3-1-1-40-12 · Riigikohus

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-12

1. Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-40-12 tehtud

otsuses (edaspidi: otsus) KarS § 266 lg-s 1 sisalduva omavolilise sissetungimise objektiivsele

koosseisule antud tõlgendusega ega sellega, et kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Pärnu

Maakohtule. Põhjendan oma seisukohti lühidalt järgnevaga.

2. Otsuse p-s 8 on õigesti märgitud, et KarS § 266 lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt

ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, ja seega eeldab isiku

süüditunnistamine KarS § 266 lg 1 järgi muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või

piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala,

kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega

alale tungimine oli ebaseaduslik. Teisisõnu on välja öeldud, et kui kasvõi üks nimetatud tingimustest

ei ole täidetud, ei ole täidetud ka KarS § 266 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

3. Hinnates, kas P. Pahki tungimine Xxxxx 37 hoone tehnoruumi oli valdaja tahte vastane, kas see

ruum oli P. Pahki jaoks võõras ja sinna tungimine ebaseaduslik, leian järgmist.

3.1 Valduse mõiste on kehtivas õiguses määratletud AÕS §-s 32, mille kohaselt on valdus tegelik

võim asja üle. Sama seaduse § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

Kuna asja all on silmas peetud nii vallas- kui kinnisasja, on ka kinnisasja või selle reaalosa valdajaks

isik, kelle tegeliku võimu all see kinnisasi või kinnisasja reaalosa on. AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei ole

aga valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema

majapidamises või ettevõttes. Viimati nimetatud isiku näol on tegemist n-ö valduse teenijaga.

Otsuse p-s 8 asuti seisukohale, et Xxxxx 37 tehnoruumi valdajaks oli Xxxxx 37 kaasomandi eseme

valitseja K OÜ. Samas on jäänud tähelepanuta, et nii kohtute poolt viidatud valitseja ülesanded, mis

olid ette nähtud Xxxxx 37 kodukorras kui ka KOS §-st 21 tulenev kaasomandi eseme valitseja üldine

pädevus osutavad sellele, et valitseja teostab faktilist võimu kaasomandi eseme üle üksnes

korteriomanike (üldkoosoleku) tahte alusel ja on selles tegevuses allutatud kaasomanike

(korteriomanike üldkoosoleku, majanõukogu) juhtimisele ja kontrollile. Seejuures on valitseja

tegevuse eesmärk kaasomandi eseme korrashoiu tagamine, s.t valitseja teostab tegelikku võimu

kaasomandi eseme suhtes teiste isikute (kaasomanike) jaoks ja seda kaasomanikele kuuluvas

majapidamises. Sellest tulenevalt ei saa kaasomandi eseme valitsejat vähemalt üldjuhul pidada

kaasomandi eseme valdajaks, vaid üksnes valduse teenijaks (AÕS § 33 lg 3), kes teostab tegelikku

võimu kaasomandi eseme üle kaasomanike korralduste kohaselt. Erandina võiks valitseja valdust

kaasomandi mingile osale jaatada näiteks juhul, kui kaasomanikud annavad kaasomandi mingi osa (nt

ruumi) valitsejale iseseisvaks kasutamiseks (nt töövahendite hoidmiseks). Käesolevas kriminaalasjas

ei ole aga tuvastatud, et Xxxxx 37 korteriomanikud oleks andnud K OÜ-le süüdistuses nimetatud

tehnoruumi iseseisvaks kasutamiseks. Ainuüksi asjaolud, et K OÜ täitis Xxxxx 37 kinnistul

kaasomandi eseme valitseja ülesandeid ja oli ainus isik, kellel oli juurdepääs tehnoruumile (ruumi

ukse luku võti oli vaid K OÜ töötajatest majahalduril ja koristajal), ei tähenda, et K OÜ oli Xxxxx 37

tehnoruumi valdaja.

Eeltoodud põhjustel ei oska ma kuidagi lugeda K OÜ-d Xxxxx 37 tehnoruumi valdajaks, mistõttu

leian, et kohtute poolt tuvastatuks loetud asjaolu, et P. Pahki sisenemine Xxxxx 37 tehnoruumi oli

vastuolus K OÜ tahtega, ei tähenda iseenesest, et see ruumi tungimine on KarS § 266 lg 1 mõttes

käsitatav „valdaja“ tahte vastasena.

3.2 Otsuse p-s 10 märgitakse, et omastamise ja varguse koosseisu kontekstis on kolleegium

selgitanud, et asi on isikule võõras, kui see ei ole tema ega teost kasu saava kolmanda isiku omandis,

kuid KarS §-s 266 tuleb koosseisutunnust „võõras“ sisustada varavastaste süütegude koosseisudest

erinevalt. Edasi leitakse, et KarS § 266 tähenduses on isikule võõras hoone, ruum, sõiduk või piirdega

ala, mis ei ole tema otseses valduses. Ja põhjendatakse sellist tõlgendust asjaoluga, et KarS §-ga 266

kaitstakse (erinevalt varavastaste süütegude koosseisudest) avalikku rahu ja korda.

Erinevalt otsuses märgitust ei pea ma Xxxxx 37 tehnoruumi P. Pahki jaoks „võõraks“ KarS § 266

tähenduses. Esiteks ei näe ma mõistlikku põhjust sisustada mõistet „võõras“ KarS §-s 266 avaramalt

kui varavastaste süütegude koosseisude puhul. Teiseks näib, et sisustades koosseisutunnust „võõras“

valduse mõiste kaudu, muutub see tunnus KarS §-s 266 sisutühjaks, sest kooseisutunnus „ valdaja

tahte vastane“ osutab juba sellele, et ruum ei tohi olla sissetungija (otseses) valduses. Kolmandaks

pean loomulikuks, et vähemalt üldjuhul ei tohiks kinnisasi olla selle omaniku jaoks KarS § 266

mõttes „võõras“. Loomulikult ei saa välistada erandeid (nt juhtumid, kus mingi piiratud asjaõigus või

kaasomanike kokkulepe kinnisasja kasutuskorra seadmise kohta annab ruumi kasutusõiguse mõnele

teisele isikule).

Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et P. Pahk ei olnud Xxxxx 37-AA korteri omanik

ega seega ka korteriomandi juurde kuuluva kaasomandi eseme kaasomanik. Vaidlust pole ka selles, et

P. Pahk kasutas Xxxxx 37-AA korterit selle omaniku nõusolekul (omanik oli korteri valduse

P. Pahkile üle andnud). Seega võis P. Pahk kasutada korteriomandi juurde kuuluvat kaasomandi eset

samadel tingimustel nagu korteriomanik.

P. Pahki KarS § 266 lg 1 järgi süüditunnistamisel lähtusid kohtud muuhulgas asjaolust, et Xxxxx 37

korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud kodukorra punktis 7.3.5 väljendatud kaasomanike

tahtega keelati korteriomanikel tehnoruumi sisenemine. Sellega seoses pean vajalikuks märkida, et

Xxxxx 37 kodukord, mille punkt 7.3.5 keelas eluruumi kasutajatel viibida tehnilistes ruumides ja

katusel (kui see pole tingitud hädavajadusest), võeti vastu korteriomanike 12. augusti 2004. a

üldkoosoleku otsusega. Otsuse tegemise ajal oli kõigi Xxxxx 37 korteriomandite omanikuks AS I,

kes hääletas kodukorra kehtestamise poolt. Seega oli kodukorral selle vastuvõtmise ajal kaasomanike

kokkuleppe kvaliteet ja sellega oli KOS § 12 lg-st 1 tulenevalt võimalik keelata korteriomanikel

kaasomandi esemesse kuuluvatesse teatud ruumidesse sisenemine. Oluline on aga, et märkust

kodukorra p-s 7.3.5 sisaldunud kasutuskorra kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse ei kantud,

mistõttu ei kehtinud see kokkulepe KOS § 8 lg-st 2 tulenevalt AS I eriõigusjärglaste suhtes. Järelikult

ei olnud tehnoruumi sisenemise keeld siduv ka süüdistuses märgitud ajal Xxxxx 37-AA omanikuks

olnud A. F. ega P. Pahki jaoks. Seega tuleb tõdeda, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav ka olukord,

kus mingi piiratud asjaõigus või kaasomanike kokkulepe Xxxxx 37 tehnoruumi kasutuskorra

seadmise kohta oleks andnud tehnoruumi kasutusõiguse mõnele teisele isikule nii, et seda tehnoruumi

saaks lugeda P. Pahki jaoks KarS § 266 mõttes võõraks või sinna sissetungimist ebaseaduslikuks.

3.3 Otsuse p-s 11 leitakse, et P. Pahki tegu ei vasta ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis

annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi ja seega oli P.

Pahki tungimine Xxxxx 37 tehnoruumi KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik. Ma ei saa nõustuda ka

otsuse selle väitega, kuna, nagu eespool märgitud, ei leia ma, et tehnoruum oli P. Pahki jaoks KarS §

266 mõttes võõras ja P. Pahk sisenes sinna valdaja tahte vastaselt.

4. Kokkuvõttes olen seisukohal, et asjas ei ole tuvastatud, et Xxxxx 37 tehnoruumi tungimine oli

valdaja tahte vastane, samuti leian, et kõnealune tehnoruum ei olnud P. Pahki jaoks KarS § 266

mõttes võõras, ning seetõttu ei näe ma ka midagi ebaseaduslikku selles, et P. Pahk sellesse

tehnoruumi sisenes. Eeltoodust tulenevalt leian, et P. Pahk tulnuks mõista õigeks ja K OÜ tsiviilhagi

tulnuks jätta läbi vaatamata.

Hannes Kiris