3-3-1-32-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-32-12

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

E. J. kaebus Tartu Vanglalt 10. oktoobri 2010. a

läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju 1597 eurot 79

senti hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-11-322

Menetluse alus Riigikohtus

E. J. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta E. J. kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2012. a otsus

haldusasjas nr 3-11-322 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. oktoobril 2010 kella 18.30 paiku tuli Tartu Vangla kinnipeetav E. J. (kaebaja) koos teiste

kinnipeetavatega jalutuskäigult. Vangla eluhoonesse (S-hoone) sisenemisel otsisid kaks meesvalvurit

ta hoone trepikojas läbi. Läbiotsimise käigus paluti tal lasta alla aluspüksid ja paljastada

kubemepiirkond, et teha kindlaks keelatud esemete või ainete olemasolu või puudumine. Keelatud

esemeid või aineid tema juurest ei leitud.

2. Kaebaja esitas 11. novembril 2010 Tartu Vanglale (vastustaja) taotluse kahju hüvitamiseks

süüliselt väärikuse alandamise eest, kuna kaebaja täielik läbiotsimine toimus jahedas koridoris teise

valvuri ja teiste kinnipeetavate nähes. Kubemepiirkonna läbiotsimiseks on Tartu Vanglal olemas

vastavad privaatsed ruumid, kus kõrvalised isikud viibida ei tohi, aga teda sellesse ruumi ei viidud.

Taotluse kohaselt alandas vangla sellise tegevusega tema inimväärikust ning põhjustas stressi ja

masendust. Tartu Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud, et vangla-

teenistuse ametnik oleks kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ja läbiotsimine toimus privaatselt.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 10. oktoobri 2010. a läbiotsimisega tekitatud mitte-

varalise kahju – väärikuse alandamise – hüvitamiseks 1597 eurot 79 senti. Kaebuse kohaselt toimus

jalutuskäigult tulles S-hoone trepikojas tema täielik läbiotsimine. Läbiotsimist teostasid kaks mees-

valvurit. Kui järjega jõuti kaebajani, astus kaebaja trepikotta sisse ja kõigi nähes sundisid valvurid

teda paljastama oma alakeha, et tuvastada keelatud esemeid. Keelatud esemeid tema juurest ei leitud.

Tartu Vangla rikkus justiitsministri 1. aprilli 2004. a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse

täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (määrus nr 23) § 47, mille kohaselt isiku täielik

läbiotsimine tehakse kohas, kus on tagatud privaatsus. Vanglal on olemas täieliku läbiotsimise

teostamiseks vastavad privaatsed ruumid, kuid tema puhul seda ruumi ei kasutatud. Sellega alandas

vangla kaebajat, tekitas talle hingelise trauma ja moraalse kahju. Kaebaja paljastamine teiste nähes on

kaebajale kaasa toonud teiste kinnipeetavate naljatlevad märkused, mis on häirinud kaebaja und ja

traumeerinud tema hinge. Vangla on oma vastuses alusetult väitnud, et nimetatud intsidendi puhul oli

tegemist vangistusega paratamatult kaasnevate ebameeldivustega. Samuti on Tartu Vangla jätnud

tähelepanuta tema tunnistajate ütlused.

4. Tartu Halduskohtu 21. septembri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et

kaebaja suhtes ei rikutud väärika kohtlemise põhimõtet ja teisi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-

s 1 nimetatud õigushüvesid. Ülejäänud osas kordas halduskohus vastustaja põhjendusi. Kuigi

läbiotsimine võib olla kinnipeetava jaoks ebamugav, on selle läbiviimine oluline vangla julgeoleku ja

sisekorra tagamiseks. Läbiotsimine oli tavapärane ja ei erinenud varasematest läbiotsimistest.

Halduskohus pidas usaldusväärseks vanglaametniku antud seletust, et läbiotsimisel oli tagatud

kaebaja privaatsus. Halduskohus märkis, et kaebajat on viimase poole aasta jooksul kolmel korral

karistatud distsiplinaarkorras keelatud esemete (tubakatoodete) omamise eest. Kinnipeetava

inimväärikust alandavaks saab pidada üksnes selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega

kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Seda ei toimunud.

5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse

tühistada ja mõista vanglalt välja seoses nimetatud läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitis 1597 eurot 79 senti. Apellatsioonkaebuse kohaselt alandas Tartu Vangla kaebaja väärikust ja

tekitas kaebajale hingelise trauma ning moraalse kahju sellega, et talle ei olnud tagatud privaatruumi

alasti läbiotsimiseks. Toimingu privaatsus ei saanud olla tagatud üksnes sellega, et valvurid sulgesid

trepikoja ukse. Selles trepikojas liiguvad ka teised valvurid, kaasa arvatud naistöötajad, kes toovad

kinnipeetavaid jalutuskäigult. See trepikoda on avalik koht, kuhu saab tulla neljalt korruselt ja neljast

uksest. Trepikoja välisuksel on 1 m kõrgune ja 30 cm laiune läbipaistev klaas, kust saab vaadata

trepikojas toimuvat. Lisaks on trepikojas uks, mis viib S2 kinnipeetavate elusektorisse ning millel on

samuti 1 m kõrgune ja 30 cm laiune ukseklaas. Sellest uksest on võimalik näha trepikojas toimuvat.

S2 elusektor on õhtusel ajal lahtine sektor, kus liiguvad kinnipeetavad. Rikkumine toimus ka seeläbi,

et läbiotsimist tegid kaks ametnikku, kuid alastiläbiotsimise juures ei tohi viibida kolmandad isikud.

Samuti oli koridoris jahe. Vangla tugines kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ainult oma töötajate

ütlustele ja jättis kõrvale kinnipeetavate ütlused, millega rikuti õiglase menetluse norme. Ka

halduskohus ei ole kaebaja tunnistajate ütlustega arvestanud. Teda ei ole kordagi karistatud selle eest,

et tema aluspesust oleks leitud keelatud asju. Kaebaja arvates on rikutud määruse nr 23 § 47, Euroopa

Vanglareeglistikku, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18, 19, 14, 15 ning ka Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3. Vangla administratsiooni kohustus on tagada vanglas

kinnipeetavatele nõuetekohased tingimused.

6. Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2012. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja haldus-

kohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja täiendas neid. Otsuse põhjendused olid

järgmised:

1) VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema

isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.

Tegemist on kaalutlusnormiga ja kontrollima peab, kas on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg

3). Määruse nr 23 § 47 lg 2 kohaselt tuleb teostada isiku täielik läbiotsimine kohas, kus on tagatud

tema privaatsus;

2) VangS § 68 lg 1 ega ükski teine norm ei keela isiku läbiotsimist kahe samast soost valvuri juures-

olekul;

3) kaebaja väidab, et privaatsust võisid kahjustada selle trepikoja kõrgematel korrustel ootamatult

trepikotta siseneda võivad kinnipeetavad või naisametnikud. Vastustaja esindaja selgitas kohtu-

istungil, et S-hoone puhul on tegemist neljakorruselise majaga ja klassikalise korrusmaja trepikojaga.

Kui isik on jõudnud ühelt korruselt teisele ja keerab ennast trepil teistpidi, siis see, mis toimub all, ei

ole talle nähtav. Vahe treppide vahel on umbes 20 cm. Suurt ovaalruumi trepi keskel ei ole.

Läbiotsimine kestis hinnanguliselt kõige kauem paar minutit. Kaebaja ei olnud kindel, kas trepikojas

viibis tema läbiotsimise ajal mõni kaaskinnipeetav, kuid ühtegi naisametnikku ta ei näinud. Seetõttu

on ringkonnakohus seisukohal, et trepikoja ehituse ja kõrvaliste isikute puudumise tõttu ei saanud

kaebaja privaatsus trepikojas läbiotsimisega kahjustatud;

4) trepikoja välisuksel on 1 m kõrgune ja 30 cm laiune läbipaistev klaas. Kaebaja väitel nägid läbi

selle klaasi tema läbiotsimist pealt kaks kaaskinnipeetavat. Kohtuistungil ei osanud kaebaja üksik-

asjalikult selgitada, kuidas tema ja läbiotsimist teostanud isikud seisid ja mida kaaskinnipeetavad

nägid. Kaebaja ei osanud ka üheselt kirjeldada, kas ta seisis ukse poole selja või küljega. Peale selle

väitis kaebaja, et keegi võis teda näha ka läbi S2 elusektorisse viival uksel oleva 1 m kõrguse ja

30 cm laiuse ukseklaasi. Ta ei ole nimetanud ühtegi konkreetset isikut, kes oleks tema läbiotsimist

läbi selle klaasi pealt näinud. Kaebaja esitas kohtule kolme kaaskinnipeetava nimed, kes olevat tema

läbiotsimist väidetavalt pealt näinud, kuid ei osanud selgitada, kust need kaaskinnipeetavad läbi-

otsimist jälgida võisid. Kuna trepikoda on võrdlemisi kitsas, ülemistelt korrustelt alla praktiliselt ei

näe, oleks pidanud trepikojas seisev kaebaja nägema läbi välisukse või elusektorisse viiva ukse

klaasi, kui keegi teda läbiotsimise ajal vaatas. Peale selle möönis kaebaja kohtuistungil, et kaaskinni-

peetavad võivad teda alasti näha ka ühisduši all käies. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi

isiku täielikul läbiotsimisel on riik juba põhiseadusest tulenevalt kohustatud tagama isikule

privaatsuse, sõltub privaatsuse määr ja selle teostamisele esitatavad nõuded konkreetse juhu asja-

oludest. Käesoleval juhul ei saa pidada kaebaja õiguste rikkumiseks seda, kui kaks kaaskinnipeetavat

võisid näha läbi võrdlemisi ahta klaasi pealt läbiotsimist, samas kui kaebaja seisis nende poole selja

või küljega. Vanglal peab suure hulga kinnipeetavate haldamiseks vajaliku efektiivsuse huvides

olema võimalik vajaduse korral üksikjuhul toimetada täielikku läbiotsimist ka väljaspool selleks ette

nähtud privaatruumi. Kahtlus, et kinnipeetav võib olla jalutuskäigult tulles peitnud aluspesusse

vanglas keelatud sigarette, on selleks ringkonnakohtu hinnangul piisav;

5) Tartu Vangla ei ületanud läbiotsimisel kaalutlusõiguse piire. Kaebaja läbiotsimine oli õiguspärane.

Kahju hüvitamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja kassatsioonkaebuses palutakse haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada, tema

kaebus rahuldada ning mõista Tartu Vanglalt välja tema kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1597 eurot

79 senti seoses inimväärikuse alandamise, hingelise trauma ja moraalse kahju tekitamisega. Kassaator

jääb kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud väidete juurde ja kordab neid. Kassaator leiab, et tema

täielikul läbiotsimisel trepikojas ei olnud tagatud privaatsus. Läbiotsimise juures viibisid kaks

valvurit ja see ei ole lubatud. Lisaks nägid tema läbiotsimist pealt kaaskinnipeetavad. Sellega rikuti

tema õigusi ja alandati inimväärikust.

8. Tartu Vangla kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus ei rikkunud

menetlusnorme ega kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Ringkonnakohus on otsuses tuginenud

kõigile kohtu tuvastatud asjaoludele ja asjas kogutud tõenditele, neid piisavalt analüüsinud ning

põhjendanud. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus. Kui Riigikohus peab

põhjendatuks võtta kassatsioonkaebus menetlusse, siis palutakse jätta see rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Vaidlus käib selle üle, kas 10. oktoobril 2010 Tartu Vangla eluhoone (S-hoone) esimese korruse

trepikojas toimunud kinnipeetava läbiotsimine toimus privaatselt. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid,

et kinnipeetava läbiotsimine toimus privaatselt, tema õigus ei rikutud ja väärikust ei alandatud.

Kassaator on seisukohal, et läbiotsimisel privaatsust rikuti ja tema väärikust alandati.

10. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema

isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.

Läbiotsitud isik on meessoost. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja läbiotsimist teostasid temaga samast

soost, s.o meessoost vanglaametnikud. Vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib

kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost vangla-

ametniku juuresolekul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja õigusi ei rikutud sellega, et

teda otsisid läbi kaks samast soost vanglaametnikku.

11. VangS § 68 lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Kaebaja

läbiotsimise ajal kehtis justiitsministri 1. aprilli 2004. a määrusega nr 23 kehtestatud „Vangistuse ja

eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (määrus nr 23), mille § 47 lg 1 kohaselt isik

otsitakse läbi kas täielikult või mittetäielikult.

Arvestades kinnipeetava suhtes teostatud läbiotsimisega tema privaatsfääri sekkumise intensiivsust

(kinnipeetav pidi aluspüksid alla laskma, näitama valvuritele kubemepiirkonda), tuleb lugeda tema

läbiotsimine (nn alastiläbiotsimine) täielikuks läbiotsimiseks. Tartu Vangla on kohtumenetluses

selgitanud, et mittetäielikuks läbiotsimiseks loetakse seda, kui toimub isiku kompamine läbi riiete.

12. Nimetatud määruse nr 23 § 47 lg 2 kohaselt toimetatakse isiku täielik läbiotsimine kohas, kus

on tagatud isiku privaatsus. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhtumil ei toimunud kinnipeetava

läbiotsimine eraldi ruumis, vaid vangla eluhoone trepikojas.

13. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kuna kinnipeetava läbiotsimise ajal eluhoone trepikojas

kõrvalisi isikuid ei liikunud ja trepikoja ehitust ning usteklaaside ahtust arvestades ei rikkunud

asjaolu, et kaaskinnipeetavad võisid näha pealt läbiotsimist, praegusel juhul kaebaja õigusi. Seetõttu

ei saanud kaebaja privaatsus trepikojas toimunud läbiotsimisega õigusvastaselt kahjustatud.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud läbi-

otsimise puhul oli tegemist privaatsuse riivega, kuid privaatsuse rikkumist ei toimunud. Seega tuleb

lugeda läbiotsimine õiguspäraseks. Antud juhul piisas kinnipeetava läbiotsimiseks väljaspool selleks

ettenähtud ruumi vangla ametnikel olnud kahtlusest, et kinnipeetav võib olla jalutuskäigult tulles

peitnud aluspesusse vanglas keelatud sigarette ja see kahtlus tuli operatiivselt kõrvaldada.

Kolleegiumi arvates teostas Tartu Vangla antud juhul kaalutlusõigust õiguspäraselt, kaalutlusõiguse

piire ei ületatud.

14. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise korral.

Kolleegium on seisukohal, et kuna käesoleval juhtumil kinnipeetava läbiotsimisel tema privaatsust ei

rikutud, siis Tartu Vangla ei alandanud kinnipeetava väärikust ja kahju hüvitamiseks puudub alus.

15. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus

muutmata.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann