3-2-1-80-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-80-12

Määruse kuupäev

Tartu, 17. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

William Stewarti hagi nõude tunnustamiseks FAAB

Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-55500

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

William Stewarti määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja William Stewart (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jüri Sirel

Kostja FAAB Group OÜ (pankrotis) (registrikood 11282361)

pankrotihaldur Martin Pärn

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari

2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-55500 ning saata asi Harju Maakohtule menetlustähtaja

ennistamise taotluse lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-le (arvelduskonto nr 221010448583,

Swedbank AS) William Stewarti määruskaebuselt 6. veebruaril 2012 tasutud kautsjon 25

(kakskümmend viis) eurot.

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava maakohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. novembril 2011 esitas William Stewart (hageja) Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks

FAAB Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning avalduse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 30. augustil 2011 võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek,

millel jäi hageja nõue tunnustamata. Hageja ei saanud töövõimetuslehel viibimise tõttu ajavahemikus

23. august 2011 kuni 5. november 2011 esitada hagiavaldust tähtaegselt, s.o 30. septembril 2011.

Hageja oli töövõimetu raske südamehaiguse tõttu (tulemas on südame siirdamise operatsioon) ja

raviarst soovitas vältida stressirohkeid olukordi ohtliku terviseseisundi tõttu. Hageja tugines tähtaja

ennistamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-le 1.

2. Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2011. a määrusega hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning jättis hagi menetlusse võtmata. Maakohtu põhjenduste kohaselt võib

pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek

jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus

30. augustil 2011. Hagiavalduse esitamise tähtajaks oli seega 30. september 2011. Hagi on esitatud

kohtule 14. novembril 2011.

Maakohus jättis hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, sest PankrS § 106 lg 1

alusel hagi esitamisel ei ole tegemist menetlustähtajaga, mida saab TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada.

PankrS § 106 lg-s 1 on õigustlõpetav tähtaeg. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega

ennistada hagi esitamise tähtaeg ning võtta hagi menetlusse. Kui PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud

tähtaega ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ennistada, palus hageja teha uue määruse,

millega võtta hagi menetlusse ning jätta aegumise kohaldamine lahendamiseks edasises menetluses.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus asunud seisukohale, et PankrS § 106 lg-s 1

sisalduv tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, kuid on teinud eksliku järelduse, et õigustlõpetavat

tähtaega ei saa ennistada. Pankrotimenetlus on seotud tsiviilkohtumenetlusega ja allub valdavalt

kohtu kontrollile. Kohus on PankrS §-de 84 ja 841 järgi üks pankrotimenetluse organ. Praegusel juhul

ei ole nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja osas võimalik kohaldada analoogiat täitemenetluse

seadustiku alusel esitatavatele hagidele kohaldatavate tähtaegadega. PankrS § 3 lg 1 sätestab, et

pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS ei sätesta teisiti. PankrS § 3 lg 2

sätestab, et vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning

võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. PankrS § 106 lg-s 1

sätestatud tähtaega tuleb käsitada menetlustähtajana tsiviilkohtumenetluse mõttes ning see tähtaeg

tuleb TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada. Hagejal ei olnud raske haiguse tõttu võimalik varem nõude

tunnustamise hagiavaldust kohtule esitada, mistõttu tuleb tähtaja ennistamise avaldus rahuldada.

Maakohus on määrusega võtnud hagejalt võimaluse kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses, mis ei

ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooni eesmärgiks. Õigusriigis ei ole mõeldav, et isikult

võetakse kaebeõigus olukorras, kus ta ei saa raskest haigusest tingituna oma õigusi õigel ajal kaitsta.

Hagiavaldus tuleb võtta menetlusse isegi juhul, kui PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega ei ole

võimalik ennistada. TsMS § 371 ei võimalda jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagis esitatud nõue

võib olla aegunud. Nõude aegumise küsimus tuleb lahendada sisulises menetluses. Kohus oleks

saanud jätta hagiavalduse menetlusse võtmata vaid juhul, kui kohus oleks lahendanud hageja esitatud

tähtaja ennistamise avaldust sisuliselt. Olukorras, kus kohus ei ole tähtaja ennistamise taotlust

sisuliselt lahendanud, tuleb aga hagi menetlusse võtta ning nõude võimaliku aegumise küsimus

lahendada juba asja sisulises menetluses.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks

ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et PankrS § 106 lg 1 järgne tähtaeg kohtusse nõude

tunnustamise hagi esitamiseks on õigustlõpetava tähendusega. See ei ole menetlustähtaeg, mida on

võimalik ennistada mõjuva põhjuse olemasolu korral.

Eestis puudub selgepiiriline kohtupraktika aegumistähtaegade ja õigustlõpetavate tähtaegade

eristamisel, kuid kohtupraktika kohaselt ei ole õigustlõpetava tähendusega tähtaja möödalaskmisel

võimalik seda ennistada analoogselt üldise aegumistähtajaga. Asjaolu, et PankrS § 3 lg 2 järgi

kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest

ei tulene teisiti, ei anna alust lugeda PankrS § 106 lg 1 järgset tähtaega menetlustähtajaks.

Ringkonnakohus nõustus määruskaebuse väitega, et üldise aegumistähtaja puhul ei saa kohus jätta

hagi menetlusse võtmata põhjusel, et nõue on aegunud. Praegusel juhul on aga tegemist

õigustlõpetava tähendusega tähtajaga, mille puhul tähtaja möödumise korral nõue lõpeb ning hagi ei

ole võimalik rahuldada. Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et esitatud hagiga ei

ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, mis annab kohtule aluse TsMS § 371 lg 2 p 2

järgi keelduda hagi menetlusse võtmisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja kohustada

ringkonnakohut tegema uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määruskaebuse esitajalt tema raske haiguse tõttu ära võetud

igasugune võimalus esitada hagi PankrS § 106 lg 1 alusel. Kohtud on võtnud hagejalt kaebeõiguse

ilma objektiivseid põhjuseid hindamata ning seda olukorras, kus määruskaebuse esitaja õigusi on

ilmselgelt rikutud, kuid kus ta ei saanud raskest haigusest tingituna oma õigusi õigel ajal vajalikul

määral kaitsta. Selline olukord ei ole õigusriigis lubatav.

Asjaolude selguse huvides on oluline selgelt määrata aegumistähtaja ja õigustlõpetava tähtaja

omavahelised erisused, arvestades praeguse juhtumi eripära.

Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille möödumisel kaob võimalus nõuet maksma panna, kui võlgnik

esitab aegumise vastuväite. Aegumistähtaega ei ole võimalik ennistada, kuid aegumine võib peatuda

või katkeda. Õigustlõpetavad tähtajad kohalduvad n-ö automaatselt, nende järgimist kontrollib kohus.

Õigustlõpetava tähtaja möödalaskmisel õigus lõpeb, kuid vastavat tähtaega on seaduses ettenähtud

juhul võimalik ka ennistada.

Nõuete aegumise üldine regulatsioon sisaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Kui tegemist on

nõudega, mille maksmapanekut kohtus taotletakse, ja selle nõude maksmapanekuks on seaduses

nähtud ette eritähtaeg, siis tekib praktikas tihti küsimus, kumba liiki tähtajaga on tegemist. Kui seadus

sätestab selgelt, et tegemist on aegumistähtajaga, siis probleeme ei teki, kuid sageli sätestab norm, et

nõude võib kohtusse esitada ühe kuu ehk 30 päeva jooksul. Sellisel juhul tuleb tähtaja olemus

selgitada välja tõlgendamise abil.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja

ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse

lahendamiseks.

8. Hageja on esitanud Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks FAAB Group OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses ning avalduse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus jättis hageja

menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning jättis hagi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

9. PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. PankrS § 106 lg 1 neljanda lause järgi võib hagi esitada ühe

kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kohtute

põhjenduste kohaselt on PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse nõude tunnustamise hagi

esitamiseks õigustlõpetava tähendusega ning tegemist ei ole menetlustähtajaga, mida on võimalik

ennistada.

10. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei ole

ennistatav menetlustähtaeg. Riigikohus on varasemas praktikas viidanud sellele, et PankrS § 106 lg-

s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 21. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

10-06, p 10). Kolleegium muudab eelnimetatud lahendis märgitud seisukohta. Enne 1. jaanuari 2004

kehtinud pankrotiseaduse (varasem pankrotiseadus) § 74 lg 1 esimene lause sätestas, et kui nõuete

kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle

rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus, ning neljanda lause kohaselt

oli hagi aegumistähtaeg üks kuu päevast, mil koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu

tunnustamata. Seega oli varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 määratud, et tegemist on

aegumistähtajaga. Praegu kehtiva PankrS § 106 lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud

aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud

tähtaja olemust võrreldes varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. Kolleegium leiab,

et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt

menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada

(menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 3 lg 2 järgi

kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest

ei tulene teisiti. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib

tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1

nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja

lõppemisest. TsMS § 68 lg 1 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis

menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad

asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming.

Kolleegiumi arvates on PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg olemuselt

menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Kuna kohtud on aga lähtunud

eeldusest, et tegemist ei ole tähtajaga, mida saaks ennistada, siis jätsid kohtud sisuliselt

menetlustähtaja ennistamise avalduse lahendamata ega hinnanud, kas hagejal oli tähtaja järgimata

jätmiseks mõjuv põhjus. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata

asi maakohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Advokaadibüroo Sirel &

Partnerid OÜ-le.

Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule, jääb menetluskulude

jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu