3-1-1-82-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-82-12

Määruse kuupäev

12. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Heido Kraavi suhtes osaliselt kandmata karistuse täitmisele

pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2012. a määrus kriminaalasjas

nr 1-09-15619

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heido Kraavi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Veera Kremez

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. september 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2012. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 16. veebruari 2012. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Heido

Kraavile Harju Maakohtu 6. oktoobri 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5

kuud ja 10 päeva vangistust. Kohus leidis, et süüdimõistetu ei täitnud temale Pärnu Maakohtu 1.

detsembri 2011. a määrusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Samuti jättis ta ilmumata kriminaalhooldaja juurde registreerimisele.

2. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas H. Kraav määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist ja

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Alternatiivselt taotles kaebaja karistuse

kandmise aja alguse edasilükkamist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vangistus

tuleb täitmisele pöörata, kuna H. Kraavi rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu

tunnistas kohtuistungil kõnealuse kohustuse rikkumist. Alkoholi tarvitamine takistas H. Kraavil

kokkulepitud ajal registreerimisele ilmumist. Seega pole isik oma varasemast käitumisest järeldusi

teinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ta suudaks edaspidi temale määratud kohustust täita,

mille

tõttu

pole

katseaja

pikendamine

põhjendatud.

Vangistuse

täitmisele

pööramise

edasilükkamiseks saab süüdimõistetu esitada taotluse täitmiskohtunikule.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas 3. mail 2012 määruskaebuse H. Kraavi kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste täitmise peatamist,

kohtumääruste tühistamist ning kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist.

Kaebuse põhiseisukohad on järgmised.

4.1 H. Kraavile tehti ringkonnakohtu määrus elektrooniliselt teatavaks 16. märtsil 2012. Seega langes

kaebuse esitamise tähtaja viimane päev 26. märtsile 2012. Arvestades, et määruskaebuse esitamine

Riigikohtule on KrMS § 384 lg 2 kohaselt võimalik vaid advokaadi vahendusel, taotles süüdimõistetu

riigi õigusabi andmist. Selleks esitas ta Riigikohtule 21. märtsil 2012 riigi õigusabi taotluse.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. aprilli 2012. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Arvestades,

et riigi õigusabi andmisest keelduti 23. aprillil 2012 ja KrMS § 345 lg 31 kohaselt hakkab

kassatsioonitähtaeg nimetatud kuupäevast uuesti kulgema, pole ringkonnakohtu määrus jõustunud

ning Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtajaks oli 3. mai 2012.

4.2 Asja materjalist ei nähtu, millal toimetati süüdimõistetule kätte Pärnu Maakohtu 1. detsembri

2011. a määrus, millega teda kohustati mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Pole selge, kas

määrus oli H. Kraavile kätte toimetatud kriminaalhooldusametniku juurde ilmumise päevaks, s.o 25.

jaanuariks 2012. Kui määrus ei olnud selleks ajaks jõustunud, puudub karistuse täitmisele

pööramiseks alus. Varasem kriminaalhooldusametniku juurde ilmumine joobeseisundis või alkoholi

lõhnadega on küll ebaeetiline ja lugupidamatu, kuid ei saa olla asjaoluks, mida kohtud karistuse

täitmisele pööramisel arvestada oleksid võinud. Nimelt ei pandud H. Kraavile Harju Maakohtu 6.

oktoobri 2009. a otsusega kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

4.3 Karistuse täitmisele pööramisel poleks tohtinud arvestada registreerimisele ilmumata jätmist 22.

juunil 2010 ja 4. aprillil 2011. Pärast lisakohustuse määramist pole H. Kraavi kriminaalhooldaja

juurde ilmumata jätnud.

4.4 Erakorralisest ettekandest nähtub, et H. Kraavi väidetav joove tuvastati alkomeetriga. Politsei ja

piirivalve seaduse § 724 kohaselt saab joobeseisundit tuvastada tõendusliku alkomeetri või vereproovi

uuringuga. Täpne informatsioon kasutatud alkomeetri kohta puudub ja karistuse täitmisele

pööramisel on aluseks võetud vaid kriminaalhooldusametniku paljasõnalised väited. Alkoholi

tarvitamisele osutab üksnes süüdimõistetu 25. jaanuari 2012. a seletus. Puuduvad andmed, et pärast 1.

detsembrit 2012 oleks H. Kraavi alkoholi tarvitanud ka muul ajal või rikkunud teisi temale pandud

käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades eeltoodut on karistuse täitmisele pööramine ebaõiglane ja

ebaproportsionaalne. Enne vangistuse täitmisele pööramist oleksid kohtud saanud ja võinud

rakendada KarS § 74 lg-st 4 tulenevat võimalust pikendada katseaega või määrata KarS § 75 lg-s 2

ette nähtud täiendavaid kohustusi.

5. 21. mail 2012 esitas H. Kraavi kaitsja taotluse, milles märkis, et juhul, kui Riigikohus ei nõustu

kaebuse tähtaegsust puudutavate põhjendustega, taotleb kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmise põhjuste mõjuvaks lugemist, tuvastamist, et KrMS § 345 lg 31 on isiku põhiõigusi

oluliselt rikkuv ja selle sätte Põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Lisaks leidis kaebaja, et maa- ja

ringkonnakohus lahendasid vangistuse täitmisele pööramise küsimuse KarS § 74 lg 4 alusel, osutades

määruskaebuse esitamise võimalusele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt otsustab vangistuse tingimisi

kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-te 5 või 6

või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Eeltoodust tulenevalt ei rakendu praegusele kohtuasjale

KrMS § 385 p-s 26 sätestatud kaebeõiguse piirang.

6. Täiendavas kirjalikus seisukohas refereerib kaitsja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari

2006. a määruses asjas nr 3-1-1-159-05 väljendatud seisukohta, mille kohaselt juhul, kui

ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastu ja saadab selle edasi Riigikohtule, tuleb määruskaebus

lugeda tähtaegselt esitatuks. Kaitsja hinnangul on tegemist määruskaebusega, mis allub KrMS § 387

lg-s 1 sätestatud menetlusreeglitele ja mis esitati ringkonnakohtule 3. mail 2012 ning edastati

Riigikohtule. Seega tuleb määruskaebus lugeda tähtaegselt esitatuks isegi juhul, kui Riigikohus leiab,

et kaebus esitati KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud kümnepäevast tähtaega rikkudes.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2012. a määrusega määruskaebuse esitamise tähtaeg

ennistati ja H. Kraavi kaitsja määruskaebus võeti menetlusse.

8. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Veera

Kremez, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning et alkoholi tarvitamist ajal, mil

H. Kraavile oli lisakohustusena määratud alkoholi mittetarvitamine, süüdimõistetu maakohtu istungil

tunnistas. Seega tunnistas ta ka lisakohustuse rikkumist. Pärast lisakohustuse määramist käis H.

Kraavi kriminaalhooldaja juures kaks korda ja teisel korral oli süüdimõistetu alkoholijoobes.

Alkoholijoove fikseeriti alkomeetriga.

9. Vastuseks prokuröri seisukohtadele märgib H. Kraavi kaitsja, et süüdimõistetu on tänaseni

kriminaalhooldaja juurde ilmunud kainena. Kriminaalhooldaja avaldas kaitsjale, et süüdimõistetu

katseaeg lõpeb 5. oktoobril 2012, viimaseks kokkusaamise ajaks on määratud 1. oktoober 2012.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kriminaalkolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et H. Kraavile mõistetud ärakandmata

karistuse osa pöörati täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. 3. juuli 2012. a otsuses asjas nr 3-1-1-18-12

märkis Riigikohtu üldkogu, et tingimisi kohaldamata jäetud vangistuse KarS § 74 lg 4 alusel

täitmisele pööramisel tuleb menetlusõiguslikult tugineda KrMS § 427 lg-le 2, kuid tulenevalt KrMS §

385 p-st 26 ei saa täitmiskohtuniku sel alusel tehtud määruse peale määruskaebust esitada (p 32).

Üldkogu tunnistas KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda

esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse

peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.

11. Ringkonnakohus, kes tegi praeguses kohtuasjas lahendi enne Riigikohtu üldkogu otsuse

kuulutamist, vaatas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse sisuliselt läbi ega algatanud

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Seega menetleti H. Kraavi määruskaebust olukorras, kus

KrMS § 385 p 26 välistas maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise. Riigikohtu üldkogu

otsuses väljendatud seisukohtadest tulenevalt ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamata jätmine siiski ringkonnakohtu määruse tühistamist ega takista andmast hinnangut

otsustusele, millega jäeti H. Kraavi määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd kriminaalkolleegium

ennistas 11. juunil 2012 määruskaebuse esitamise tähtaja, puudub vajadus anda hinnangut nendele

väidetele, mis seonduvad kaebuse tähtaegse esitamisega. Samal põhjusel pole alust põhjalikumalt

vaagida ka KrMS § 345 lg 31 põhiseadusele vastavust puudutavaid argumente, kuna Riigikohus

kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses sellise õigusnormi põhiseaduspärasust, mis on

konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 14 lg 2). Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille

põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral

(vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-5-

10, p 13). KrMS § 345 lg 31 asjassepuutuvuse küsimus aktualiseerunuks juhul, kui määruskaebuse

esitamise tähtaega ei oleks ennistatud.

12. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on H. Kraavile Harju Maakohtu 6. oktoobri 2009. a otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramist piisavalt põhistatud ja määruskaebuse

väited kohtumääruste tühistamiseks alust ei anna. Kohtulikul arutamisel tuvastati, et süüdimõistetu

rikkus temale Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2011. a määrusega pandud lisakohustust mitte tarvitada

alkoholi. Lisakohustuse rikkumist on H. Kraavi maakohtu istungil ja kriminaalhooldajale antud

seletuses tunnistanud. Seetõttu pole asjassepuutuvad määruskaebuse etteheited, milles kritiseeritakse

kriminaalhooldaja pädevust joobeseisundit kindlaks teha ja leitakse, et joobeseisundi tuvastamisel

oleks tulnud järgida politsei ja piirivalve seadusega kehtestatud nõudeid. Tähtsust ei oma seegi, kas

süüdimõistetu oli 25. jaanuaril 2012 kriminaalhooldaja juurde ilmudes joobeseisundis või mitte, sest

karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel oli oluline vastata üksnes küsimusele, kas H.

Kraavi temale kohtumäärusega pandud lisakohustust rikkus. Nagu eelpool märgitud, on sellise

kohustuse rikkumine kindlaks tehtud süüdimõistetu enda seletustega alkoholi tarbimise kohta.

13. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsjaga selleski, nagu poleks kohtud karistuse täitmisele

pööramisel tohtinud arvesse võtta varasemat kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, sh ka

kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmist 22. juunil 2010 ja 4. aprillil 2011. Tulenevalt KarS § 74

lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse

täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Kõnealuse sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal

tervikuna, mitte üksnes lisakohustuse määramise järgselt. H. Kraavile täiendava kohustuse panek oli

ajendatud kontrollnõuete rikkumisest. Viimase põhjustas esmajoones süüdimõistetu poolt alkoholi

tarvitamine. Lisakohustuse panemisega ei suudetud aga soovitud tulemust saavutada ja oma senise

käitumisega on isik näidanud, et ta ei suuda määratud kohustusi nõuetekohaselt täita. Seetõttu on

kohtutel kujunenud põhjendatud veendumus, et katseaja pikendamine pole põhjendatud ning karistus

tuleb täitmisele pöörata.

14. Seda, et H. Kraavi oli lisakohustuse määramisest teadlik, ta varasema menetluse raames

vastustanud ei ole. Enne lisakohustuse panemist andis süüdimõistetu nõusoleku mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume. Maakohtu määrus, millega H. Kraavile lisakohustus pandi, toimetati tema

elukoha aadressil tema täisealisele perekonnaliikmele kätte juba 2. detsembril 2011. Eelnevat arvesse

võttes ei ole väide, nagu poleks süüdimõistetu olnud teadlik temale pandud kohustusest mitte

tarvitada alkoholi, tõsiseltvõetav.

15. Obiter dictum korras märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kaitsja täiendavas taotluses esitatud

seisukoht, et KrMS § 345 lg 31 teises lauses sätestatu: “Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg

uuesti kulgema…“ tähendab tähtaja uut arvestamist selle algusest, on eksitav. Sellele annab vastuse

sama lõike esimene lause: „Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi esitamise taotlusega.“ Tähtaja

peatumise korral arvestatakse ajavahemik peatumisest kuni tähtaja uuesti kulgemise alguseni üldisest

tähtajast välja. Seega võetakse arvesse ka peatumise eelne tähtaja kulgemine. Kogu tähtaja uut,

algusest peale arvestamist kasutatakse tähtaja katkemise korral.

16. Siiski väärib tähelepanu kaitsja väide selle kohta, et KrMS § 345 lg 31 regulatsioon võib olla

Põhiseadusega vastuolus. Nimelt juhtudel, kus isikul on õigus esitada määruskaebus üksnes kaitsja

vahendusel ning ta on sunnitud selleks taotlema riigi õigusabi, kulub paratamatult osa tähtajast riigilt

õigusabi taotlemise otsustamiseks, selle taotluse ja lisade vormistamiseks ning taotluse esitamiseks.

Arvestades määruskaebuse esitamise lühikesi - 10-päevaseid tähtaegu - võib praeguse tähtaja

peatumise regulatsiooni puhul tekkida olukord, kus riigi poolt määratud kaitsjal jääb määruskaebuse

koostamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg. See halvendab oluliselt isiku kaitseõigust ning seab ta

ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste isikutega, kellel on määruskaebuse esitamise vajaduse

tekkimisel kaitsja juba olemas. Selle olukorra normaliseeriks muudatus KrMS § 345 lg-s 31, mis

asendaks tähtaja peatumise tähtaja katkemisega. Nagu aga märgitud käesoleva määruse p-s 11, ei

aktualiseeru see küsimus käesolevas määruskaebuse asjas, sest isiku kaebeõigus on siin tagatud.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2012. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi