaasist. Tarbijal on

mõistlik sel juhul eeldada, et olukorras, kus temalt võeti kindlustusmakset 7. septembrist 2009 ilma

täpsustava kellaajata, on kindlustuskaitse kehtiv südaööst. Seda asjaolu kinnitas ka Eesti

Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Hillar Lõhmussaare kinnitus, et kindlustuslepingul

kajastuv kindlustuskaitse kellaaeg 00.00 on süsteemi viga. Juhul kui tegemist on süsteemi veaga, siis

kannab riisikot süsteemi kasutajast kostja. Kuna hageja käitus heauskselt, tuleb lugeda, et

kindlustuspoliis nr JJE36422791 anti tagasiulatuvalt ja kostja ei vabane kahju hüvitamise

kohustusest.

Hagejal oli varem sõlmitud kindlustusleping AS-is Inges Kindlustus (maksevaba leping), mis lõppes

kostjaga sõlmitud uue lepingu sõlmimisest. Seega lõppes AS-iga Inges Kindlustus leping alles pärast

raha laekumist kindlustusmaaklerile. Kuivõrd kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse,

siis tekkis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 486 sätestatud mitmekordse kindlustusega olukord.

VÕS § 486 lg 1 alusel lasub hageja tekitatud kahju hüvitamise kohustus solidaarselt kostjal ja AS-

il Inges Kindlustus. Sellist kahju hüvitamist kahelt kindlustusandjalt saavad nõuda liiklusõnnetuses

nii kannatanu kui ka kahju põhjustanud isik.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kindlustusleping nr J265660804/4 sõlmiti kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis 7. septembril 2009 kell 10.22, mida tõendab liikluskindlustuse registri väljavõte

ning IIZI 21. aprilli 2010 e-kiri hagejale. Seega LKindlS § 21 lg 2 teise lause, VÕS § 11 lg 2 ja

kindlustuslepingu kohaselt sõlmiti kindlustusleping 7. septembril 2009 kell 10.22, kui talle oli antud

kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. LKindlS § 15 lg 1 kohaselt, kui kellaaega ei ole poliisile

märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. Kindlustuspoliisil ei ole kellaaega märgitud.

LKindlS § 15 ei sätesta täpselt, kas kellaaja 00.00 all on mõeldud poliisi sõlmimise päeva algust või

lepingu sõlmimisele järgneva päeva algust, mistõttu tuleb LKindlS § 15 tõlgendamisel kohaldada

VÕS § 437, § 438, § 439, LKindlS § 20 lg-t 1 ja § 21. Neist sätetest tuleneb, et kindlustuskaitse

algusajal on kolm võimalust. VÕS §-st 439 tulenev kohene kindlustuskaitse, VÕS §-st 438 tulenev

tagasiulatuv kindlustuskaitse ja VÕS §-st 437 tulenev üldine eeldus, et kindlustuskaitse algab lepingu

sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00.

Hageja leiab valesti, et kohaldada tuleb LKindlS § 15 lg-t 1 koosmõjus kindlustuslepingul kajastuva

kindlustuskaitse kuupäeva ja kellaajaga, milleks on 7. september 2009 kell 00.00, ning et pooled

leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses VÕS § 438 mõistes. Sellisel seisukohal ei ole

õiguslikku alust, kuna liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei ole kindlustuslepingule märgitud

kellaajal tähendust. Kellaaeg peab olema märgitud kindlustuspoliisil (VÕS § 434 lg 1). Samuti ei saa

LKindlS § 20 lg 1 järgi kindlustusandja ja kindlustusvõtja leppida kokku, et liikluskindlustuse leping

lõpeb tagasiulatuvalt. Järelikult ei saa kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga kokku leppida

tagasiulatuvas kindlustuskaitses VÕS § 438 mõttes. LKindlS § 21 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui

eelmise kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks,

siis jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Seega on liikluskindlustuse seaduse mõte, et

kindlustuskaitse liigiks sellistel juhtumitel oleks kohene kindlustuskaitse VÕS § 439 mõttes ehk

kindlustuspoliisil oleks pidanud olema kindlustuskaitse kellaajaks märgitud 10.22. Sellel seisukohal

on ka LKF oma 21. aprilli 2010 e-kirjas.

Kindlustuslepingul kajastuv kindlustuskaitse kellaaeg 00.00 on H. Lõhmussaare sõnade kohaselt

LKF-i süsteemi viga. LKF-i infosüsteem peab olema kehtiva seadusega vastavusse viidud,

st analoogses situatsioonis peaks liikluskindlustuslepingu sõlmimisel kohalduma kohene

kindlustuskaitse, nagu seda näeb ette LKindlS § 21 lg 2 teine lause. Seega ei ole LKF taganud

liikluskindlustuse andmebaasi tehniliste tingimuste kooskõla kehtiva seadusandlusega. LKF rikkus

kostjaga sõlmitud lepingut. Lepingu p 9.1 sätestab, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest

peab rikkuja hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju, välja arvatud siis kui

rikkumine on vabandatav. Lepingu p-st 9.2 tuleneb, et LKF vastutab vaid kohustuse süülise

rikkumise korral, kuid VÕS § 103 lg-le 1 tuginedes võib analoogiat kasutades eeldada kohustust

rikkunud poole süüd ka lepingulise süülise vastutuse korral. Seega isegi kui kohus leiab, et hageja

nõue on õiguspärane ja kostja peab hüvitama hagejale tekkinud kahju, siis peaks kostja ees vastutama

LKF.

LKindlS § 6 lg 2 järgi vastutab sõiduki omanik, et sõidukil on kehtiv kindlustusleping. Hageja esitas

kohtule muu hulgas IIZI hagejale esitatud pakkumise, kus IIZI juhtis hageja tähelepanu sellele, et

hageja liikluskindlustus lõppeb 4. septembril 2009. Pakkumine esitati 21. augustil 2009 ja hageja

tasus kindlustuspoliisi eest 5. septembril 2009. Seega tasus hageja kindlustuspoliisi eest 15 päeva

pärast pakkumise esitamist ja päev pärast eelmise kindlustuspoliisi kehtivuse lõppu. IIZI pakkumine

sisaldas märkust, et kindlustuskaitse hakkab kehtima hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast makse

laekumist. Kuna hageja tasus kindlustusmakse 5. septembril 2009 (laupäeval), siis pidi hageja aru

saama, et pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi. Hageja pidi ette nägema, et makse

laekub kontole alles 7. septembril 2009 ja IIZI pakkumises toodud märkuse kohaselt oli võimalus, et

kindlustuskaitse hakkab kehtima 9. septembril 2009. Hageja ei täitnud lepingu sõlmimisel

LKindlS § 6 lg-s 2 talle pandud kohustusi vajaliku hoolsusega. Seetõttu peaks lepingueelsete

läbirääkimiste ajal tekkinud kahju eest vastutama hageja. AS Inges Kindlustus on kohustatud

hüvitama hageja tekitatud kahju ja LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on AS-il Inges Kindlustus õigus

esitada tagasinõue hageja vastu, kuna liiklusõnnetuse hetkel oli kindlustusvõtjal makse tasumata.

Kui hageja on seisukohal, et kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuskaitse algab raha maksmisega

maaklerile, siis ei tule hageja nõuet rahuldada, kuna raha tasuti pärast liiklusõnnetuse toimumist,

st 7. septembril 2009 kell 10.05.

3. Harju Maakohus jättis 23. novembri 2011. a otsusega hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle

liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud

hüvitama hageja tekitatud kahju.

IIZI Kindlustusmaakler AS edastas 21. augustil 2009 hagejale pakkumise, milles tuletas hagejale

meelde, et 4. märtsil 2009 sõlmis hageja IIZI vahendusel Statoili teenindusjaamas oma sõiduautole

liikluskindlustuse poliisi lõpptähtajaga 4. september 2009. Pakkumises märkis IIZI, et kui hageja on

valiku teinud, siis poliisi tellimiseks tuleb teha ülekanne IIZI arvelduskontole, pärast mida

väljastatakse kindlustuspoliis hageja aadressile ja kindlustuskaitse hakkab kehtima kahe tööpäeva

jooksul pärast makse laekumist. Praegusel juhul tuleb arvestada kindlustustegevuse seaduse

(KindlTS) § 135 lg-s 3 sätestatut.

Hageja kandis 5. septembril 2009 IIZI kontole kostjaga kindlustuslepingu sõlmimiseks 516 krooni,

mis laekus IIZI kontole 7. septembril 2009 kell 10.05, st 1 tund ja 20 minutit pärast liiklusõnnetuse

toimumist. Hagejale edastati kindlustusleping ja poliis, mille kohaselt registreeriti leping

liikluskindlustuse registris 7. septembril 2009 kell 10.22. Seega sõlmiti leping kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis LKindlS § 8 lg 1, § 21 lg 2 ja VÕS § 11 lg 2 järgi 7. septembril 2011 kell 10.22.

Hagejale oli teada, et eelmine poliis lõppeb 4. septembril 2009, ja talle edastati pakkumine

21. augustil 2009. Hageja ei tõendanud, et ta ei saanud pakkumist kätte. Seega tasus hageja

kindlustuspoliisi eest 15 päeva pärast pakkumise esitamist ja päev pärast eelmise kindlustuspoliisi

kehtivuse lõppu. Kuna hageja tasus kindlustusmakse laupäeval, siis pidi hageja aru saama, et

pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi, mis on üldteada asjaolu, ja hageja pidi ette

nägema, et tema tehtud makse laekub IIZI kontole alles esmaspäeval. Seetõttu esines IIZI pakkumises

toodud märkuse kohaselt võimalus, et kindlustuskaitse hakkab kehtima 9. septembrist 2009. Hageja

oleks pidanud veenduma enne sõidu alustamist, et tema sõiduautol on kehtiv poliis, mida ta ei teinud.

Poliisi kehtima hakkamisest sai hageja teate oma telefonile SMS-i teel kell 10.24, mis tuvastati

Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsuses. Seega ei täitnud hageja oma kohustust ega veendunud kehtiva

poliisi olemasolus.

Olulise tähtsusega on LKindlS § 15 lg-s 1 ja VÕS §-s 437 sätestatu. Kohtule esitatud tõenditega on

tõendatud, et kindlustuslepingusse märgitu, et leping jõustub 7. septembril 2009 kell 00.00, on

süsteemi rike ning leping pidi jõustuma 7. septembril 2009 kell 10.22. Süsteemi rike ei ole

kindlustusandja riisiko, kuna tegemist ei ole kostja infosüsteemiga, mille eest kostja vastutab.

Tegemist on ühtse süsteemiga, mida haldab LKF, ja kostja ei saa kanda süsteemi rikke riisikot.

Kohtule ei esitatud tõendeid, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses. Rike

arvutisüsteemis ei tee lepingut sõlmituks enne kindlustusmakse laekumist, kui selles ei ole eraldi

kokku lepitud. Asjaolu, et kokkulepet kindlustuskaitse tagasiulatuvaks kohaldamiseks ei olnud,

tõendab ka see, et hageja märkis liiklusõnnetuse teatel kindlustusandjaks AS-i Inges Kindlustus,

mistõttu oli ka hageja ise veendunud, et hageja kindlustusandjaks oli liiklusõnnetuse hetkel AS Inges

Kindlustus, mitte kostja, millega võeti kostjalt ära ka õigus kindlustusjuhtumit käsitleda.

Arvestades LKindlS § 21 lg-s 2 ja § 20 lg-s 1 sätestatut, lõppes hageja ja AS-i Inges Kindlustus

vaheline leping 7. septembril 2009 kell 10.22, st ajast, mil liikluskindlustuse registris registreeriti

hageja ja kostja vaheline kindlustusleping. Kohtul ei ole veendumust, et kostja eesmärgiks oli anda

hagejale tagasiulatuv kaitse, kuna hagejal oli juba kindlustuskaitse tulenevalt hageja ja AS-i Inges

Kindlustus vahel sõlmitud lepingust. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli hagejal kehtiv leping AS-

iga Inges Kindlustus, kes hüvitas kannatanule tekitatud kahju ja esitas hagejale tagasinõude.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue

otsuse, millega rahuldas hagi, kohustades kostjat hüvitama AS-ile Inges Kindlustus kogu

liiklusõnnetusega tekitatud kahju.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostjaga sõlmitud kehtiv

liikluskindlustuse leping. Sellest sõltub, kas kostja peab kandma hageja liiklusõnnetusega tekitatud

kahju. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kindlustuslepingu sõlmimise aeg on VÕS § 11 lg 2 ja

LKindlS § 8 lg 1 järgi 7. september 2009 kell 10.22. Seega sõlmiti leping pärast kindlustusjuhtumi

toimumist. Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu järeldustega kindlustuslepingu kehtivuse

alguse aja kohta.

Kindlustuspoliisile on märgitud kindlustusperioodiks 7. september 2009 kuni 6. märts 2010.

Kellaaega ei ole poliisile märgitud. LKindlS § 15 lg 1 teine lause sätestab, et kui kellaaega ei ole

poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. LKindlS § 14 lg 1 kohaselt kehtib tavaleping

üksnes selle alusel väljastatud poliisile märgitud ajal. Seega algas vaidlusaluse kindlustuslepingu

kehtivus 7. septembril 2009 kell 00.00. See omakorda tähendab, et kostja andis tagasiulatuva

kindlustuskaitse VÕS § 438 lg 1 tähenduses. Kostja arvestas kindlustusmakset 7. septembrist 2009

kella 00.00-st, st ka aja eest enne kindlustuspoliisi väljastamist. Asjaolul, et LKF-i juhatuse liikme

H. Lõhmussaare kinnituse kohaselt on vaidlusalusel kindlustuslepingul kajastuv kellaaeg 00.00 LKF-

i süsteemi viga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Süsteemi vea riisikot ei

kanna kindlustusvõtja, nagu maakohus ekslikult leidis.

Hagejal oli varem kindlustusleping sõlmitud AS-iga Inges Kindlustus (maksevaba leping), mis lõppes

LKindlS § 20 lg 2 p 5 järgi kostjaga sõlmitud uue lepingu jõustumisest. LKindlS § 21 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et kindlustusvõtja võib sõlmida sama sõiduki suhtes lepingu teise kindlustusandjaga igal

ajal. Teise kindlustusandjaga sõlmitud leping jõustub, kui lõpeb selle sõlmimise ajal kehtinud lepingu

alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui varasema kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu

sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Seega lõppes AS-

i Inges Kindlustus leping hagejaga 7. septembril 2009 kell 10.22, s.o hetkel, mil pooled sõlmisid uue

kindlustuslepingu.

Hageja esitas LKindlS § 40 lg 3 alusel nõude õigesti oma kindlustusandjale. Kuivõrd kostja andis

hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse, tekkis VÕS §-s 486 sätestatud mitmekordse kindlustusega

olukord. VÕS § 486 lg 1 alusel lasub hageja tekitatud kahju hüvitamise kohustus solidaarselt kostjal

ja AS-il Inges Kindlustus. Sellist kahju hüvitamist kahelt kindlustusandjalt saavad nõuda

liiklusõnnetuses kannatanu ja kahju põhjustanud isik. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutab

aga kostja AS-i Inges Kindlustus ees täies ulatuses, sest LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel oli viimasel

tagasinõudeõigus kindlustusvõtja vastu, sest hageja tekitas kahju maksevabal perioodil

(kindlustusmakse oli tasumata). Kuna hageja oli kindlustusjuhtumi toimumise aja eest kostjale

kindlustusmakse tasunud, st täitnud oma lepingulise põhikohustuse, on kostja kohustatud täitma ka

oma lepingulise põhikohustuse ja hüvitama AS-ile Inges Kindlustus viimase poolt kannatanule

hüvitatud kahju.

Praegusel juhul ei esine VÕS § 438 lg-s 3 sätestatud aluseid, mis vabastaks kostjat täitmise

kohustusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja käitumine kuni lepingu sõlmimise tegeliku

ajani pahauskne. VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa eeldada, et olukorras,

kus hageja oli tasunud kindlustusmakse ja sellega aktsepteerinud IIZI pakkumust, oleks ta pidanud

ette nägema liiklusõnnetuse toimumist enne kindlustuslepingu tegelikku sõlmimist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta jõusse

maakohtu otsus või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Kostja nõustub ringkonnakohtuga, et kindlustuslepingu sõlmimise aeg on 7. september 2009

kell 10.22. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas

kindlustuskaitses. Ringkonnakohus ei ole eristanud kindlustuslepingu ning poliisi kehtivusaegasid.

Kindlustuskaitse alguse tuvastamisel on ringkonnakohus viidanud asjakohatutele normidele, mis

reguleerivad kindlustuslepingu, mitte aga poliisi (st kindlustuskaitse) kehtivusaega. Kindlustuskaitse

algus ning kestus on seotud tähtajalise poliisi algusaja ning kestusega, mitte aga kindlustuslepingu

alguse või kestusega. Poliis hakkab kehtima poliisile märgitud ajal. Poliis väljastati hagejale

7. septembril 2009 kell 10.23 ning sellest hetkest pidi algama ka kindlustuskaitse.

Ringkonnakohtu kohaldatud LKindlS § 14 lg 1 teine lause ei sätesta sellist põhimõtet, et

kindlustusleping kehtib vaid poliisile märgitud aja jooksul. See säte on täiesti asjassepuutumatu.

Kindlustuskaitse alguse küsimuses saab lähtuda ainuüksi polisiile märgitud andmetest.

VÕS § 438 lg 1 kohaselt eeldab tagasiulatuva kindlustuskaitse olemasolu poolte kokkulepet.

Praeguses asjas ei ole seda tuvastatud. On tõendatud, et kindlustuslepingul olev kellaaeg on sinna

sattunud LKF-i hallatava kindlustuslepingute andmebaasi iseärasuse tagajärjel ning on seetõttu vale.

Ringkonnakohus on jätnud täielikult põhjendamata, miks ei ole praeguses asjas tähtsust asjaolul, et

vaidlusalusel kindlustuslepingul kajastuv kellaaeg 00.00 on süsteemiviga. Seda, et kostjal ei olnud

tahet pakkuda tagasiulatuvat kindlustuskaitset, kinnitab ka IIZI pakkumuses toodud märkus, millega

maakler juhtis hageja tähelepanu kindlustuskaitse kehtima hakkamisele hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul pärast makse laekumist.

Samuti leiab kostja, et isegi kui tagasiulatuvas kindlustuskaitses olnuks kokku lepitud, ei oleks kostjal

täitmiskohustust. VÕS § 438 lg 3 sätestab, et kindlustusandjal ei ole tagasiulatuva kindlustuskaitse

andmisel täitmise kohustust, kui kindlustusvõtja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et

kindlustusjuhtum on juba toimunud. Praegusel juhul sai kindlustusleping LKindlS §-s 8 nõutava

kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi 7. septembril 2009 kell 10.22. Sellega on kohtud leidnud,

et kindlustusleping sõlmiti ajal, mil kindlustusjuhtum oli juba toimunud. Kuna hageja oli

kindlustuslepingu sõlmimise ajal teadlik kindlustusjuhtumi toimumisest, on VÕS § 438 lg-s 3

sätestatud täitmiskohustuse puudumise eeldus juba täidetud. Hageja alustas 7. septembril 2009

sõiduki kasutamist teadmisega, et tal ei ole kehtivat poliisi. Seega võttis hageja sõidukit ilma kehtiva

poliisita kasutama hakates teadliku riski, et õnnetusjuhtumi toimumise korral peab ta hüvitama

õnnetusjuhtumiga põhjustatud kahju ise.

Hagejal ei olnud õnnetusjuhtumi toimumise ajal kostja juures kindlustuskaitset. Kui Riigikohtu

arvates ei saa poliisi kehtivusaja alguseks lugeda 7. septembrit 2009 kell 10.23, siis teine võimalus

poliisi kehtivusaja alguse määramiseks tuleneb LKindlS §-st 15 ning VÕS §-st 437. LKindlS § 15

lg 1 teine lause reguleerib olukorda, mil poliisil ei nähtu selle väljastamise kellaaega. Sellisel juhul

algab poliisi kehtivus kell 00.00. Kõnealune säte on aga ebaselge, kuna sealt ei tulene, kas sättes on

viidatud poliisi väljastamise kuupäeva alguskellaajale või poliisi väljastamise järgse päeva

alguskellaajale. Seega tuleb LKindlS § 15 tõlgendada VÕS-i kindlustuslepingute suhtes kohalduvate

üldsätete valguses. VÕS §-st 437 tuleneb, et kindlustuskaitse algab lepingu sõlmimisele järgneval

päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00. Seega kehtiks praegusel juhul eeldus,

et kindlustuskaitse hakkas kehtima 8. septembrist 2009 kell 00.00.

Mitmekordset kindlustust ei esine, kuna hagejal ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kostja

väljastatud kehtivat poliisi. Liikluskindlustuse kui kohustusliku kindlustuse iseloomulikuks jooneks

on see, et kindlustusvõtjal saab olla kehtiv liikluskindlustuse poliis vaid ühe kindlustusandja juures.

Ringkonnakohus on sisustanud ekslikult mitmekordse kindlustuse mõistet (VÕS § 486 lg 1) ning

kohustusliku liikluskindlustuse olemust (LKindlS § 15 lg 1).

Kostja leiab, et hagejal ei ole tema vastu nõuet. Kostja arvates ei ole hageja nõudel hüvitada Inges

Kindlustus AS-ile viimase hüvitatud liikluskahju ka materiaalõiguslikku alust. Kohtud ei ole sellist

alust tuvastanud. Isegi kui hagejal eksisteeriks kostja vastu liikluskahju hüvitamise nõue, saaks

niisugust nõuet maksma panna vaid Inges Kindlustus AS, kes on hageja tekitatud kahju hüvitanud.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja on asunud kassatsioonkaebuses üllataval viisil

väitma, et pooled ei leppinud kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses. Kostja võttis endale LKF-i

infosüsteemi kasutamisega kaasneva riisiko, kui nõustus infosüsteemi kasutamise lepingule alla

kirjutades, et LKF ei vastuta infosüsteemi vigade eest. Kostja andis hagejale tagasiulatuva

kindlustuskaitse VÕS § 438 lg 1 tähenduses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas hagejal oli liiklusõnnetuse toimumise

ajal kostjaga sõlmitud lepingu alusel kindlustuskaitse. Sellest sõltub, kas kostja peab hüvitama hageja

tekitatud liikluskahju.

Kostja on kassatsioonkaebuses nõustunud ringkonnakohtuga selles, et pooltevahelise

kindlustuslepingu sõlmimise aeg oli 7. septembril 2009 kell 10.22, kuid ei nõustunud ringkonnakohtu

seisukohaga, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses.

10. Kolleegium leiab, et otsustamaks praeguses vaidluses küsimust, kas kostja on kohustatud

hüvitama hageja tekitatud liikluskahju ja kas hagi esitatud kujul kuuluks rahuldamisele, on oluline

tuvastada, millal lõppes Inges Kindlustus AS-ga sõlmitud lepingu (leping I) kehtivus ja algas

kindlustuskaitse lepingu II alusel. Hagejal oli varem sõlmitud liikluskindlustusleping Inges

Kindlustus AS-ga, mis oli muudetud maksevabaks. 4. septembril 2009 lõppes hagejale lepingu I järgi

väljastatud kindlustuspoliisi kehtivus. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid uue

liikluskindlustuslepingu 7. septembril 2009 kell 10.22. LKindlS § 20 lg 2 p 5 järgi lõpeb varasem

leping teise kindlustusandjaga sõlmitud lepingu jõustumisest. LKindlS § 21 lg 1 järgi võib

kindlustusvõtja sõlmida sama sõiduki suhtes lepingu teise kindlustusandjaga igal ajal. Sama

paragrahvi teise lõike järgi jõustub teise kindlustusandjaga sõlmitud leping, kui lõpeb selle sõlmimise

ajal kehtinud lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui eelneva kindlustusandjaga sõlmitud

leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest.

Nimetatud sätetest järeldub, et liikluskindlustuses ei saa samal ajal kehtida mitu lepingut. Kohtud

tuvastasid, et leping I oli muudetud maksevabaks ja leping II sõlmiti 7. septembril 2009 kell 10.22.

Kolleegiumi arvates tuleb lepingu I lõppemise ja lepingu II alusel kindlustuskaitse tekkimise hetke

tuvastamisel arvestada ka LKindlS §-s 15 sätestatuga. LKindlS § 15 lg 1 järgi algab poliisi kehtivus

poliisile märgitud ajast, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Kui kellaaeg ei ole poliisile

märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. VÕS § 434 lg 1 järgi peab kindlustusandja

kindlustusvõtjale väljastama enda allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta

(poliis). Poliisi kehtivus on sõltuvuses kindlustusmakse tasumisest, sest LKindlS § 18 lg 3 järgi on

kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Poliisi

väljastamisega hakkab kehtima ka kindlustuskaitse poliisil märgitud ajast. Selline järeldus tuleneb ka

LKindlS § 19 lg-st 7, mille järgi ei või lepingu maksevabal perioodil, s.o ajal, kui ei ole kehtivat

poliisi, sõidukiga liikluses osaleda, ja sama paragrahvi lõikest 12, mille järgi lõpeb lepingu

maksevaba periood, kui kindlustusandja väljastab uue poliisi. Seega kui kindlustusandja väljastab

kindlustusvõtjale poliisi, siis on kindlustusvõtjal ka kindlustuskaitse poliisis märgitud kehtivusajal ja

kindlustusvõtja võib osaleda liikluses.

Kostja on hagejale väljastanud poliisi, milles on märgitud poliisi väljastamise päevaks 7. september

2009 ja kindlustusperioodiks 7. september 2009 kuni 6. märts 2010. Poliisile ei ole kehtivuse alguse

kellaaega märgitud. Arvestades kostja väljastatud poliisi andmeid ja seda, et hageja eelmise, Inges

Kindlustus AS väljastatud poliisi kehtivus lõppes 4. septembril 2009, tuleb kolleegiumi arvates asuda

seisukohale, et hageja võis seaduse alusel saada tagasiulatuva kindlustuskaitse algusega 7. september

2009 kell 00.00. Kostja väide, et LKindlS § 15 lg-t 1 on vaja tõlgendada VÕS §-ga 437 koosmõjus ja

seetõttu peaks algusajaks lugema järgmise päeva, s.o 8. septembri 2009 kell 00.00, ei ole

põhjendatud, sest poliisi ja ühtlasi ka kindlustuskaitse alguse määramisel tuleb kohaldada

LKindlS § 15 lg-t 1 kui erisätet VÕS § 437 suhtes. Kostja väide, et pooled ei leppinud kokku

tagasiulatuvas kindlustuskaitses, on iseenesest õige. Praegusel juhul ei ole aga tegemist VÕS §-st 438

tuleneva, s.o kokkuleppelise kindlustuskaitsega, vaid LKindlS § 15 lg-st 1 tuleneva, s.o seaduse

alusel tekkiva tagasiulatuva kindlustuskaitsega. Selles osas on ekslik ka ringkonnakohtu järeldus, et

kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse VÕS § 438 lg 1 tähenduses. Kolleegium leiab, et

selline seaduse alusel tekkiv tagasiulatuv kindlustuskaitse on võimalik juhul, kui varasem leping on

muudetud maksevabaks ja varasema poliisi kehtivus on uue lepingu sõlmimise ajaks lõppenud.

Samas tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et juhul, kui selline seaduse alusel tagasiulatuv

kindlustuskaitse on tekkinud, siis lõpeb varasem leping tagasiulatuva kindlustuskaitse tekkimise

hetkest tulenevalt LKindlS § 21 lg-test 1 ja 2, mis ei võimalda liikluskindlustuses kahe samal ajal

kehtiva lepingu olemasolu. Sellist järeldust toetab ka LKindlS § 15 lg 1, mille järgi poliisi kehtivus

algab poliisile märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Praeguses vaidluses tähendab

see seda, et kostja väljastatud poliisi järgi võis hagejal tekkida lepingu II alusel seadusest tulenev

tagasiulatuv kindlustuskaitse 7. septembril 2009 kell 00.00. Kui see tekkis, siis pidi samal hetkel

lõppema leping I.

11. Kolleegium leiab, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus olenevalt tuvastatud

asjaoludest ja arvestades käesoleva otsuse p-s 10 toodut tuvastama, millal algas hagejal lepingu II

järgi kindlustuskaitse ja millal lõppes leping I. Muu hulgas peab ringkonnakohus hindama ka kostja

väidet, et poliisile jäi kehtivusaja osas märkimata kellaaeg süsteemivea tõttu, kuna poliiside

väljastamiseks kasutavad kindlustusandjad lepingu alusel kolmandale isikule kuuluvat ja viimase

poolt hallatavat infotarkvara. Ringkonnakohus on küll märkinud, et väidetava süsteemivea riski

kannab kostja, kuid ei ole seejuures täpsemalt tuvastanud asjaolusid väidetava süsteemivea kohta ega

ole ka põhjendanud, mille järgi kostja vastutab süsteemivea eest.

Kolleegium leiab, et kui lepingu II alusel algas kindlustuskaitse tagasiulatuvalt 7. septembril 2009

kell 00.00 ja samal ajal lõppes leping I, siis peab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 351 lg 1

selgitama pooltele asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ja võimaldama pooltele esitada

oma seisukohti. Haginõue kostja vastu põhineb muu hulgas eeldusel, et kindlustusjuhtumi toimumise

hetkel oli hagejal kehtiv leping I ja Inges Kindlustus AS oli seetõttu kohustatud LKindlS § 7 lg 1 järgi

hüvitama kindlustatu tekitatud kahju ja ta tegigi seda, kuid kuna leping oli muudetud maksevabaks,

siis oli Inges Kindlustus AS õigustatud LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel esitama tagasinõude hageja

vastu. Juhul kui Inges Kindlustus AS-l ei olnud kohustust kahju hüvitada seetõttu, et leping I oli

kindlustusjuhtumi toimumise ajaks juba lõppenud, siis ei tekkinud Inges Kindlustus AS-l ka

tagasinõuet hageja vastu (ta saaks alusetult makstud kahjuhüvitise sellisel juhul VÕS § 1028 lg 1

alusel tagasi nõuda kannatanult) ja hageja nõue esitatud kujul oleks põhjendamatu. Samas võib

hageja täpsustada TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes oma haginõuet selliselt, et kostja peaks maksma

kahjuhüvitise kannatanule tulenevalt LKindlS § 7 lg-st 1 ja § 40 lg-st 3. Kannatanul on aga võimalik

oma nõue hageja ja kostja vastu loovutada Inges Kindlustus AS-le.

12. Kolleegium leiab, et ka ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele,

kuna see ei ole täidetav (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17;

9. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21; 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-71-10, p 14; 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 9). Hageja esitatud haginõue on

oma iseloomult sooritushagi. Otsuse resolutsioonis ei ole märgitud kahju suurust, mille hüvitamiseks

on kostja kohustatud. Ringkonnakohus ei ole kahju suurust tuvastanud ka otsuse põhjendavas osas.

Ka maakohtu 23. novembri 2011. a otsuses ei ole kahju suurust tuvastatud, mida tuleb hinnata

menetlusõiguse normi olulise rikkumisena, mida ringkonnakohus ei saanud jätta tähelepanuta ja seda

eriti juhul, kui ringkonnakohus ise jõudis järeldusele, et hagi tuleb rahuldada. Kohtud oleksid pidanud

tulenevalt TsMS §-st 351 selgitama hagejale vajadust täpsustada hagiavaldust kahju suuruse osas, sest

otsuses kahju suuruse märkimata jätmine ei võimaldada otsust täita ega ka selle täitmist kontrollida.

Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka menetluslikule ebatäpsusele otsuse resolutsioonis ja

nimelt sellele, et juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue

otsuse, siis ei ole vaja kohaldada TsMS § 654 lg-t 22. Nimetatud sätet on resolutsiooni selguse

huvides vaja kohaldada vaid siis, kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust või tühistab osaliselt

maakohtu otsuse.

13. Lähtudes TsMS § 173 lg 3 teisest lausest, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse poolte vahel

ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja

tasutud kassatsioonikautsjon tagastada.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks