3-2-1-113-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-113-12

Määruse kuupäev

Tartu, 31. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu PROJEKT INVEST hagi Swedbank P&C

Insurance AS-i vastu kindlustushüvitise 1553 euro 10 sendi ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-45322

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu PROJEKT INVEST määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing PROJEKT INVEST (registrikood 11190630),

esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Kostja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248)

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-45322 ja

saata asi samale ringkonnakohtule Osaühingu PROJEKT INVEST apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le (konto nr 221048915745) 16. märtsil

2012 Osaühingu PROJEKT INVEST määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing PROJEKT INVEST (hageja) esitas 23. septembril 2011 Harju Maakohtule hagi

Swedbank P&C Insurance AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 1553 euro 10 sendi ja viivise

saamiseks.

Hageja väitel sõlmisid hageja ning Swedbank Liising Aktsiaselts sõiduki Honda Accord (edaspidi

Honda) liisingulepingu. Honda kindlustamiseks on hageja 3. juulil 2007 sõlminud

kaskokindlustuslepingu kostjaga. 18. septembril 2010 toimus Sillamäel liiklusõnnetus, kus Hondat

juhtinud A. Gruzdev sõitis otsa maja juurde pargitud sõidukile Ford Galaxy. Kostja keeldus hagejale

kahju hüvitamisest, kuna Honda juht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt politseile teatamata.

Ford Galaxy omanik elab A. Gruzdevi kõrvalmajas ja nad on tuttavad. Kuna kahju saaja oli teada, siis

polnud vaja kindlustusjuhtumist politseid teavitada. Liiklusõnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on

vastutuse küsimuses ühel meelel. Kostja ei ole tõendanud, et kohaldatud tüüptingimused on

kindlustuslepingu osa. Kindlustuslepingus on märgitud, et kindlustuslepingu tingimuste hulka

kuuluvad Hansa Varakindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused 2 (01.03.2007) ning Hansa

Varakindlustuse kaskokindlustuse tingimused 10 (01.08.2006). Seega ei saanud kostja vaidluse

lahendamisel hinnata vastutusest vabanemise aluseid 30. septembri 2010. a teates märgitud

tüüptingimuste järgi. Kostja ei saa vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kuna ei ole tuvastatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 452 lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused. Isegi kui oleks tuvastatud, et

kindlustatud sõiduki autojuhil lasus kohustus teatada õnnetusjuhtumist politseile ja ta lahkus

sündmuskohalt politseid teavitamata, ei saanud sel alusel kindlustusandja kahju hüvitamisest

keelduda VÕS § 452 lg-s 2 sätestatud imperatiivse regulatsiooni tõttu. Sellist kindlustusandja täitmise

kohustusest vabanemise alust sätestav tüüptingimus oleks VÕS § 42 lg-te 1 ja 2 alusel tühine.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Honda juht rikkus liikluseeskirja (LE) §-st 227 ja kindlustuslepingu

üldtingimustest tulenevat kohustust teavitada liiklusõnnetusest viivitamata politseid ja

kindlustusandjat. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on kostjal õigus vähendada kindlustushüvitist

või keelduda hüvitamisest, kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juht oli narkootiliste ainete mõju

all või alkoholijoobes. Sõiduki juhtimisega alkoholijoobes või narkootiliste ainete mõju all

võrdsustatakse lahkumine sündmuskohalt, kui on vajalik politsei või päästeameti kohalekutsumine.

Hageja võttis kostjalt võimaluse hinnata ja lasta tuvastada, kas Honda juhil esines liiklusõnnetuse

toimumise ajal ja selle järel joove või mitte ning kuidas võimalik joove võis mõjutada Honda juhi

käitumist liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kindlustusvõtja on sellise käitumisega jätnud olulisel

määral järgimata käibes vajaliku hoole. Hageja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine oli

vabandatav. Arusaamatud on hageja viited tüüptingimuste tühisuse kohta. Kostja vaidles vastu ka

kahju suurusele.

3. Harju Maakohus jättis 16. jaanuari 2012. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt on kindlustuspoliisist nähtuvalt kindlustuslepingu dokumentideks

kaskokindlustuse tingimused 11 (01.10.2008) ja kindlustuslepingute üldtingimused 3 (01.03.2008).

Maakohus ei nõustunud hageja tõlgendusega, et kuna sõiduki juht tundis kahju saajat, siis tal ei olnud

vaja õnnetusjuhtumist politseile teatada. Viidates kehtinud LE §-le 227, leidis maakohus, et politseile

võib jätta liiklusõnnetusest teatamata üksnes juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juht ja kahju saaja

on oma ühise arvamuse vastutava isiku kohta vormistanud kirjalikult. Kuna kirjalikku dokumenti ei

vormistatud, oleks Honda juht pidanud liiklusõnnetusest politseid teavitama. Kindlustuslepingute

üldtingimuste 3 (01.03.2008) p 17.1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumise

korral tegutsema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust

teatama sellest viivitamatult politseile ja võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud välja

selgitada. Kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) p 17.5 kohaselt ei või kindlustusvõtja

enne kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma kindlustusandja

nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada

kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Maakohtu hinnangul rikkus Honda juht

mõlemat lepingupunkti. Kaskokindlustuse tingimuste 11 (01.10.2008) kohaselt on kindlustusandjal

õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamisest, kui liiklusõnnetuse põhjustanud juht

oli narkootiliste ainete mõju all või alkoholijoobes. Sõiduki juhtimisega alkoholijoobes või

narkootiliste ainete mõju all võrdsustatakse lahkumine sündmuskohalt, kui on vaja politsei või

päästeamet kohale kutsuda. Kuna Honda juht lahkus sündmuskohalt, kuigi oli vaja politseid

teavitada, siis on kaskokindlustuse tingimuste kohaselt võrdsustatud tema käitumine sõiduki

juhtimisega alkoholijoobes või narkootiliste ainete mõju all. Seega on kostjal õigus kahju

hüvitamisest keelduda. Kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusandja täitmise kohustusele.

Kohustuse rikkumise tõttu ei olnud võimalik tuvastada, kas Honda juhil esines liiklusõnnetuse

toimumise ajal joove ning kas võimalikul joobel võis olla mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.

Kindlustuslepingu kohaselt on kohaldatavateks tüüptingimusteks kaskokindlustuse tingimused 10

(15.08.2006) ja kindlustuslepingute üldtingimused 2 (01.03.2007). Maakohus viitas VÕS § 434 lg-

tele 1 ja 2, § 428 lg 1 p-le 3, § 436 lg-tele 1 ja 2. Hageja ei ole tõendanud, et kaskokindlustuse

tingimuste 11 (01.10.2008) ja kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) sisu nende

tüüptingimuste punktide osas, mis on olulised selle vaidluse lahendamisel, erineks kaskokindlustuse

tingimustest 10 (15.08.2006) ja kindlustuslepingute üldtingimustest 2 (01.03.2007). Tõendamata on

hageja väide, et vaidluse lahendamiseks olulised kaskokindlustuse tingimuste 11 (01.10.2008) ja

kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) punktid ei ole pooltevahelise kindlustuslepingu osa.

Maakohus märkis otsuse edasikaebamise korra all muu hulgas, et kohus annab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 alusel loa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning

saata asi menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha

uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 1. märtsi 2012. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

Ringkonnakohus viitas, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, ja märkis, et maakohus ei ole

edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei

ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude

täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21

sätestatud alustel.

Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637

lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Neid eeldusi, mis tingiksid

kaebuse menetlusse võtmise, ei esine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ning saata asi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Maakohus on otsuses sõnaselgelt märkinud, et maakohus annab TsMS § 442 lg 10 alusel loa

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks. Tähtsust ei ole sellel, et maakohtu otsustus

edasikaebamise loa andmise kohta on märgitud jaos "edasikaebamise kord". Tegemist on loa

andmisega, mitte edasikaebamise korra selgitamisega.

Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud kuni 1. juulini 2011

kehtinud LE § 227 ning jätnud kohaldamata VÕS § 452 lg 2 p-d 3 ja 4. Nende normide kohaldamise

kohta ei ole Riigikohtu praktikat, mistõttu oleks ka seetõttu pidanud asja menetlusse võtma.

Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohtu otsus on põhjendamatu tüüptingimuste kohaldamise

osas, kuna tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui tingimuse kasutaja enne lepingu

sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada. Põhjendamatu on maakohtu otsus osas, kus on hagejale pandud kohustuseks

tõendada tüüptingimuste mittesiduvust põhilepinguga. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse

norme - VÕS § 37 lg-t 1, § 452 lg 2 p 3 ja 4, LE § 227.

7. Kostja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Kui asjas on esitatud varalise nõudega hagi, mille hagihind ei ületa summat, mis vastab

2000 eurole (lihtmenetluse asi enne 1. juulit 2012 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt), ei

pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust tingimata menetlema. Sellisel juhul võib

apellatsioonkaebuse jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole

antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid

või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 kohaselt võib maakohus § 405 lg-s 1

nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab

kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses

põhjendama.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus ei ole edasikaebamiseks luba

andnud. Õige on see, et üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole edasikaebamise loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11,

p 6), kuid praegusel juhul on maakohus otsuses selgelt märkinud: "Kohus annab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 10 alusel loa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse

esitamiseks." Kolleegium leiab, et sellega on maakohus andnud edasikaebamiseks loa TsMS § 442

lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja hageja

apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

11. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada. Hageja on soovinud, et kautsjon tagastataks Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik