3-2-1-120-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-120-12

Määruse kuupäev

Tartu, 29. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Mari Roolaane hagi Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla

vastu 1754 euro 84 sendi saamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-58004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mari Roolaane määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Mari Roolaan (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kati Raudsepp

Kostja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (registrikood

10822269), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-58004 ja

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2012. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi samale maakohtule

uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister riigieelarvest makstavaks tasuks Mari Roolaanele

kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti. Ülejäänud

osas jätta taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mari Roolaan (hageja) esitas 25. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Lääne-

Tallinna Keskhaigla (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja tervise kahjustamisega tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks 1754 eurot 84 senti ja mõistliku mittevaralise kahju hüvitise kohtu

määratud suuruses.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 30. jaanuari 2012. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus leidis, et pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 järgi peab menetlusosaliseks olema hageja

pankrotihaldur, kuna 26. novembril 2010 on välja kuulutatud hageja pankrot ja nõutav hüvitis tuleks

arvata pankrotivarasse. Kuna hageja pankrot kuulutati välja enne hagi esitamist, ei kohaldu

PankrS § 43 lg 1. Hagejal ei olnud õigust hagi esitada ja maakohus oleks saanud hagi menetlusse

võtta üksnes siis, kui pankrotihaldur oleks menetlusse astunud. Kuna pankrotihaldur ei ole soovinud

hagejat hagi esitamisel esindada, tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1

p 9 alusel läbi vaatamata.

4. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Kostja palus jätta maakohtu määruse

muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2012. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et PankrS § 108 lg 3 koos PankrS § 35 lg 1 p-ga 2 sätestavad,

et pankrotivõlgnikul ei ole õigust pankrotimenetluse kestel ise esitada nõudeid, millele saab pöörata

sissenõude. Hageja esitatud varalise kahju hüvitamise nõudele on täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 131 lg 1 p 6 järgi võimalik sissenõuet pöörata, mistõttu arvatakse see pankrotivara hulka ja

võlgnik ei saa seda ise esitada. Küll ei saa TsMS § 131 lg 1 p 6 järgi üldjuhul pöörata sissenõuet

mittevaralise kahju hüvitisele, seda saab teha üksnes TMS § 131 lg 2 esimeses lauses nimetatud

asjaoludel. Arvestades seda, et võlgnik on pankrotis, eelduslikult ei ole võimalik võlausaldajate

(sissenõudjate) nõudeid täielikult rahuldada ja nõuete rahuldamist korraldab täituri asemel haldur,

kellele ka nõudeavaldused esitatakse, tuleb eeldada, et sissenõue on võimalik pöörata ka mittevaralise

kahju hüvitisele. Kuivõrd hageja nõuded puudutavad vara, mille võib arvata pankrotivarasse, läks

pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle õigus olla nende nõuete osas võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks (PankrS § 35 lg 1 p 2) ning hagejal kui pankrotivõlgnikul ei ole

hagi esitamise õigust.

Maakohus leidis ekslikult, nagu oleks hagi esitamise õiguse puudumine samastatav esindusõiguse

puudumisega, ning kohaldas sellest tulenevalt ekslikult TsMS § 423 lg 1 p 9. Hagi tuleb jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd hagi esitanud isikul ei ole hagemisõigust, ei ole

hagiga tema taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Otsustamaks, kas hagejal on hagemisõigus, ei

ole tähtis, et hagejale on antud riigi õigusabi, sest esindaja õigused ei saa ületada menetlusosalise

õigusi, keda ta esindab (TsMS § 217 lg 5 esimene lause). Kuivõrd pankrotihaldur ei ole võlgniku

esindajaks ega ole omal nimel esitanud hagi ega ka määruskaebust, ei ole tähtis, et määruskaebusele

on alla kirjutanud ka haldur. Nõuete esitamise vajalikkuse üle tuleb otsustada pankrotihalduril, kellel

pankrotimenetluse kestel on õigus ja kohustus muu hulgas pankrotivara moodustamist korraldada

(PankrS § 55 lg 3 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses Riigikohtule maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning

saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt TMS § 131 lg-t 2. Selle sätte kohaldamiseks

pidanuks kohus esmalt tuvastama, kui suured on sissenõudjate (pankrotivõlausaldajate) nõuded ja kui

suur on võlgniku muu vara peale vaidlusaluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Samuti peaks

olema teada mittevaralise kahju hüvitise suurus, mis selguks alles hagi lahendamisel, kuivõrd hagis

on palutud mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kui mittevaralise kahju hüvitise suurus oleks

teada, pidanuks kohus hindama, kas sissetuleku arestimine on pankrotivõlausaldajate nõuete liiki ja

mittevaralise kahju hüvitise suurust arvestades õiglane. Lisaks on mittevaralise kahju hüvitisele

sissenõude pööramiseks vajalik sissenõudja avaldus ja ära tulnuks kuulata võlgnik. TMS § 131 lg 2

väära kohaldamise tõttu arvas ringkonnakohus valesti mittevaralise kahju hüvitamise nõude

pankrotivara hulka.

Ringkonnakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et hagejale oli hagi esitamiseks antud

riigi õigusabi ja hagi on esitatud riigi õigusabi korras määratud advokaat. Seetõttu on ringkonnakohtu

määrus vastuolus TsMS § 183 lg-tega 2 ja 3. Hagi esitamisega seotud riigi õigusabi on taotletud

pankrotihalduri teadmisel ja heakskiidul. Nii on ringkonnakohus rikkunud oluliselt ka TsMS § 423

lg 2 p 2, jättes selle alusel hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hagejal ei ole hagemisõigust. Selline

seisukoht on vastuolus põhiseaduse §-ga 25. Hagejale on antud riigi õigusabi kahju hüvitamise nõude

esitamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 ei välista täielikult riigi õigusabi andmist

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Samuti reguleerib viidatud säte üksnes olukorda,

kus on esitatud ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

8. Hagejat riigi õigusabi korras esindav vandeadvokaat Kati Raudsepp esitas Riigikohtule ka taotluse

määrata riigi õigusabi tasuna kindlaks kokku kaheksa tunni eest 307 eurot 20 senti (käibemaksuta

256 eurot) OÜ Advokaadibüroo Barrister kasuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese

lause alusel tühistada. Asi tuleb saata menetlemise jätkamiseks maakohtule.

10. Põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1

ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi

üksnes vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. Seega kuuluvad ka pankrotivõlgniku

nõuded kolmandate isikute vastu vähemalt eelduslikult pankrotivara hulka. Pankrotivara valitsemise

ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel vara puudutavas vaidluses menetlusosaline läheb

pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning võlgnik

kaotab PankrS § 35 lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Pankrotivarasse kuuluva

võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 37 lg 1

esimese lause järgi vastu võtta üksnes haldur.

11. Vaatamata eelnevale ei ole võlgniku õigus vara käsutada ja seda puudutavas kohtumenetluses

osaleda seadusega siiski välistatud. Nimelt võib füüsilisest isikust võlgnik PankrS § 36 lg 6 esimese

lause järgi pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud

kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku teise isiku vastu esitatud hagi ja haldur vaatamata

menetlusest teadmisele kohtumenetlusse ei astu, võib võlgnik PankrS § 43 lg 1 järgi ka hagejana

menetluses jätkata.

Kohaldades viidatud PankrS § 36 lg 6 esimest lauset ja § 43 lg-t 1, leiab kolleegium, et

pankrotivõlgnik võib hageda pankrotivarasse kuuluva nõude rahuldamist oma pankrotihalduri

nõusolekul ka siis, kui tema pankrot oli välja kuulutatud enne hagi esitamist. Halduri nõusolekut võib

eeldada, kui haldur on nõudest teadlik ja ise hagi esitada ei soovi. Ei ole mõistlikku põhjendust

tõlgendada seadust selliselt, et pankrotivõlgnikul oleks sel juhul keelatud nõuda talle kuuluva nõude

rahuldamist. Pealegi võiks sellisel juhul olla tegemist vara käsutamise ebaproportsionaalse piiranguga

põhiseaduse § 32 lg 2 mõttes.

12. Hageja pankrotihaldur Kauri Rattus on Harju Maakohtu 27. mai 2011. a hagejale riigi õigusabi

andmise määruse järgi toetanud hagejale riigi õigusabi andmist hagi esitamiseks, kuna tegemist on

väga spetsiifilise vaidlusega meditsiiniõiguse valdkonnas, mis ei kuulu halduri töö valdkonda ja

mistõttu ei saa temalt oodata hageja esindamist (tl 109). Lisaks on haldur kätte saanud maakohtu

30. jaanuari 2012. a määruse (tl 142) ja allkirjastanud maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse, milles paluti maakohtu määrus tühistada ja hagi menetlemist jätkata (tl 144-149).

Eelnevast järeldab kolleegium halduri nõusolekut, et hageja võib ise kostjat hageda.

13. Kuivõrd pankrotihaldur on andnud nõusoleku hagi esitamiseks, võis hageja hagi esitada sõltumata

sellest, kas nõue, mille rahuldamist ta hagis soovis, kuulub pankrotivarasse või mitte. Seega ei ole

seda küsimust vaja ka hagi menetlusse võtmisel otsustada. See, kas nõutav hüvitis mittevaralise kahju

eest kuulub PankrS § 108 lg 3 ning TMS § 131 lg 1 p 6 ja lg 2 alusel pankrotivarasse, selgitatakse

välja hüvitise maksmisel, kui pankrotimenetluses hinnatakse, kas mittevaralise kahju hüvitisele

sissenõude pööramine on asjaolude järgi õiglane.

Seega ei välista hageja pankroti väljakuulutamine tema nõuete maksmapanekut, nagu leidsid kohtud.

Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada ja asja menetlust maakohtus jätkata.

14. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.

15. Hagejale on antud riigi õigusabi hageja esindaja kasutamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus

Harju Maakohtu 27. mai 2011. a määrusega. Menetlusabi laieneb RÕS § 17 lg 3 järgi ka kaebuse

esitamisele ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Määruse järgi ei ole piiratud menetlusabi andmist,

st hageja võis esitada ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Kolleegiumi arvates tuleb surma põhjustamisega või kehavigastuse või tervisekahjustuse

tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet lugeda selliseks, mille vastu on

eelduslikult olemas tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes. Ebamõistlik ja ebaõiglane oleks

piirata selliste valurahanõuete esitamiseks riigi õigusabi saamist, eriti kui võlaõigusseaduse § 134 lg 2

näeb sel juhul põhimõtteliselt alati ette hüvitise nõudmise õiguse. Vastupidine tõlgendus tähendaks

mh kuriteoohvri õiguste olulist ja võimalikku ebaproportsionaalset piirangut.

16. Kolleegiumi arvates on hagejat esindava vandeadvokaadi taotlus riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramiseks põhjendatud Riigikohtu menetlust puudutavas osas.

Taotlusest nähtub, et Riigikohtu menetluses on riigi õigusabi osutamiseks kulunud 3 tundi, sh 2 tundi

määruskaebuse koostamiseks Riigikohtule, 0,5 tundi kostja määruskaebusele esitatud vastusega

tutvumiseks ja selle suhtes kirjalike seisukohtade koostamine ning 0,5 tundi asjakohaste Riigikohtu

lahenditega tutvumine. Kolleegium leiab, et märgitud ajakulu on põhjendatud ja riigi õigusabi tasuks

tuleb määrata kuue pooltunni eest 96 eurot, koos käibemaksuga aga 115 eurot 20 senti (96 * 1,2).

Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 alusel välja Eesti Advokatuur.

17. Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 22 lg 5 teise lause järgi läbi vaatamata osas, milles on taotletud

tasu kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest, kuna taotlust ei ole

esitatud kehtestatud korras.

RÕS § 22 lg 3 esimese lause järgi tuleb taotlus esitada iga kohtuastme lõpus, mistõttu saab igas

kohtuastmes nõuda tasu kindlaksmääramist üksnes selles kohtuastmes antud riigi õigusabi eest.

Selliselt on igal kohtuastmel võimalik kontrollida tema menetluses riigi õigusabile kulutatud aja

põhjendatust.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu