3-2-1-103-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-103-12

Määruse kuupäev

Tartu, 24. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS-i SEB Pank hagi pankrotihaldur Toomas Saarma vastu

nõude tunnustamiseks Osaühingu PALU STEEL (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-27114

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu PALU STEEL (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja juhatuse

liige Erki Pugal

Kostja Osaühingu PALU STEEL (pankrotis) (registrikood

11235953) pankrotihaldur Toomas Saarma

Asja läbivaatamise kuupäev

24. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-27114 ja Viru Maakohtu 8. novembri 2011. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Osaühingu PALU STEEL (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarmale

määruskaebuselt 6. veebruaril 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja esitas 10. juunil 2011 Viru Maakohtule Osaühingu PALU STEEL

pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada Osaühingu PALU

STEEL pankrotimenetluses enda 100 000 euro suurust nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena.

2. Viru Maakohus rahuldas 19. augusti 2011. a otsusega hagi tagaseljaotsusega. Hagi on kostjale

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 323 lg 1 järgi kätte toimetatud (assistent Marion Saarma

kaudu). Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja esitas 9. augustil kohtule tagaseljaotsuse tegemise

taotluse. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ja õiguslikult põhjendatud

pankrotiseaduse §-dega 106 ja 107.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada. TsMS § 407 lg 5 p 22

kohaselt ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna hagi oli valesti menetlusse võetud. Nimelt ei olnud

hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Hageja märkis hagihinna valesti ja sellest

tulenevalt tasus ka vähem riigilõivu. Kostjale ei ole edastatud hageja taotlust tagaseljaotsuse

tegemiseks, mistõttu on kostjalt võetud võimalus selle menetlusdokumendi kohta seisukoht võtta.

Sellega rikuti TsMS § 306 lg-d 1, 2 ja 5 ning § 328 lg-t 2. Samuti ei olnud hagi õiguslikult

põhjendatud, kuna haginõude aluseks olev garantiileping on tühine võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 155 tuleneva keelu rikkumise tõttu.

4. Viru Maakohus jättis 8. novembri 2011. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Maakohus leidis, et menetluse taastamise taotluses peab kostja välja tooma asjaolud, mis takistasid tal

hagile vastamast. Hagile vastamata jätmist ei saa põhjendada väitega, et kohus võttis hagi valesti

menetlusse. Liiati0 on kostja eelnimetatud väide vale. Hagi on menetlusse võetud õigesti ning sellelt

on õigesti tasutud riigilõiv. Kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata

jätmiseks ega muud asjaolu, mis oleks välistanud tagaseljaotsuse tegemise.

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja menetluse

taastada.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. jaanuari 2012. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud ning ei esine TsMS § 415

lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluseid kaja rahuldamiseks. Määruses, millega hagi võeti menetlusse, on

kostjat hoiatatud, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi

rahuldada tagaseljaotsusega. Seega teadis kostja, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, võib kohus

hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vale on kostja seisukoht, et kuna maakohus ei

saatnud talle hageja täiendavat avaldust, milles taotleti tagaseljaotsuse tegemist, ei olnud täidetud

tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et kostja on teadlik

hagile vastamata jätmise tagajärgedest (TsMS § 407 lg 5 p 2), s.o muu hulgas tagaseljaotsuse

tegemise võimalusest. Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks ei ole asjaolu, et kostja oleks tingimata

kätte saanud hageja esitatud tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Hageja taotlus tagaseljaotsuse

tegemiseks on suunatud vaid kohtule ega ole käsitatav eraldiseisva menetlusdokumendina, mille

peaks TsMS sätete kohaselt edastama teisele menetlusosalisele.

Vale on kostja väide, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud seetõttu, et hagi on

võetud menetlusse ebaõigesti (TsMS § 407 lg 5 p 22). Isegi juhul, kui nõustuda kostja väitega, et

hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, ei anna see alust lugeda hagi ebaõigesti

menetlusse võetuks TsMS § 407 lg 5 p 22 mõttes. Maakohus on märkinud hagihinnaks 1595 eurot

ning sellest lähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväited

hagihinna kohta vastuses hagiavaldusele. Kohtu poolt vale hagihinna määramine ei ole selline

menetlusnormi rikkumine, mis annaks alust väita, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud.

Kostja määruskaebuses esitatud väite kohaselt ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha, kuna hagis

sisalduva nõude aluseks olev leping on tühine VÕS §-st 155 tuleneva keelu rikkumise tõttu.

TsMS § 407 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui kostja ei vasta tähtaegselt hagile, loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sellest lähtudes on maakohus tagaseljaotsuse

tegemisel õigesti lugenud, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaksvõtnud, ega ole

hinnanud asjas esitatud tõendeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

uus määrus, millega kaja rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja arvates on vale ringkonnakohtu seisukoht, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud

olukorras, kus taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole teisele poolele edastatud ega antud tähtaega

selle kohta seisukoha esitamiseks. Tegemist on olulise menetlusõigusenormi rikkumisega.

Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et riigilõivu seaduses ettenähtust vähem tasumine ei välista

TsMS § 407 lg 5 p 22 kohaselt tagaseljaotsuse tegemist. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et

maakohus määras hagihinnaks 1595 eurot. Tegelikult märkis sellise hinna hageja. Vale hagihinna

tõttu tasus hageja ettenähtust vähem riigilõivu, mistõttu oleks maakohus pidanud määrama asja õige

hinna ning andma hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, selle tasumata jätmisel jätma aga

hagi läbivaatamata.

Samuti oleks pidanud maakohus tagaseljaotsuse tegemisel jätma hagi rahuldamata, kuna see ei olnud

õiguslikult põhjendatud. Haginõude aluseks olev garantiileping on tühine VÕS §-st 155 tuleneva

keelu rikkumise tõttu.

9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause

alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada.

11. Kolleegium leiab, et esinevad asjaolud, mis on TsMS § 415 lg 1 p 1 ja § 417 lg 2 teise lause alusel

menetluse taastamise aluseks sõltumata sellest, kas kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata

jätmiseks. Nimelt on hagi kostjale kätte toimetatud TsMS § 323 lg 1 kohaselt selle

kättetoimetamisega kostja assistendile. Seega ei ole hagi kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja

vastu. Kostja ei ole sellele asjaolule küll ei kajas ega määruskaebustes tuginenud, kuid kolleegiumi

arvates tuleb kohtul kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud

menetluse taastamise alused. Sama seisukohta on kolleegium varem väljendanud TsMS § 415 lg 1 p-

s 3 sätestatud kaja esitamise aluse kohta (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-152-06, p 15). Ka TsMS § 415 lg 1 p-des 1 ja 2 toodud asjaolud on TsMS § 417 lg 2 teise

lause järgi menetluse taastamise absoluutseteks alusteks ning kohtul on võimalik neid lihtsalt

kontrollida, kuivõrd andmed hagi või kohtukutse kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus.

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et kaja rahuldamise aluseks ei ole kostjale

hageja tagaseljaotsuse taotluse edastamata jätmine. Tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest

õigusnormidest ei tulene nõuet, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on ka hageja tagaseljaotsuse

taotluse kostjale kättetoimetamine (vt Riigikohtu 18. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-12, p 13).

13. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuses toodud väitega, et TsMS § 407 lg 5 p 22 välistas

praeguses asjas tagaseljaotsuse tegemise. Selle sätte mõttes ei saa lugeda hagi ebaõigesti menetlusse

võetuks olukorras, kus hageja on hagis märkinud hagihinna, vastavalt sellele tasunud riigilõivu ning

kohus on nõustunud hageja määratud hinnaga ega ole seda muutnud. Seda isegi juhul kui hagihind on

määratud valesti.

14. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse väidetega hagi õigusliku põhjendatuse kohta.

TsMS § 407 lg 1 järgi tuleb tagaseljaotsuse tegemisel kontrollida, kas hagi saab rahuldada selles

esitatud väidete omaksvõtu tingimusel. Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole

menetlusõiguse normi oluline rikkumine ning selle saab kõrvaldada ka Riigikohus (vt Riigikohtu

29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p-d 15 ja 16).

Kolleegiumi arvates on hagi TsMS § 407 lg 1 mõttes õiguslikult veenev ning tagaseljaotsuse

tegemine oli seega lubatud. Hageja palus hagis tunnustada Osaühingu PALU STEEL (pankrotis)

pankrotimenetluses 100 000 euro suurust nõuet. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja

Osaühingu PALU STEEL (pankrotis) sõlmitud garantiilepingust. Hageja ei ole hagis välja toonud

asjaolusid, millest nähtuks, et garantiileping on tühine. TsMS § 407 lg 1 järgi tuleb tagaseljaotsuse

tegemisel lähtuda hagis esitatud asjaoludest ning kostja loetakse need asjaolud omaksvõtnuks. Kostja

väidetega tagaseljaotsuse tegemisel ei arvestata.

15. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus,

sh arvestades TsMS § 169 lõikes 2 sätestatut.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel kostjale tagastada.

Tambet Tampuu Peeter Jerofejev Jaak Luik