3-3-1-28-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-28-12

Otsuse kuupäev

25. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld,

Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkirja

nr 1.1-1/51 osaliseks tühistamiseks ja Viru Vanglale

kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-10-2528

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda ja Viru Vangla kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Vangla kassatsioonkaebus.

2. Jätta Romeo Kalda kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-2528

ulatuses, millega rahuldati Romeo Kalda kaebus. Tühistatud osas jätta jõusse Tartu Haldus-

kohtu 24. märtsi 2011. a otsus samas asjas käesoleva otsuse põhjendustel. Ülejäänud osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Rahuldada Viru Vangla taotlus kautsjoni tagastamiseks.

5. Määrata vandeadvokaat Janek Valdma osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi õigus-

abi kuludeks kassatsioonimenetluses 192 eurot. Kohtuotsus saata Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 5. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 1.1-1/51 kehtestati Viru Vanglas kinni

peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. Romeo Kalda esitas vanglale vaide käskkirja

punktide 1.6, 1.7, 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33 täies ulatuses või osaliselt kehtetuks tunnista-

miseks. Kuna Viru Vangla ei edastanud vaiet Justiitsministeeriumile tähtaegselt, esitas R. Kalda

kaebuse Tartu Halduskohtule.

2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus R. Kalda tühistada vaidlustatav käskkiri järgmises

ulatuses:

1) punkt 1.6 osas, millega keelatakse internetiühendust teostada mittevõimaldavad arvutid;

2) punkt 1.7 osas, millega keelatakse CD-d ja mälupulgad;

3) punkt 1.9 osas, millega keelatakse kontoritehnika;

4) punkt 1.11 osas, millega keelatakse peegel läbimõõduga üle 10 cm;

5) punkt 1.26 osas, millega keelatakse vaba aja veetmiseks vajalikud esemed, mis pole soetatud

vangla kauplusest;

6) punkt 1.28 tervikuna;

7) punkt 1.29 tervikuna;

8) punkt 1.33 osas, millega keelatakse markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelipliiatsid.

Kaebaja palus ka kohustada vastustajat tagastama temalt ära võetud 21 pliiatsit ja peegel.

Kaebaja leidis, et vaidlustatud osas on käskkiri kas täielikult motiveerimata või on esitatud

põhjendused ebapiisavad ega veena piirangu vajalikkuses. Keelde on laiendatud esemetele, mis ei

vasta vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kaebuse kohaselt ei selgu

käskkirjast, miks on keelatud ka internetiühendust mittevõimaldavad arvutid. CD-de, mälupulkade ja

kontoritehnika üldsõnaline ja oletustel põhinev keelamine ei ole proportsionaalne. Piirangud, mis

keelavad vanglas lubatud esemete omandamise muul viisil kui vangla kaupluse vahendusel või

vanglateenistuse kaudu, on õigusvastased ning rikuvad põhiseaduslikku õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Kaebaja on soetanud peegli läbimõõduga 16 cm vangla kauplusest ja tal oli tekkinud

õiguspärane ootus, et peegel ei muutu keelatud esemeks ainuüksi meelevaldselt kehtestatud

läbimõõdupiirangu tõttu.

Halduskohtu istungil teatasid R. Kalda ja tema esindaja, et on nõus kaebusest välja jätma arvutit

(p 1.6) ja raamatuid puudutava osa.

3. Tartu Halduskohus jättis 24. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2528 kaebuse

rahuldamata. Halduskohus leidis, et käskkiri on antud pädeva organi poolt seadusest tuleneva

pädevuse piirides. Kinnipeetavate isiklike asjade lubatavusega seonduvad põhimõtted sätestatakse

VangS §-s 15, justiitsministrile on antud pädevus keelatud esemete loetelu kehtestamiseks ning

vangla direktoril on õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, kui need vastavad keelatud esemetele

kehtestatud tingimustele. Vaidlustatud käskkirjas on keelud arusaadavalt sätestatud ning kõik

nimetatud keelud on õiguspärased, vajalikud, sobivad ja mõõdukad vangla ja seal viibivate isikute

julgeoleku ja vangla vara säilimise tagamiseks ning nendega ei sekkuta kinnipeetava põhiõigustesse

suurema ulatuse ega intensiivsusega, kui seda õigustab taotletava eesmärgi olulisus. Vaidlustatud

käskkirja üksikute punktide osas märkis halduskohus:

1) käskkirja p 1.6 mõneti ebaselgele sõnastusele vaatamata on võimalik koostoimes käskkirja

p-ga 2.5 mõista, et keelatud on üksnes internetiühendust võimaldavad arvutid;

2) käskkirja p-s 1.7 sätestatud CD-de ja mälupulga keeldu on põhjendatud p-s 2.6, mille kohaselt on

andmekandjatel sisalduvad arvutimängud enamasti vägivaldse sisuga ning tundmatut päritolu info-

kandjate kasutamine riigi arvutivõrgus võib halvata infosüsteeme ja ohustada seeläbi vangla julge-

olekut. Need põhjendused pole aga piisavad selgitamaks, miks on keelatud muud liiki meelelahutust

ja informatsiooni sisaldavad andmekandjad, mida kasutatakse võrku mittekuuluvas arvutis. Vangla on

nende põhjenduste puudulikkust mõistnud ja täiendanud põhjendusi käskkirjas nr 1.1.-1/207 väitega,

et CD-de ja DVD-de purunemisel tekkivate teravate servadega on võimalik tekitada tõsiseid vigastusi

endale ja teistele. Vangla kohtumenetluses esitatud vastuses on lisatud, et vigastuste tekitamise ning

lubamatu omavahelise või vanglavälise suhtlemise võimaluse tõttu kaalub oht vangla julgeolekule

üles nende esemete omamisest tuleneda võiva kasu. Põhjendused on asjakohased, eriti arvestades, et

andmekandjate sisu kontrollimine oleks aja- ja ressursimahukas ning vanglale ülemäära koormav;

3) käskkirja p-s 1.9 sätestatud kontoritehnika omamise keeldu on põhjendatud p-s 2.8 väitega, et

kontoritehnikas leiduvaid aineid ja muid osi on võimalik kasutada vangla vara ja kinnipeetavate

tervise kahjustamiseks ning vangla ei suuda esemete sihipärast kasutamist piisavalt tagada. Kaebuse

vastuse kohaselt pole kontoritehnika hädavajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

Kohus nõustub esitatud põhjendustega;

4) käskkirja p-s 1.11 esitatud keeldu omada suuremat kui 10 cm läbimõõduga peeglit põhjendatakse

p-s 2.10 sellega, et klaasist esemed kujutavad endast reaalset ohtu, kuna võimaldavad põhjustada

raskeid kehavigastusi või isiku surma. Põhjendustes ei märgitud midagi täpsemalt peeglite kohta,

kuid vastuses kaebusele on vangla selgitanud, et suurem peegel on ohtlikum seetõttu, et võimaldab

tekitada suuremaid kilde. Kohtu hinnangul on tegemist igati arvestatava põhjendusega. Peegli täielik

keelamine pole ilmselt põhjendatud, kuna peegel on vajalik igapäevasteks hügieenitoiminguteks, kuid

mõõtude piiramisega on võimalik minimeerida peeglist tulenevaid ohte;

5) punkte 1.26, 1.28 ja 1.29 on kaebaja vaidlustanud osas, millega ei lubata mitmeid esemeid ja

aineid soetada muul viisil, kui vangla kauplusest või vanglateenistuse kaudu. Punktide 2.7, 2.18 ja

2.19 kohaselt on keelud põhjendatud sellega, et esemetesse ja ainetesse on võimalik peita keelatud

esemeid ja aineid ning neid sel viisil vangla territooriumile toimetada. Seejuures on põhjalik

kontrollimine raskendatud või teostamatu või vajab eriteadmisi. Toiduainete keelamisel lisandub

nende kiirest riknemisest tulenev oht. Ajakirjandusväljaannete osas sätestab VangS § 30 lg 2 selge ja

üheselt mõistetava piirangu;

6) punktis 1.33 sätestatud keeldu omada markereid, viltpliiatseid, värve ja geelipliiatseid põhjenda-

takse p-s 2.23 sellega, et erinevate joonistusvahendite mittesihipärane kasutamine kujutab ohtu

vangla varale ja vanglas viibivate isikute tervisele. Kohus pidas neid põhjendusi aktsepteeritavaks,

sest nimetatud vahendid sobivad vara kahjustamiseks ning pole välistatud tervist ohustav kasutamine

tätoveerimiseks.

4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja saata asi haldus-

kohtule uueks lahendamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31. jaanuari 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse. Ring-

konnakohus tühistas halduskohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tühistas

vaidlustatud käskkirja p 1.7 osas, milles see keelab CD-d ja mälupulga; p 1.9 osas, milles see keelab

enne käskkirja jõustumist olemas olnud kontoritehnika; p 1.11 osas, milles see keelab üle 10 cm

läbimõõduga taskupeegli, mis oli isikul olemas enne käskkirja jõustumist; p-d 1.26, 1.28 ja 1.29

osas, milles keelatakse neis punktides nimetatud esemed ja ained, mis on soetatud ja isikute kasutuses

enne vaidlustatud käskkirja jõustumist, ning käskkirja p 1.33 osas, milles keelatakse enne käskkirja

jõustumist isikute kasutuses olnud markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelipliiatsid.

Ringkonnakohus kohustas Viru Vanglat kaebajale tagastama temalt ära võetud 21 pliiatsit. Peegli

tagastamiseks kohustamise nõude osas tagastas ringkonnakohus kaebuse HKMS § 283 lg 1 ja HKMS

v.r § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna selles osas oli läbimata kohtueelne menetlus.

Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) käskkirja p 1.6 sõnastusest ei tulene, et keelatud oleksid internetiühendust mittevõimaldavad

arvutid. Seda on märgitud ka käskkirja põhjendustes (p 2.5) ning kuna kaebus puudutab just ilma

internetiühenduseta arvutit, ei saa see säte kaebaja õigusi rikkuda;

2) põhjendades CD-de ja mälupulga keeldu (p-s 1.7) sellega, et enamus arvutimänge on vägivaldse

sisuga ning tundmatu päritoluga infokandja riigi arvutis võib halvata arvutisüsteeme, on tehtud

kaalutlusviga. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et vangla poolt kinnipeetavatele

kasutamiseks antavatesse arvutitesse ei ole võimalik kinnipeetavate infokandjaid sisestada (st nad

saavad neid kasutada vaid oma arvutitega), seega ei ole võimalik riigi arvutisüsteemide kahjustamine.

Vägivaldsuse argumenti kasutades pole arvestatud, et infokandja ei pruugi sisaldada vaid

arvutimänge, vaid ka muusikat, õppematerjale jms, mis võib kaasa aidata kinnipeetava õigus-

kuulekale arengule. Vastustajal tulnuks ka arvestada kaebaja õiguspärase ootusega, et kord juba

lubatud CD-d ja mälupulka saab ka edaspidi kasutada;

3) kontoritehnika (printer) ja peegel on soetatud enne keelu kehtestamist vangla vahendusel.

Eelduslikult on ka eelnevalt kontrollitud nende esemete ohutust ja lubatavust. Käskkirjast nähtuvalt

pole kaalutud isiku õiguspärast ootust. Üldkorraldus tuleb tühistada osas, mis on vajalik kaebaja

õiguste kaitseks, st peegli ja printeri osas, mis tal olid juba varem olemas;

4) punktide 1.26, 1.28 ja 1.29 puhul, millega keelatakse elektriseadmed, toidu- ja maitseained,

taimsed tooted, vedelad, pulbrilised ja tahked ained ning tubakatooted, samuti ajalehed ja ajakirjad,

mis ei ole soetatud vanglas asuvast kauplusest, väljastatud vanglateenistuse poolt või soetatud vangla-

teenistuse vahendusel (st sõltuvalt nende soetamise viisist) ei nähtu käskkirjast, et oleks kaalutud

isikute õiguspärast ootust esemete osas, mis olid omandatud juba enne keelu kehtestamist. Selles osas

tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Keeld omandada neid esemeid pärast käskkirja jõustumist on

õiguspärane. Selles osas on käskkirja veenvalt põhjendatud: läbiotsimine oleks võimatu või

raskendatud ja ressursimahukas, seega võib vanglasse saabuvatest esemetest ja ainetest lähtuda oht

vangla julgeolekule. Kohus ei näe, et oleks muid vahendeid sama eesmärgi saavutamiseks ilma

märkimisväärselt suuremate kulutusteta. Samu esemeid on võimalik soetada vangla vahendusel, isik

ei kaota võimalust neid kasutada;

5) markerite, viltpliiatsite, värvide ja geelipliiatsite puhul on isikul juba olemas olevate esemete osas

keeld õigusvastane, kuna pole arvestatud õiguspärase ootuse põhimõtet. Käskkirja jõustumise järgselt

on keeld põhjendatud – vangla vara kahjustamine ja oht tätoveeringute tegemise võimaluste näol.

Endiselt on võimalus kasutada joonistamiseks värvipliiatseid ning pastapliiatsit.

6) rahuldada tuleb ka kohustamisnõue 21 pliiatsi tagastamiseks.

Ringkonnakohus märkis, et käskkirja osalise tühistamise põhjustavad peamiselt kaalutlusvead – info-

kandjate puhul asjassepuutumatute asjaolude arvestamine ja oluliste asjaolude arvestamata jätmine

ning ülejäänud juhtudel õiguspärase ootuse arvestamata jätmine. Neil põhjustel käskkirja osaline

tühistamine ei tähenda veel, et selliseid esemeid ei tohiks põhimõtteliselt keelata, kui esineb

legitiimne eesmärk ja tegemist on proportsionaalse abinõuga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebused esitasid R. Kalda ja Viru Vangla.

6.1. R. Kalda kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles

tühistamiskaebus rahuldati vaid esemete ja ainete (kontoritehnika, peegel, käskkirja p-des 1.26, 1.28

ja 1.29 loetletud ained ja esemed ning markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelipliiatsid) osas, mis olid

isikul juba enne käskkirja jõustumist olemas. Kassaator rõhutab, et ta soovib oma õigusi kaitsta ka

praegusest erineva printeri saamiseks ja suurema kui 10 cm läbimõõduga peegli omamiseks ka

tulevikus. Geelipliiatsite ja markerite keelamise põhjendused ei ole kassaatori arvates mõistlikud.

Praktikas ei ole vangla hirm vara kahjustamise ja tätoveeringute näol kinnitust leidnud.

R. Kalda leiab ka, et põhjendamatult on tagastatud kaebus peegli tagastamiseks kohustamise nõude

osas. Kassaator lisab kassatsioonkaebusele koopia vaide täpsustusest (22. aprill 2010), millest nähtub,

et ta on vaidemenetluses taotlenud peegli tagastamist.

6.2. Viru Vangla kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kassaator märgib järgmist:

1) vastupidiselt ringkonnakohtu hinnangule kujutavad CD-d ja DVD-d ning mälupulgad endast ohtu.

Andmekandjate lubamine võimaldab info kontrollimatut liikumist. Andmekandjatel sisalduva info

maht ei võimalda nende tõhusat kontrollimist. Purustatud plaatidega on võimalik tekitada vigastusi

ning ohustada ennast ja kaaskinnipeetavaid. Kui ka vaidlustatud käskkirja andmisel tehti

kaalumisviga, on vangla hilisema käskkirjaga nr 1.1-1/207 täiendanud vaidlustatud käskkirja p 1.7

põhjendusi ja on neid välja toonud ka kohtumenetluse käigus. Seega teadis ringkonnakohus asja

menetledes vangla sisulisi kaalutlusi ning vaidlustatud käskkirja osaliselt tühistades lõi olukorra, kus

vangla peab samasisulise käskkirja uuesti välja andma. Haldusakti selline tühistamine on vastuolus

menetlusökonoomia põhimõttega ning HMS §-ga 58;

2) vaidlustatud käskkirjaga on keelatud nii varem olemas olnud esemete omamine kui ka uute

soetamine ning seda on Viru Vangla ka põhjendanud. Esemed on ohtlikud olenemata nende soetamise

ajast. Kui varem soetatud esemeid kinnipeetavatele lubada, võivad need vanglas kasutusse jääda väga

pikaks ajaks ja käskkirjaga soovitud eemärke ei õnnestu saavutada. Keelatud esemete loetelu

täiendamine on vajalik, kuna aja jooksul muutuvad ohtlikuks esemed, mis seda varem ei olnud (nt

tehnoloogiliste arengute tulemusena). Vangla peab järjest enam tähelepanu pöörama nii vanglas kui

väljaspool viibivate isikute turvalisusele. VangS § 15 lg-d 2 ja 4 võimaldavad vanglal keelata

esemeid, mis olid juba varem soetatud ja kinnipeetavate kasutuses. Vangla julgeolek on prioriteet

õiguspärase ootuse ees. Alusetu on ringkonnakohtu etteheide, et puuduvad põhjendused varem

omandatud esemete keelamiseks. Kassaator leiab, et selliseid põhjendusi ei ole võimalik eristada

nendest, mis puudutavad edaspidi keelatud esemeid.

Viru Vangla esitas ka taotluse alusetult makstud kautsjoni tagastamiseks.

7. Viru Vangla vastuses palutakse jätta R. Kalda kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et

kuna kohus on ebaõigesti tühistanud käskkirja p 1.11, mis keelab suuremad kui 10 cm läbimõõduga

peeglid, siis on asjakohatu vaielda ka selle üle, kas peegli tagastamise nõude osas oli kohtueelne

menetlus läbimata. Käskkirjas peegli keelamise põhjenduste puudumine ei muuda keeldu sisuliselt

põhjendamatuks ja õigusvastaseks. Kohtumenetluse käigus esitatud põhjenduste alusel saanuks keelu

õiguspärasust kontrollida. Põhjendamispuuduste tõttu haldusakti tühistamine oli vastuolus HMS §-ga

58. Klaasist ja metallist esemed on reaalseks ohuks nii kinni peetavatele isikutele kui ka

vanglateenistusele. Igapäevasteks hügieenitoiminguteks piisab kuni 10 cm läbimõõduga peeglist.

Suurem peegel ei anna lisaväärtust kinnipeetava jaoks, kuid suurendab julgeolekuohtu, kuna

suuremast peeglist on võimalik saada ka suuremaid kilde. Kinnipeetaval puudub vajadus isikliku

printeri järele, kuna dokumente saab koostada käsikirjas ja vajadusel kasutada vangla printerit.

Printeris sisalduvad ained võivad olla ohtlikud isikute elule ja tervisele ning sobivad vangla vara

kahjustamiseks, printerisse on hõlbus peita keelatud esemeid ja selle kontrollimine on raskendatud.

Kontoritehnika kambrisse lubamine looks asjatu julgeolekuohu võrreldes minimaalse kasuga, mida

kontoritehnika lubamine kaasa tooks. Kontoritehnika ei ole eluks vajalik ega vangistuse täidesaatmise

eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Rasvakriitide, sulepea, söe, markerite, viltpliiatsite, värvide ja

geelipliiatsite keelamine on põhjendatud vajadusega vältida vangla vara kahjustamist ning kaitsta

kinnipeetavate tervist ja hoida ära nakkushaiguste levikut, mis võib kaasneda tätoveerimisega.

Vastavad põhjendused on esitatud käskkirja p-s 3.23.

8. R. Kalda vastuses Viru Vangla kassatsioonkaebusele märgitakse, et CD-de keelamise osas ei

ole vastustaja esitanud kaalutlusi, millest nähtuks, kuidas on arvesse võetud plaatide (üldharivat ja

religioosset teavet sisaldavad andmekandjad) kasulikke omadusi. Samuti ei nähtu vaidlustatud

käskkirjast, et keeldude kehtestamisel oleks arvestatud isikute õiguspärast ootust seni lubatud

esemete jätkuvaks kasutamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese

julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vanglas

keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on

VSE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4

alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus,

kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lg-st 2 tulenevalt võib vangla, kui

seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla

julgeoleku kaalutlustel.

Praeguses asjas on vaidlustatud osaliselt Viru Vangla direktori käskkiri, millega VangS § 15 lg 4

alusel kehtestati kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu.

10. Kolleegium möönab, et vanglas esemeid ja aineid keelav regulatsioon võib vajada aja jooksul

muutmist. Vastavalt vangla kogemustele ja tähelepanekutele võib selguda täiendavalt esemeid ja

aineid, mis osutuvad inimeste ja vangla julgeolekut ohustavaks või mis sobivad eriti hästi vara

kahjustamiseks. Samas võib aga suureneda vangla võimekus esemete ja ainete kontrollimisel ning

ohu ennetamisel ja tõrjumisel, mistõttu võidakse mõne eseme või aine osas ka varasem keeld aja

möödudes kehtetuks tunnistada.

Kolleegium peab siinkohal oluliseks märkida, et juba isikute kasutuses olevate ning varem lubatud

esemete keelamisega riivatakse isiku põhiõigusi (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele).

Varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisel üldkorraldusega tuleb järgida

volitusnormi eesmärki, erinevaid õiguspõhimõtteid ja kaalumisreegleid. Vangla direktori käskkirjaga

kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui

täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks

piisaval määral põhjendamiskohustust. Ühetaolise kohtlemise tagamiseks tuleks eelistada kõnealuse

olukorra kujundamist õigustloovate aktide tasandil. VangS § 15 lg-st 4 tulenev esemete ja ainete

ulatuslik keelamine vangla direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika, vaid seda tuleks

kasutada erandjuhtudel isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides.

11. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt põhjustasid vaidlustatud käskkirja osalise tühistamise

peamiselt kaalutlusvead – õiguspärase ootuse arvestamata jätmine ning infokandjate osas ka asjasse-

puutumatute asjaolude arvestamine ja oluliste asjaolude arvestamata jätmine. Neil põhjustel esemete

keelamist sätestava käskkirja tühistamine ei tähenda veel ringkonnakohtu hinnangul, et selliseid

esemeid ei tohiks põhimõtteliselt keelata, kui esineb legitiimne eesmärk ja tegemist on proportsio-

naalse abinõuga.

12. Käskkirja punktide 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33 osas ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul

vaidlustatud käskkirja kõnealuste punktide põhjendustest, et vastustaja oleks keeldu sätestades

kaalunud isikute õiguspärast ootust nende esemete osas, mis olid soetatud ja isikute kasutuses enne

vaidlustatud käskkirja jõustumist.

12.1. Punkti 1.26 kohaselt keelati raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muud vaba

aja veetmiseks vajalikud esemed ning veekeetjad ja teised elektriseadmed, mis on üle 1 kW

võimsusega ning mis ei ole soetatud vangla kauplusest. Punkti 1.28 kohaselt keelati toidu- ja

maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised ja tahked ained ning tubakatooted, mis ei ole

vanglateenistuse poolt väljastatud või ei ole soetatud kinni peetavatele isikutele vangla vahendusel

poeteenust pakkuvast kauplusest. Punkti 1.29 kohaselt keelati ajalehed, ajakirjad ja muu kirjandus,

mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel.

Kõiki nimetatud keelde on põhjendatud nende esemete ja ainete läbiotsimise ja kontrollimise raskuste

või lausa võimatusega (p-d 2.7, 2.18 ja 2.19). Punkti 1.26 on põhjendatud ka tehnilise ohutuse

nõuetega ning on märgitud, et vanglal puudub spetsialist, kellel oleks pädevus toote garantiiajal

elektriseadet avada ja kontrollida (p 2.7). Punkti 1.28 on põhjendatud ka toiduainete riknemisest

tuleneva ohuga kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ning seeläbi ka vangla julgeolekule.

Rõhutatud on, et esemeid, mis pole keelatud, on võimalik soetada vangla vahendusel ning ajalehtede

ja ajakirjade kättesaadavus tagatakse VangS § 30 lg 1 alusel.

12.2. Käskkirja p 1.33 kohaselt keelati rasvakriidid, sulepea, süsi, tint, markerid, viltpliiatsid, värvid

ja geelipliiatsid. Kaebaja on vaidlustanud loetelu nelja viimase elemendi osas.

Käskkirja p-st 2.23 tulenevalt on nimetatud esemete keelamine põhjendatud, "[---] kuna erinevaid

joonistusvahendeid on kasutatud sageli vanglas seinte peale joonistamiseks, kuid nende esemetega

joonistused ja kirjutiste maha pesemine on raskendatud, ilma, et sellega ei kahjustataks vangla seinte

värvkatet või seina. Seega on nende esemete puhul tegu vangla vara eriti kahjustatavate esemetega.

Lisaks kasutavad kinnipeetavad isikud geel- ja tindipliiatsite tinti tätoveeringute tegemiseks.

Tätoveeringute tegemine omakorda ohustab kinni peetavate isikute ja teiste vanglas viibivate isikute

tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused".

12.3. Käskkirja p 1.9 alusel keelatakse kontoritehnika (mis hõlmab ka printerit). Käskkirja p-s 2.8

esitatud põhjenduste kohaselt ei suuda vanglateenistus piisaval määral tagada kontoritehnika ja selles

sisalduvate ainete ning osade (tahm, klambrid) sihipärast kasutamist, nendega on võimalik kahjustada

vangla vara ja kinni peetavate isikute tervist.

12.4. Käskkirja p 1.11 kohaselt keelatakse klaasist esemed, v.a samas loetletud erandid, mille hulka

kuulub ka vanglateenistuse vahendusel soetatud plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga

kuni 10 cm. Käskkirja p-st 2.10 nähtuvalt on klaasist esemed reaalseks ohuks nii kinni peetavatele

isikutele kui ka vanglateenistusele, kuna võimaldavad oma olemusest tulenevalt tekitada nii raskeid

kehavigastusi kui ka isikute surma.

13. R. Kalda on seisukohal, et põhjendatud olnuks nende sätete tühistamine täies ulatuses, mitte

ainult keelu kehtestamisele eelneva perioodi osas. Viru Vangla peab põhjendatuks keelata nii

tulevikus soetatavad esemed kui ka need, mis olid omandatud juba enne keelu sätestamist. Vangla

väitel on esemed ohtlikud olenemata nende soetamise ajast ja kord juba lubatud esemed võivad jääda

veel pikaks ajaks kinnipeetavate käsutusse ja käskkirjaga soovitud eesmärke ei õnnestugi saavutada.

14. Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Kolleegiumi

senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva

ohu määratlemisel (21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24. aprilli 2012. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus,

kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja

ennetamisel.

Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab HMS § 4 kohaselt

toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Erinevalt ringkonnakohtust leiab

kolleegium, et kinnipeetaval ei saanud käesoleva vaidluse esemeks olevates käskkirja punktides 1.9,

1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33 nimetatud esemete puhul tekkida kaitstavat ootust, et tal oleks keelu

kehtestamise järel võimalik jätkuvalt kasutada esemeid, mis olid tal olemas juba enne keelu

kehtestamist.

Esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud,

sest seadusandja poolt VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud

esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme

ohtlikkusele aja jooksul ei muutu (vt ka otsuse p 10).

Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu etteheitega, et vaidlustatud käskkirja nimetatud punktide

põhjendustest ei nähtunud kaalutlused õiguspärase ootuse arvestamise kohta.

15. Kolleegium möönab, et põhjenduste puudulikkus ja kaalutluste ebapiisav esitamine

haldusaktis, sh üldkorralduses, võib endast põhimõtteliselt kujutada menetlusviga, mis võib kaasa

tuua haldusakti tühistamise.

16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käskkirjade p-des 1.26, 1. 28, 1.29 ja

1.33 nimetatud esemete osas on vangla veenvalt põhjendanud, miks need esemed keelatakse.

Praegusel juhul on vangla nimetatud keeldu põhjendanud käesoleva otsuse p-des 12.1 ja 12.2

esitatud viisil. Käskkirja punktide 1.26, 1.28 ja 1.29 osas on märgitud, et kuna nimetatud esemeid on

võimalik soetada vangla vahendusel, ei kaota kinnipeetav võimalust neid kasutada. Punktis 1.33

loetletud kirjutusvahendite kohta märkis ringkonnakohus, et keeld kasutada markereid, viltpliiatseid,

värve ja geelipliiatseid ei välista joonistamisega tegelemist, kuna selleks saab kasutada teistsuguseid,

vanglas lubatud vahendeid (värvipliiatsid, pastapliiatsid). Seetõttu on põhjendamatu R. Kalda

kassatsioon, mille kohaselt ta taotleb p-de 1.26, 1. 28, 1.29 ja 1.33 tühistamist täies ulatuses.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega R. Kalda kaebus rahuldati osaliselt, s.o

osas, millega tühistati käskkirja p-d 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33.

17. Printeri ja peegli osas tühistas ringkonnakohus käskkirja samuti õiguspärase ootuse arvesta-

mata jätmise tõttu ning märkis, et kui need esemed olid enne keelu kehtestamist õiguspäraselt

soetatud, oli eelduslikult nende ohutust ja lubatavust ka eelnevalt kontrollitud. Ringkonnakohus ei ole

pidanud vajalikuks kontrollida keelu sisulist põhjendatust edasiulatuvalt, kuna kaebaja nõue hõlmab

juba olemasolevat peeglit ja printerit ning selles osas rahuldati kaebus kaalumisvea (õiguspärase

ootuse arvestamata jätmine) tõttu.

Täiendavalt juba käesoleva otsuse p-des 14 ja 15 väljendatule, mille kohaselt ei saanud kinnipeetaval

tekkida õiguspärast ootust juba olemasolevaid esemeid ka pärast keelu kehtestamist kasutada, märgib

kolleegium järgmist. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest (p 2.8) nähtuvalt keelati kontoritehnika

põhjusel, et vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnika ja selles sisalduvate ainete

ning osade (tahm, klambrid) sihipärast kasutamist, nendega on võimalik kahjustada vangla vara ja

kinni peetavate isikute tervist. Kuna põhjendustest nähtuvalt lähtub võimalik oht kontoritehnika

kasutamisest (mitte üksnes omamisest), siis ei välista seda ka asjaolu, et soetamisel on

kontoritehnikat juba kontrollitud. Seega ei saanud kaitstavat ootust enne keelu kehtestamist soetatud

printerit edaspidigi kasutada tekkida ka põhjusel, et vanglateenistus on printerit varem kontrollinud.

Eelnevalt viidatud käskkirja p-st 2.10 nähtuvalt on klaasist esemete keeldu piisavalt põhjendatud

ohuga nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike elule ja tervisele. Asjaolu, et alles kohtumenetluses

selgitas vangla täiendavalt, miks klaasist peeglid läbimõõduga kuni 10 cm on erandina klaas-

esemetena lubatud (Tartu Halduskohtu viide Viru Vangla vastusele, tl 42), ei kujuta endast

põhjendamispuudust. Tegemist on põhjendusega väiksemate peeglite lubamiseks, mitte aga

suuremate keelamiseks.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka käskkirja p 1.9 ja p 1.11 osalist tühistamist puudutavas

osas.

18. Vaidlustatud käskkirja p 1.7 kohaselt keelati digitaalsed infokandjad, sh CD-d ja mälupulgad.

Käskkirja p 2.6 kohaselt lähtutakse nimetatud esemete keelamisel põhimõttest, et enamik

elektroonilisi või digitaalseid arvutimänge on vägivaldse sisuga. Nimetatud mängude omamine ja

mängimine annab kinni peetavatele isikutele valed väärtushinnangud ning võib õhutada vägivalda.

Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigi arvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide

halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. Neid vaidlustatud käskkirja

p-s 2.6 esitatud põhjendusi täiendati hiljem 14. oktoobri 2010. a käskkirja nr 1.1-1/207 p 4 alusel

järgnevaga: "CD ja DVD plaate on võimalik kasutada endale ja teistele isikutele kehavigastuste

tekitamiseks, kuna plaadid on teravate äärtega ning neid on võimalik kasutada lõikerelvana." Väidet,

et plaadid on ohtlikud nende purunemisel tekkivate teravate kildude tõttu, on vastustaja järjekindlalt

esitanud ka kohtumenetluses.

Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud käskkirja kõnealuses punktis keeldu

kehtestades teinud kaalumisvea, kuna arvesse on jäetud võtmata asjaolu, et andmekandjatel võib

peale valdavalt vägivaldse iseloomuga arvutimängude olla ka muud infot, sh kinnipeetava

õiguskuulekat arengut soodustavat (nt muusika, õppematerjalid jms). Arvesse ei ole ka võetud, et

VangS § 31 kohaselt lubatakse kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende

kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Asjassepuutumatuks ja lubamatuks

kaalutlusotsuse tegemisel pidas ringkonnakohus väidet, et infokandjate kasutamisega võidakse

halvata riigi arvutisüsteeme, kuna vastustaja polnud ümber lükanud kaebaja väidet, et kinnipeetavate

andmekandjaid ei ole võimalik sisestada kinnipeetavatele kasutamiseks mõeldud vangla arvutitesse,

vaid neid saab kasutada üksnes kinnipeetavate isiklike arvutites.

19. Käskkirja p 1.7 põhjenduste hulgas nimetatud ohtu riigi infosüsteemide turvalisusele ei pea

kolleegium asjakohatuks kaalutluseks. Kuigi asjas pole tõendamist leidnud, et kinnipeetavatel oleks

võimalus sisestada oma andmekandjaid vangla arvutitesse, ei saa kolleegiumi hinnangul ohtu

infosüsteemi turvalisusele välistada olukorras, kus vanglal tuleb kinnipeetavate käes olevatel

andmekandjatel sisalduva informatsiooni kontrollimiseks kasutada vangla arvuteid.

Kolleegium möönab, et kaalumisotsuse tegemisel on lisaks andmekandjatest lähtuvale võimalikule

ohule asjakohane arvesse võtta ka nende positiivset toimet, mille hulka võib näiteks kuuluda

andmekandjatel sisalduv hariduslik teave jms.

Käskkirja p 1.7 põhjendamisel p-s 2.6 märkis vangla, et elektroonilistest või digitaalsetest mängudest

enamik on vägivaldse sisuga. Seega möönis vangla andmekandjate negatiivse mõju kõrval ka

erandeid.

Kolleegium märgib, et vastandlike huvide ja väärtuste kaalumine võinuks ka käskkirja p 1.7

põhjendamisel olla selgemini esitatud, kuid leiab, et see ei viita kaalutlusveale, mis tooks kaasa

haldusakti tühistamise. Vastustajale ei saa ette heita kaalutluste täielikku puudumist, kuna keeldu

motiveerides on esitatud põhikaalutlused, mis seonduvad kahjuliku mõjuga kinnipeetavate väärtus-

hinnangutele ja vägivallale õhutamise võimalusega ning ohuga infosüsteemi turvalisusele.

Tuleb ka rõhutada, et vaidlustatud käskkirja näol on tegemist üldkorraldusega. HMS § 51 lg 2

kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud

isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud

isikutele suunatud üldkorralduse nagu ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirja puhul puudub perso-

naalselt ja konkreetselt määratletud adressaatide ring, keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti

andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi huve oleks võimalik välja selgitada ning põhjendamisel

ära märkida. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse andmisel haldusmenetluse läbi viia ka

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Kolleegium peab siiski oluliseks, et ka

vangla direktori käskkirjaga keelatud esemete ja ainete loetelu kehtestamisel selgitataks välja olulised

huvid ja nende kaalukus ulatuses, mida vangla igapäevane kogemus võimaldab arvestada ja ette näha.

Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist haldusakti tühistamist tingiva põhjendamisveaga, sest

haldusorgan on esitanud keeldu õigustavad kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja väidetele

vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses.

20. Kolleegium märgib veel, et oht isikute ja vangla julgeolekule ning varale ei saa alati ja iga-

suguste piirangute õigustamisel olla vaieldamatult ülekaalukas argument. Julgeolekuohu tähendus

sõltub kaalumisel olevate hüvede olulisusest. Praeguse vaidluse ajendanud käskkirja vaidlustatud

sätetega ei ole riivatud õigusi sedavõrd intensiivselt, et julgeolekuohu ülekaalukust saaks tõsise

kahtluse alla seada. Esemete keelamine, mida isikul oli varem võimalik kasutada, kujutab endast

omandiõiguse mõõdukat riivet. Esemete keelamine, mille üle vaidlus praeguses asjas käib, ei jäta

kaebajat ilma eluks hädavajalikust.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega R. Kalda kaebus

rahuldati ja tühistati osaliselt vaidlustatud käskkirja p-d 1.7, 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33. Kuna

tühistatakse ringkonnakohtu otsus käskkirja p 1.33 puudutavas osas, tuleb ringkonnakohtu otsus

tühistada ka 21 pliiatsi tagastamiseks kohustamise nõude osas. Nimetatud osas tuleb jõusse jätta

halduskohtu otsus.

Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, millega R. Kalda kaebus jäeti rahuldamata.

22. R. Kalda väidab ka, et ringkonnakohus on põhjendamatult tagastanud kaebuse peegli

tagastamiseks kohustamise nõude osas HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel. Kassaator märgib, et ka selles

osas oli kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, kuid kohtud ei ole välja selgitanud, kas peegli

tagastamiseks kohustamist on taotletud ka vaidemenetluses. Kassatsioonkaebusele on lisatud koopia

22. aprillil 2010 Viru Vanglale esitatud vaide täpsustusest, mis sisaldab vastavat nõuet. Menetlus-

normi rikkumise tõendamiseks esitatud dokumendi koopia varasemat esitamata jätmist põhjendab

kassaator sellega, et senises menetluses pole olnud vaidlust kohtueelse menetluse läbimise üle

kõnealuse nõude osas.

Nii halduskohtusse kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § v.r 11 lg 31 p-st 1 kui ka ringkonna-

kohtu otsuse tegemise ajal kehtinud HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tuleneb kohtu kohustus kontrollida asja

kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kolleegium märgib, et nõuete paljususe

korral tuleb seda teha kõikide nõuete osas. Kahtluse korral tuleb kohtul koguda täiendavalt tõendeid

kohtueelse menetluse läbimise kohta ja veenduda, et kõikide nõuete esitamise eeldused olid täidetud.

Praeguse asja materjalist ei nähtu, et kohtud oleksid välja selgitanud, kas kohtueelne menetlus kõigi

nõuete osas on toimunud ning kas peegli tagastamiseks kohustamise nõude esitamise eeldused olid

täidetud.

Praegusel juhul tuleb tõdeda, et HKMS § 11 lg 31p 1 kohaldamise eeldused ei ole asjas täidetud.

Kuna käesoleva otsuse p-st 19 tulenevalt jääb rahuldamata käskkirja p 1.11 tühistamise nõue, tingib

see ühtlasi vältimatult ka kohustamisnõude rahuldamata jätmise. Kaebuse esitamise ajal kehtinud

HKMS v.r § 11 lg 31 p-st 5 tulenevalt võis kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa

ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on

tõendatud. Tulenevalt kolleegiumi praktikast HKMS v.r § 11 lg 31 p 5 kohta, on selle sätte

kohaldamisala laiendatud ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu (vt nt halduskolleegiumi

22. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10).

Kuigi kolleegiumi hinnangul ei olnud põhjendatud kohustamisnõude tagastamine HKMS § 283 lg 1

ja HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel, ei ole põhjust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks olukorras, kus

alus kaebuse tagastamiseks kohustamisnõude osas tuleneb HKMS v.r § 11 lg 31 p-st 5.

23. Viru Vangla tasus kassatsioonkaebuse esitamisel 25 eurot kautsjonit. 15. mail 2012 esitas Viru

Vangla Riigikohtule taotluse makstud kautsjoni tagastamiseks põhjendusel, et Eesti Vabariik kui

menetlusosaline on kautsjoni tasumisest vabastatud.

HKMS § 107 lg 9 kohaselt puudub Eesti Vabariigil kui menetlusosalisel kohustus tasuda Riigi-

kohtusse kassatsioon- või määruskaebust või teistmisavaldust esitades kautsjon. Kautsjonit tasunud

isiku nõudmisel tagastatakse HKMS § 107 lg 5 kohaselt rohkem tasutud kautsjon. Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 442 lg 1 kohaselt osaleb riik halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras vastustajaks oleva haldusorgani kaudu. Viru Vangla on Justiits-

ministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus VVS § 39 tähenduses ning eelnevast tulenevalt

puudus tal kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni tasumise kohustus. Seetõttu tuleb taotlus tasutud

kautsjoni tagastamiseks rahuldada.

24. Kuna R. Kalda kaebus jääb kohtumenetluse tulemusena täies ulatuses rahuldamata, tuleb jätta

rahuldamata ka tema taotlus apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt

(HKMS v.r § 92 lg 1).

25. R. Kalda esindaja esitas 30. märtsil 2012 Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 192 eurot. Arvestades, et riigi

õigusabi osutamine hõlmas kassatsioonkaebuse koostamist ja esitamist ning vastuse koostamist Viru

Vangla kassatsioonkaebusele, on selles ulatuses riigi õigusabi osutamine kassatsiooniastmes

kolleegiumi hinnangul põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann