3-3-1-32-12 · Riigikohus

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-32-12

Määruse nr 23 § 47 lg 2 kohaselt toimub isiku täielik läbiotsimine kohas, kus on tagatud isiku

privaatsus. Otsuse p 14 järgi "[---] nimetatud läbiotsimise puhul oli tegemist privaatsuse riivega, kuid

privaatsuse rikkumist ei toimunud. Seega tuleb läbiotsimine lugeda õiguspäraseks". Kolleegium

nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et kuigi läbiotsimise pealtnägemine oli kaaskinnipeetavate

poolt võimalik, ei rikutud sellise läbiotsimisega kaebaja õigusi. Kolleegium luges seejuures kaebaja

alastiläbiotsimise täielikuks läbiotsimiseks (otsuse p 12).

Ma ei nõustu kolleegiumi enamuse eelkirjeldatud lähenemise ja järeldustega. Leian, et määruse nr 23

§ 47 lg-t 2 on tõlgendatud vääralt.

Viidatud sättega nõutakse, et täielik läbiotsimine toimuks kohas, kus on tagatud isiku privaatsus.

Leian, et selles asjas kirjeldatud läbiotsimine toimus nimetatud nõuet eirates, sest isiku privaatsus

polnud trepikojas tagatud. Privaatsuse tagamine tähendab selliste abinõude kohaldamist, mis

välistavad läbiotsitava isiku alastioleku pealtnägemise kõrvaliste isikute poolt. Selles asjas

niisuguseid abinõusid ei kohaldatud ja polnud välistatud, et kaebaja alastiolekut võivad kõrvalised

isikud pealt näha. Privaatsuse tagamise nõude täitmise kontrollimisel ei ole määrava tähtsusega see,

kas tegelikult ka keegi kõrvalistest isikutest nägi kaebaja alastiolekut. Samuti ei saa eeldada, et isik,

keda parajasti läbi otsitakse, oleks suuteline samal ajal fikseerima ning hiljem tõendama, kas, kuidas

ja millised kõrvalised isikud läbiotsimist pealt nägid või näha võisid ning mida nad täpselt nägid.

Asjas pole ka tuvastatud, et privaatsuse tagamise nõude eiramist oleksid õigustanud mingid

erakordsed ja olulised asjaolud. Seega jättis administratsioon õigustamatult täitmata oma kohustuse

valida täielikuks läbiotsimiseks nõuetekohane ruum, kohandada selleks mõni ruumiosa või püstitada

läbiotsimiseks sobiv varje, mis võib olla ka teisaldatav ja mille kasutamine poleks muude võimaluste

puudumisel administratsioonile märkimisväärselt koormav.

Täielik läbiotsimine olukorras ja kohas, kus pole tagatud, et kõrvalised isikud ei näe läbiotsitava isiku

alastiolekut, tekitab läbiotsitaval põhjendatult tunde, et tema privaatsusest ei hoolita ning et

kõrvalised isikud võivad tema alastiolekut ja tema suhtes läbiviidavaid toiminguid pealt vaadata.

Selline olukord kahjustab läbiotsitava isiku inimväärikust ja võib kaasa tuua ebakindlustunde,

rusutuse ja alandatuse. Nimetatud negatiivsete tagajärgede saabumist ei pea kinnipeetav tõendama,

vaid nende saabumist tuleb eeldada.

Alastiläbiotsimise või täieliku läbiotsimise puhul lasub tõendamiskoormus sellise toimingu

nõuetekohase läbiviimise osas vangla administratsioonil, mitte kinnipeetaval.

Tõnu Anton