3-1-1-87-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-87-12

Määruse kuupäev

26. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Jaanus Rootsult (Roots) KarS § 83 lg 4 alusel tulirelvade ja

padrunite konfiskeerimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. Rootsu kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. september 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. veebruari 2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari

2012 määrused Jaanus Rootsult KarS § 83 lg 4 alusel tulirelvade ja padrunite konfiskeerimises.

2. Prokuröri taotlus Jaanus Rootsu tulirelvade ja padrunite konfiskeerimiseks jätta läbi

vaatamata.

3. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. augustil 2009 alustas Põhja Politseiprefektuur Jaanus Rootsu suhtes kriminaalmenetluse KarS §

418 lg 1 ja § 4181 lg 1 tunnustel seoses sellega, et viimane pöördus Põhja Politseiprefektuuri ja andis

vabatahtlikult üle seitse relva ja laskemoona. Harju Maakohtu 13. oktoobri 2010 määrusega lõpetati

Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel kriminaalmenetlus J. Rootsu kahtlustuses KarS § 418 lg 1 ja §

4181 lg 1 järgi. Teda kohustati KrMS § 202 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel maksma riigituludesse 3000 krooni

ning hüvitama menetluskulud 4410 krooni ulatuses. Kohustuse täitmise tähtajaks määrati 13.

november 2010. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 konfiskeeris maakohus 32-kaliibrilise jahipüssi R-32 nr

34007, 16-kaliibrilise jahipüssi BM nr X685, Petrovi eestlaetava jahipüssi nr 11711 (kaliiber 7 liini)

(17,7 mm), eestlaetava jahipüssi (kaliiber 7 liini) (17,7 mm) TOZ nr 252 ja 253, 5,6 mm kaliibrilise

revolvri Taurus (mudel 94) nr LG85229, 7,62 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli TT (Tokarev),

7,62 mm kaliibrilise kuulipilduja Vector SS77 nr L9 000932 ning 31 padrunit.

2. J. Rootsu kaitsja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse Tallinna Ringkonnakohtus,

kuid määruskaebus jäeti KrMS § 385 p 7 alusel läbi vaatamata ja tagastati esitajale. Ringkonnakohtu

määruse peale esitas kaitsja määruskaebuse Riigikohtule.

3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis 10. veebruari 2011 määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-113-

10, et KrMS § 202 alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust tuleb

jaatada olukorras, mil määrusega on lahendatud ka küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava

nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest

kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. KrMS § 385 p-s 7

sätestatut tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja viisil, et selles normis sisalduv edasikaebe keeld

hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta, KrMS § 385 p-s 7 sätestatud keeld ei laiene.

Kriminaalkolleegium tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010 määruse ja saatis kaitsja

määruskaebuse samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

4. Asja uuel arutamisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 21. veebruari 2011 määrusega Harju

Maakohtu määruse osaliselt relvade ja laskemoona konfiskeerimise osas ning saatis asja maakohtule

selles osas uueks arutamiseks. 21. märtsi 2011 määrusega keeldus maakohus J. Rootsu vara

konfiskeerimisest ja tagastas kriminaalasja prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohus märkis, et J.

Roots ei ole väljendanud oma tahet ega andnud nõusolekut relvade konfiskeerimiseks. Kriminaalasja

materjalidest ei nähtu, et J. Rootsu oleks teavitatud kõigist asjaoludest, mis kaasnevad

kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekusega. Kuna J. Rootsu nõusolek kriminaalmenetluse

lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ei ole hõlmatud nõusolekuga relvade konfiskeerimiseks, siis

KrMS § 202 menetluse raames taotluses toodud relvad konfiskeerimisele KarS § 84 lg 4 alusel ei

kuulu ning taotlus relvade konfiskeerimise osas tuleb tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks.

5. Prokuratuur pöördus 4. ja 5. jaanuaril 2012 J. Rootsu ja tema kaitsja poole, et selgitada välja

J. Rootsu seisukoht relvade ja padrunite konfiskeerimise kohta. Samuti selgitati J. Rootsule ja tema

kaitsjale kriminaalmenetluse otstarbekusega lõpetamisega kaasnevaid tagajärgi, sh konfiskeerimise

kohaldamist KarS § 83 lg 4 alusel. J. Roots ei nõustunud sileraudse 16-kaliibrilise jahipüssi

BM nr X685, Petrovi eestlaetava jahipüssi 7-liinise kaliibriga (17.7 mm) nr 11711, eestlaetava

jahipüssi TOZ 7-liinise kaliibriga (17.7 mm) nr 252 253 ja 5.6 mm (22LR) kaliibrilise revolveri

Taurus mudel 94 nr LG85229 konfiskeerimisega (tlk 142). Sileraudse 32-kaliibrilise jahipüssi R-32

nr 34007, 7.62-kaliibrilise poolautomaatse püstoli TT (Tokarev), 62 mm kaliibrilise kuulipilduja

Vector SS77 nr L9 000932 ja 31 padruni konfiskeerimise osas vastuväiteid ei esitatud.

6. Juhindudes KrMS §-st 431 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur

18. jaanuaril 2012 Harju Maakohtule taotluse konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel J. Rootsult

sileraudne 32-kaliibriline jahipüss R-32 nr 34007, sileraudne 16-kaliibriline jahipüss BM nr X685,

Petrovi eestlaetav jahipüss 7-liinise kaliibriga (17.7 mm) nr 11711, eestlaetav jahipüss TOZ 7-liinise

kaliibriga (17.7 mm) nr 252 253, 5.6 mm (22LR) kaliibriline revolver Taurus mudel 94 nr LG85229,

7.62-kaliibriline poolautomaatne püstol TT (Tokarev), 62 mm kaliibriline kuulipilduja Vector SS77 nr

L9 000932 ja 31 padrunit. Taotluses märgiti, et J. Rootsule selgitati kriminaalmenetluse

otstarbekusega lõpetamisega kaasnevaid tagajärgi, sh konfiskeerimise kohaldamist, ning saanud

J. Rootsult seisukohad konfiskeeritava vara suhtes, on ringkonnaprokurör täitnud Harju Maakohtu

nõudmised. Kuna tegemist on tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemetega,

tuleb need, olenemata J. Rootsu nõusoleku puudumisest, konfiskeerida. KarS § 83 lg 4 ei anna

võimalusi alternatiivseteks otsustusteks, vaid kohustab üheselt sellised esemed konfiskeerima.

7. Harju Maakohus rahuldas 3. veebruari 2012 määrusega ringkonnaprokuröri taotluse ja konfiskeeris

KarS § 83 lg 4 alusel J. Rootsult taotluses loetletud relvad ning laskemoona. Maakohus leidis, et

kriminaalasja raames olid J. Rootsu loovutatud relvad ja laskemoon tunnistatud asitõenditeks. KarS §

83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida kõik prokuröri taotluses loetletud asitõendid, kuivõrd J. Rootsul

puudub nende esemete omamiseks vajalik luba. Tegemist on tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks

objektiks olnud esemetega, mis tuleb konfiskeerida vaatamata sellele, et isik ei andnud

konfiskeerimiseks oma nõusolekut. Aine või ese konfiskeeritakse alati, kui selle omamiseks on vaja

luba ning see luba puudub. Alternatiivsete otsustuste võimalus puudub.

8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rootsu kaitsja Toomas Pikamäe, kes taotles

vaidlustatud kohtumääruse tühistamist osas, milles see näeb ette kolme jahipüssi ja ühe revolvri

konfiskeerimise. Kaitsja palus teha tühistatud osas uue kohtumääruse, millega jätta Põhja

Ringkonnaprokuratuuri taotlus rahuldamata. Harju Maakohus andis loa relvade konfiskeerimiseks

ilma J. Rootsu menetlusse kaasamata. Seadus ei näe ette võimalust asjade konfiskeerimiseks pärast

seda, kui süüteo suhtes toimunud kriminaalmenetlus on lõppenud.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2012 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

kaitsja määruskaebus rahuldamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused on järgmised.

9.1. Karistusseadustiku § 83 lg 4 sätestab, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle

omamiseks vajalik luba puudub. Seega näeb seadus ette vahendi, aine või eseme konfiskeerimise

alati, kui selle omamiseks on vaja luba ning see luba puudub. Maakohus on tuvastanud, et prokuröri

taotluses loetletud asitõendite omamiseks puudub J. Rootsul vastav seadusega nõutav luba.

9.2. Ei saa nõustuda väitega, et seadus ei näe ette võimalust asjade konfiskeerimiseks pärast seda, kui

süüteo suhtes toimunud kriminaalmenetlus on lõppenud. Nimelt näeb niisuguse võimaluse ette KrMS

§ 431, mille alusel määruse tegemiseks konfiskeerimise kohta on prokurör maakohtule taotluse ka

esitanud. Käesolevas asjas ei ole tegemist kriminaalmenetluse seadustiku 161. peatükis reguleeritava

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetlusega, mille puhul vastavalt KrMS § 4037 lg-le 2

arutatakse konfiskeerimist kohtuistungil süüdimõistetu osavõtul. Seetõttu lahendas maakohus

konfiskeerimise taotluse KrMS § 432 lg 1 alusel määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse

pooli kohtusse kutsumata. Kuivõrd J. Rootsul oli seejuures võimalik maakohtu määrusega

mittenõustumisel esitada oma seisukohad ja argumendid määruskaebemenetluses, siis on alusetu

kaebaja väide tema kaitseõiguse rikkumise ja Põhiseaduse § 24 lg 2 rikkumise kohta.

9.3. Väidetav vastuolu kriminaalasja numbritega on tehnilist laadi eksitus, mis ei anna alust arvata, et

tegemist on erinevate kriminaalasjadega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rootsu kaitsja vandeadvokaat

T. Pikamäe, kes taotleb kohtute määruste osalist tühistamist ja tühistatud osas uue kohtumääruse

tegemist, millega jätta prokuröri tulirelvade konfiskeerimiseks rahuldamata järgmistel põhjustel.

10.1. Kriminaalmenetluse seadustiku §-d 431 ja 432 seonduvad jõustunud kohtulahendi täitmisel

tõusetuvate küsimustega. Ülaltoodu tähendab, et nende paragrahvide alusel saab kohtumääruse anda

juhul, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mida on võimalik/vaja täita ning millega seoses tekivad

kahtlused või ebaselgused. Seevastu käsitletaval juhul puudus kohtulahend, mida täita või mille

täitmisel tekkivaid ebaselgusi lahendada. Harju Maakohtu määrusest ei nähtu, et Põhja

Ringkonnaprokuratuur oleks esitanud taotluse relvade konfiskeerimiseks KrMS § 431 alusel või et

Harju Maakohus oleks lähtunud sellest sättest määruse tegemisel.

10.2. Harju Maakohus ei teavitanud J. Rootsu Põhja Ringkonnaprokuratuuri relvade

konfiskeerimiseks lubamise taotlusest ega andnud J. Rootsule võimalust esitada prokuratuuri taotluse

suhtes omapoolne seisukoht või osaleda menetluses. J. Roots sai Harju Maakohtu määrusest, ühtlasi

prokuratuuri taotlusest ja vastava menetluse olemasolust teada alles 7. veebruaril 2012, s.o pärast

kohtumääruse tegemist. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma

kohtuasja arutamise juures. Kuna kohtumäärusega lahendati J. Rootsule kuuluvate relvade

konfiskeerimist, siis kujutas kriminaalmenetlus vaieldamatult nn J. Rootsu kohtuasja Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 24 lõike 2 mõttes. Eelnevat kinnitab ka Harju Maakohtu määruse resolutsioon, mille

kohaselt määruse ärakirjad tuli saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja J. Rootsule. Järelikult rikkus

Harju Maakohus määrust tehes ning J. Rootsu vastavast menetlusest teavitamata jättes Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 24 lg 2, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise.

10.3. J. Rootsu suhtes toimunud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 1-10-12587) lõpetati

KrMS § 202 lg-te 1 ja 4 alusel Harju Maakohtu 13. oktoobri 2010 määrusega. See kohtumäärus

vaidlustati üksnes relvade konfiskeerimist puudutavas osas. 10. novembril 2010 täitis J. Roots talle

Harju Maakohtu 13. oktoobri 2010 määrusega pandud kohustused - maksta riigituludesse 3000

krooni ja menetluskuludeks 4410 krooni. Seega on J. Rootsu väidetavalt toimepandud süüteo suhtes

toimunud kriminaalmenetlus lõppenud. Harju Maakohtu 21. märtsi 2011 kohtumäärusega

kriminaalasjas nr 1-10-12587 tagastati kriminaalasi KrMS § 202 lg 5 alusel relvade konfiskeerimise

osas menetluse jätkamiseks. Samas - KrMS § 62, § 193 lg 1, § 194, § 199 lg 1 p 1, § 238 lg 1 p 4,

§ 248 lg 1 p 5, § 254 lg 3 ja lg 4 p 1, § 2565 lg 1 p 2 ja § 306 lg 1 p 1 näevad ette, et

kriminaalmenetluse raames lahendatakse eeskätt küsimus sellest, kas on toime pandud

kuriteokoosseisule vastav tegu ja kas selle teo on pannud toime kahtlustatav või süüdistatav.

Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et pärast seda, kui süüteo ja muude küsimuste suhtes on

kriminaalmenetlus lõppenud, võiks prokuratuur taotleda ja kohus lahendada taotlust vahendi, aine või

eseme konfiskeerimisest. Ainsaks erandiks, mil konfiskeerimise küsimust võib lahendada

kriminaalmenetluse põhiküsimusest (s.o küsimus kuriteokoosseisu tunnustele vastava teo

olemasolust) eraldi menetluses on KrMS 161. peatükis „Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

menetlus“ sätestatud menetlus. Samas puudub vaidlus, et käesoleval juhul ei olnud tegemist sellise

menetlusega. KarS § 83 lõike 4 alusel saab kohus otsustada vahendi, aine või eseme konfiskeerimist

üksnes konkreetse kriminaalmenetluse raames. Ei ole võimalik, et prokuratuur taotleb ja kohus lubab

asja konfiskeerida pärast seda, kui kriminaalmenetlus on lõppenud. Seetõttu ei saanud Põhja

Ringkonnaprokuratuur taotleda ja Harju Maakohus lahendada taotlust relvade konfiskeerimise

lubamiseks.

10.4. Küsimus väidetava kuriteo toimepanemise kohta lahendati kriminaalasjas nr 1-10-12587.

Seevastu Harju Maakohtu määrus kannab numbrit 1-12-535. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei

sätesta otsesõnu kriminaalmenetluse numbri õiguslikku tähendust, tuleneb seaduse erinevatest

sätetest (sh § 145 lg 2 p 3, § 146 lg 2 p 3, § 263 p 2, § 3151 lg 1), et kriminaalasja number on vajalik

muuhulgas selleks, et kontrollida kriminaalmenetluse põhjendatust. Kuna kohtumääruse

kriminaalasja number on erinev nn algsest kriminaalasja numbrist, siis kinnitab see veelkordselt

järeldust, et relvade konfiskeerimine otsustati iseseisvas menetluses, mille läbiviimiseks puudus

Harju Maakohtul õiguslik alus ja pädevus.

11. Määruskaebusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur.

Prokurör on seisukohal, et kohtute määrused on seaduslikud ja kaitsja määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. J. Rootsu relvade konfiskeerimine KarS § 84 lg 4 ja KrMS § 431 alusel oli põhjendatud

ja seaduse kohaselt obligatoorne.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 10. veebruari 2011 määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-113-

10, p-s 12, et KrMS § 202 alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast kriminaalasja terviklahendust,

mis jõustub kahtlustatava poolt kohustuste täitmisega. Kolleegium leidis, et KrMS § 202 alusel

tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamine on võimalik olukorras, mil määrusega

on lahendatud küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati

nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt

ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. Riigikohus tagastas määruskaebuse ringkonnakohtule sisuliseks

läbivaatamiseks,

mille

käigus

pidi

ringkonnakohus

hindama,

kas

maakohus

rikkus

kriminaalmenetluse lõpetamisel J. Rootsu nõusolekuta asitõendeid konfiskeerides oluliselt

kriminaalmenetlusõigust või mitte.

13. Ringkonnakohus leidis kaitsja määruskaebuse läbivaatamisel, et maakohus oli relvi ja padruneid

konfiskeerides rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tühistas kohtu määruse osaliselt ning

saatis kriminaalasja konfiskeerimise otsustamise osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kuna kriminaalmenetluse pooled ringkonnakohtu määrust ei

vaidlustanud ja kahtlustatav täitis talle KrMS § 202 lg 2 alusel pandud kohustused, siis jõustus

J. Rootsu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel.

14. Kriminaalkolleegium nendib, et kuna KrMS § 202 lg 2 järgi menetluse lõpetamise otsustuse

tegemine eeldab terviklikku kokkulepet kõigi KrMS §-s 202 ja § 206 lg-s 1 toodud tingimuste, sh

konfiskeerimise suhtes, siis sellise otsustuse jõustumise järel kohaldus topeltkaristamise keelu

põhimõttest tulenevalt keeld kriminaalmenetluse jätkamiseks J. Rootsu suhtes samadel asjaoludel;

samuti puudus alus konfiskeerimise otsustamiseks KarS § 83 kohaselt. Tulenevalt topeltkaristamise

keelust (PS § 23 lg 3) ei või kedagi teist korda kohtu alla anda teo eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Selline keeld hõlmab KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel

ka kriminaalmenetluse lõpetamist kohtus otstarbekuse kaalutlusel, kui kohtu selline määrus on

seadusjõustunud. KrMS § 202 alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast kriminaalasja

terviklahendust, sest juhul, mil isik täidab talle pandud kohustused, on kriminaalmenetluse

uuendamine välistatud ja määruses väljendatu jääb viimaseks kriminaalmenetlusega kaasnenud

reaktsiooniks väidetava kuriteo toimepanemisele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari

2011 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-10, p 8). Seega saab prokuratuur KrMS § 202 lg-te 7 ja 6

kohaselt KrMS § 202 lg 2 järgi lõpetatud kriminaalmenetluse uuendada üksnes siis, kui isik, kelle

suhtes menetlus lõpetati, ei täida talle pandud kohustusi, st lõpetamise määrus ei ole veel jõustunud.

Siiski on KrMS § 366 aluste esinemisel võimalik ka seadusjõustunud kohtulahendi tühistamine

teistmismenetluses. Selles kriminaalasjas pole aga need alused sedastatavad. Järelikult lõppes

kriminaalmenetlus J. Rootsu suhtes ebaseaduslike relvade ja padrunite omamise faktis

ringkonnakohtu 21. veebruari 2011 määrusega. Seega rikkus ringkonnakohus maakohtu määrust

osaliselt tühistades oluliselt kriminaalmenetlust KrMS § 339 lg 2 tähenduses ega järginud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-113-10 antud juhiseid asja lahendamiseks. Kaitsja

määruskaebuses viidatud kriminaalasja number ei oma selles kontekstis tähendust, kuna

topeltkaristamise keelu järgimisel on määravaks kriminaalmenetluse esemeks olevad faktilised

asjaolud.

15. Kriminaalmenetluses

asitõendina

äravõetud

tulirelvade

ja

padrunite

konfiskeerimise

lahendamiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist puudub iseseisev menetlusõiguslik alus.

Kriminaalmenetluse seadustiku 161. peatükk hõlmab üksnes kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

lahendamist erimenetluses. Tulenevalt KrMS §-st 431 saab täitmiskohtunik oma määrusega

lahendada vaid kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, mitte aga muuta juba

jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

16. mai 2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12, p 13). Seega ei saanud täitmiskohtunik

lahendada J. Rootsu tulirelvade ja padrunite konfiskeerimist väljaspool kriminaalmenetlust. Kohtutel

ja prokuratuuril puudus pädevus lahendada konfiskeerimist iseseisvas menetluses pärast

kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 järgi. Ühtlasi polnud Harju Maakohtul ka muud

õiguslikku alust 3. veebruari 2012 määruse tegemiseks ja J. Rootsu tulirelvade ning padrunite

konfiskeerimiseks.

16. Maakohtu ja prokuratuuri eelpoolnimetatud eksimused tulenevad vastuolust ühelt poolt

ringkonnakohtu 21. veebruari 2011 määruse resolutsiooni ja teiselt poolt KrMS § 202 ja § 206 lg 1

p 3, samuti KarS § 83 lg 4 ning § 421 süstemaatilise tõlgendamise vahel. Konfiskeerimine on

KarS § 83 lg 4 aluste sedastamisel küll obligatoorne, kuid selle rakendamine ilma isiku nõusolekuta

on võimalik üksnes süüdistatava üld- või lühimenetluse korras süüditunnistamisel kohtuotsusega.

KrMS § 202 alusel tehtav otsustus kujutab endast lõppkokkuvõttes konkreetses kohtuasjas

konsensuse ja õigusrahu saavutamist. Selline konsensus peab hõlmama kõiki lõpetamise määrusega

hõlmatud asjaolusid (KrMS § 206 lg 1) ja olema terviklik. Kokkuleppest kriminaalmenetluse

otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks ei või eraldada selle olulisi tingimusi, sh asitõendina äravõetud

esemete konfiskeerimist. Kui isiku nõusolekut mõne asjaolu kohta küsitud ei ole, on tegemist

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ja kriminaalmenetluse lõpetamine tuleb tühistada

tervikuna ning tagastada kriminaalasi KrMS § 202 lg 5 alusel prokuratuurile menetluse jätkamiseks

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2011 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-10, p-d 8

ja 11). Seega pole KarS § 83 järgi konfiskeerimine KrMS 202 järgi tehtud kohtumääruse

seadusjõustumise korral enam võimalik ja J. Rootsult asitõendina äravõetud tulirelvade ning

padrunite tagastamine või tagastamata jätmine tuleb otsustada haldusmenetluses relvaseaduse alusel.

17. Eeltoodu alusel ja lähtuvalt KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 3. veebruari 2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu

29. veebruari 2012 määrused Jaanus Rootsult KarS § 83 lg 4 alusel tulirelvade ja padrunite

konfiskeerimises ning jätab prokuröri taotluse läbi vaatamata. Kaitsja määruskaebuse rahuldab

kohtukolleegium osaliselt.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi