3-2-1-110-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-110-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eesti Vabariigi hagi A.J. Teenuste Osaühingu vastu

46 336 euro 26 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-48415

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.J. Teenuste Osaühingu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

46 336 eurot 26 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kaudu)

Kostja A.J. Teenuste Osaühing (registrikood 10520120), esindaja

vandeadvokaat Siret Siilbek

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-48415.

Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus.

3. Tagastada A.J. Teenuste Osaühingule 8. märtsil 2012 tasutud kautsjon 463 (nelisada

kuuskümmend kolm) eurot 36 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu) (hageja) esitas

25. septembril 2009 Harju Maakohtule hagi A.J. Teenuste Osaühingu (kostja) vastu

investeeringutoetuse 725 005 krooni tagasisaamiseks.

Hagiavalduse kohaselt maksti kostjale "Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa

Ühendust ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise

liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse" (edaspidi

ratifitseerimise seadus) raames taotluse alusel toetust elektrivõrguga liitumiseks 20 000 krooni

(1278 eurot 23 senti), eratee ehituseks 670 505 krooni (42 853 eurot 8 senti), ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumiseks 2000 krooni (127 eurot 82 senti) ja ettevalmistavateks töödeks

34 500 krooni (2204 eurot 95 senti). Viimane osa toetusest maksti välja 4. novembril 2004.

Investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine ning teistele

küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. 1. detsembri

2003. a kinnituskirjaga nr 1184 võttis kostja kui taotleja endale kohustuse kasutada investeeringut

täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt viis aastat investeeringu tegemisele järgnevast aastast

arvates.

28. mail 2008 selgus järelkontrolli käigus, et investeeringuobjekte, millele toetust saadi, ei kasutata

sihipäraselt ning kostja majandustegevus ei vasta äriprojektile. Kavandatud spordirajatised (jääpalli-,

jäähoki- ja maahokiväljak), mille tehnosüsteemide ja teenindava rajatise tarbeks toetust taotleti, on

rajamata. Seega ei ole saadud tulu rajatiste väljarentimisest, mis oli äriprojektis märgitud

kavandatavate teenuste osutamise viisiks. Kostja selgituste kohaselt ei ole äriplaanis ettenähtud

tegevus käivitunud, kuna tema taotlused erinevate projektide rahastamiseks on jäetud rahuldamata ja

eelnimetatud rajatiste rajamine on aastatega oluliselt kallinenud. Kostja kodu/kontori lähedale toetuse

abil rajatud juurdepääsutee/parkla, millele on toetust makstud kõrgendatud määras, ei ole teistele

maapiirkonnas elavatele ja asuvatele isikutele vajalik, kuigi see tingimus oli aluseks

investeeringutoetuse taotlemiseks ja määramiseks kõrgendatud määras. 23. jaanuaril 2009 tegi PRIA

kostjale järelepärimise, milles palus PRIA-t teavitada, kas kostja on alustanud Kurtna Maa- ja

Jäähokikeskuse jääpalli-, jäähoki- ja maahokiväljakute rajamisega, ning teatas, et toetuse saaja

tegevusetuse korral alustatakse menetlust toetussumma tagasinõudmiseks. Vastuses järelepärimisele

teatas kostja, et kuna 2004 jäeti Riikliku Arengukava meetme 3.3 raames rahuldamata kostja taotlus

saada maahokiväljaku rajamiseks toetust, siis ei ole ehitushindade tõusu tõttu enam võimalik

spordiväljakuid rajada. Hageja ei nõua toetust tagasi põhjusel, et toetusraha ei ole sihipäraselt

kasutatud, vaid seetõttu, et investeeringuobjektid ei ole olnud järelevalveperioodil (algus 4. november

2004, kestus viis aastat) sihipärases kasutuses. Hageja järelevalveametnikud ei pidanudki

kontrollaktis tuvastama mingeid puudusi toetusraha sihipärasel kasutamisel, kuna toetusraha oli

kasutatud sel otstarbel, milleks teda oli taotletud, investeeringuobjektid olid toetusraha eest rajatud.

Sama ei saa öelda investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohta järelevalveperioodil. Toetuse

tagasinõudmise alus ei ole põhiinvesteeringu mittevalmimine, vaid asjaolu, et investeerimisobjektid,

millele toetus määrati, ei ole terve järelevalveperioodi jooksul olnud sihipärases kasutuses, n-ö

põhiinvesteeringut teenindavate objektidena.

26. märtsil 2009 tegi hageja kostjale ettekirjutuse toetussumma 725 005 krooni tagasimaksmiseks.

Ettekirjutus saadeti kostjale äriregistris olevale aadressile väljastusteatega tähtkirjaga 26. märtsil 2009

ja postiasutus tagastas selle hagejale 15. aprillil 2009 hoiutähtaja möödumise tõttu. Hageja edastas

kostjale ettekirjutuse veel ka lihtkirjaga 16. aprillil 2009. Kostja ei ole toetust tagasi maksnud ega ole

ettekirjutust vaidlustanud. Hageja viitas ratifitseerimise seaduse § 9 lg-le 4, mille kohaselt nõuab

amet toetuse saajalt sama paragrahvi teises lõikes toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha

tagastamist alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral

on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et kõik investeeringuobjektiks olevad tööd, mille jaoks

hageja maksis kostjale toetust, tegi kostja ära 2004. aastaks. Ettevalmistavate töödega samal ajal

jätkas kostja Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse edasiarendamiseks toetajate otsimist ning toetuste

taotlemist. Kostja tehtud töid kontrollis hageja. Kontrollakti nr 01/192 kohaselt kontrollis hageja

elektrivõrguga liitumist 2. augustil 2004 ja kontrolli tulemusel puudusi ei tuvastatud. Kontrollakti

nr 01/193 kohaselt kontrollis hageja juurdepääsuteed 31. augustil 2004 ja juurdepääsutee kontrolli

tulemusena puudusi ei tuvastatud. Lisaks eeltoodule tegi hageja järelkontrolli juurdepääsutee ning

elektrivõrguga liitumise üle 29. septembril 2006, ning nimetatud kontrolli tulemusel koostatud

kontrollakti nr SA 0207 kohaselt juurdepääsutee ning elektrivõrguga liitumise kohta puudusi ei

tuvastatud. Seega ei tuvastanud hageja ühegi varasema (järel)kontrolli käigus puudusi, mis oleksid

seotud investeeringuobjekti rajamise või kasutamisega.

Hageja 26. märtsil 2009 koostatud ettekirjutust ei ole kostjale enne hagi esitamist teatavaks tehtud,

mistõttu ei ole täidetud toetuse tagasinõudmise formaalsed eeldused. Hagi tuleks seetõttu jätta läbi

vaatamata. Hagejale toetuse tagasimaksmiseks ei ole alust, sest täidetud ei ole toetuse tagasinõudmise

seaduses sätestatud sisulised eeldused. Tegemist oli taotlusest nähtuvalt spordi ja vaba aja veetmisega

seotud tegevuse alustamiseks (tulevase maa- ja jäähokikeskuse teenindamiseks) vajalike

infrastruktuuride rajamiseks taotletava toetusega. Kostjale määrati toetus infrastruktuuride rajamiseks

ning pelgalt ettevalmistavateks töödeks (projekteerimine ning taotluse ja äriprojekti koostamine),

elektrivõrguga liitumiseks ning juurdepääsutee ehitamiseks. Nimetatud tööd on kostja

investeeringutoetust kasutades ka teinud. Hageja ei ole kostjale määranud toetust Kurtna Maa- ja

Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse

alustamiseks. Seega ei saa ka maa- ja jäähokikeskuse mittevalmimine olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

Toetuse saaja majandustegevus vastab äriprojektile ja sellest selgub, et kostja osutatavaks teenuseks

on konsultatsioonid raamatupidamise ja audiitorteenuste valdkonnas. Samuti on äriprojektis

märgitud, et kavandatavateks uuteks toodeteks ja teenusteks on spordirajatiste rent asukohaga Harju

Maakond, Saku vald, Kurtna küla. Kostja 2004.-2008. a majandusaasta aruannetest selgub, et kostja

tegevusaladeks on raamatupidamis- ning audiitorteenused ning Saku valda Kurtna külla ostetud

kinnistu väljaehitamine. Eelnimetatud tegevus hõlmab pidevat toetajate otsimist, Kurtna Maa- ja

Jäähokikeskuse ehitamisega seotud toimingutega tegelemist, koostööd Eesti Maahokiliiduga jpm.

3. Harju Maakohus rahuldas 12. septembri 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 46 336 eurot 26 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd kohus on vaidlusaluse

küsimuse 20. oktoobri 2010. a seisukohaga lahendanud, leides, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole

alust, kuna kostjale on akt kätte toimetatud koos hagimaterjalidega 30. novembril 2009, seega oli

kostja sellest teadlik. Kostja ei ole kohtule teadaolevalt aga akti vaidlustanud. Kohus jättis vastuväite

rahuldamata.

Pooled ei vaidle selle üle, kas kostja investeeringuobjektid toetuse abil rajas või mitte. Hageja on

esitanud tõendina kontrollakti ja raporti lisakontrolli tulemuste kohta. Nimetatud tõenditest nähtub, et

osa töid on tegemata ning osa on tehtud puudustega. Järelkontrolli käigus selgus 28. mail 2008, et

investeeringuobjekte, millele toetust saadi, ei kasutata sihipäraselt ning toetuse saaja

majandustegevus ei vasta äriprojektile. Kavandatud spordirajatised, millele tehnosüsteemide ja

teenindava rajatise tarbeks toetust taotleti, on rajamata.

Investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine ning teistele

küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. Toetust

määrati mitte lihtsalt eratee ehitamiseks ja elektrivõrguga liitumiseks, vaid spordiväljakute jaoks,

mille toetuse saaja rajab tulevikus. Kui investeeringud, millele toetust taotleti, oleks kasutuses

spordiväljakute teenindamiseks, siis oleks tegemist ka investeeringuobjektide sihipärase

kasutamisega. Kui spordiväljakuid ei ole rajatud, siis ei ole võimalik ka toetust saanud

investeeringuobjekte sihipäraselt kasutada. Maakohus leidis, et esitatud materjalidele tuginedes võib

lugeda, et investeeringuobjekte ei ole järelevalveperioodil (algus 4. november 2004, kestus viis

aastat) sihipäraselt kasutama asutud. Hageja oli andnud kostjale toetusi, et viimane rajaks

kokkulepitud rajatised, mis võimaldaksid kasutada kostja kavandatud spordikeskust. Järelevalvet

toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja poolt seaduses

sätestatud nõuete täitmise üle tehakse arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni

toetusraha täielikust väljamaksmisest. Arvestades järelevalveperioodi kestust, siis selle aja jooksul ei

olnud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutatud, spordiväljakuid ei olnud toetuse saaja rajanud.

Seetõttu polnud võimalik rikkumist kõrvaldada ning ebamõistlik olnuks teha ettekirjutus rikkumise

kõrvaldamiseks, s.o infrastruktuuriobjektide sihipärasesse kasutusse võtmiseks, kuivõrd

järelevalveperiood oli juba lõppemas ning lubatud sportimisrajatised ei olnud rajatud.

Asjaolu, et hageja ei ole määranud toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks

ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks, ei takista nende teenindamiseks

mõeldud rajatiste eest toetuse tagasinõudmist, kui need rajatised ei ole äriprojektile vastavas

sihipärases kasutuses. Äriprojektis on kavandatavate uute toodete ja teenuste lühikirjeldusena toodud

spordirajatiste rent ning kavandatavate toodete turustamise ja teenuste osutamise viisina valmivate

spordirajatiste rentimine spordiühingutele ja harrastussportlastele vastavalt väljakute broneeringule ja

kasutuslepingutele ning ajutist maahokiväljakut ehk siis maatüki rentimist ei saa pidada äriprojekti

realiseerumiseks, sellisele maatükile juurdepääsutee rajamiseks ei oleks olnud mõistlik ega

otstarbekas maksta toetust kõrgendatud määras.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

jätta hagi läbi vaatamata või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostja apellatsioonkaebuses korranud esimese astme kohtus

esitatud seisukohti, mis tuginevad ekslikule eeldusele, et hagejal ei ole õiguslikku alust kostjale

makstud toetuse tagasinõudmiseks. Maakohus on jõudnud hagi rahuldades paikapidavatele

järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Maakohus on käsitlenud toetuse

maksmise aluseks olnud poolte kokkuleppeid ja õigusakte ning selgitanud nõutava põhjalikkusega,

miks kostjal tuleb hagejalt saadud toetused tagasi maksta. Ratifitseerimise seaduse § 7 lg 3 mõtte

kohaselt ei saa lugeda kostja toetuse eest tehtud töid sihipäraseks, kuna spordirajatisi, mille tarbeks

toetust kulutati, ei ole kontrollperioodi jooksul rajatud. Kuna kostja ei ole äriprojektis

põhiinvesteeringuna plaanitud spordirajatisi ehitanud, siis ei ole võimalik ka toetust saanud

investeeringuobjekte sihipäraselt kasutada. Põhiinvesteeringu riski kannab toetuse saajana kostja.

Kuna maakohus on kõigile kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus

nõustus esimese astme kohtu otsusega täielikult, ei pidanud ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.

Kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või tõendite ekslikku hindamist ringkonnakohus

maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõendeid teisiti

hinnata ega asuda nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevale

seisukohale. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse

tühistamise aluseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes maa- ja ringkonnakohtu

otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata, või tühistada

ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse jätta hagi

läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei lahendanudki kostja taotlust. Kostjale ei ole ettekirjutust enne

hagi esitamist teatavaks tehtud. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.

Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 tuleneb üheselt ja selgelt, et PRIA-l on õigus esitada

hagi kohtusse toetuse tagasinõudmiseks vaid juhul, kui ettekirjutus toetusraha tagastamiseks on

esitatud ja seda ei täideta. Pooled ei vaidle selle üle, et 26. märtsil 2009 PRIA koostatud ettekirjutust

kostjale enne hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamist teatavaks ei tehtud, kuna PRIA edastas

ettekirjutuse valele aadressile. Seega ei täidetud ratifitseerimise seadusest tulenevaid hagi esitamise

olulisi eeldusi - ettekirjutuse esitamine ja selle täitmata jätmine.

Ringkonnakohus andis tuvastatud asjaoludele ebaõige hinnangu ja kohaldas vääralt ratifitseerimise

seaduse § 7 lg-t 3 ning § 9 lg 2 p 1, mistõttu jõudis ringkonnakohus ekslikule järeldusele, et toetuse

eest tehtud töid ei kasutatud sihtotstarbeliselt ning esinevad eeldused makstud toetuse tagastamiseks.

PRIA kaudu makstud toetuse tagasinõudmiseks ei ole õiguslikku alust. Kohtud on tõendeid valesti

hinnanud. Ratifitseerimise seaduse § 7 lg 3 mõtte kohaselt loetakse investeeringuobjekti sihipäraseks

kasutuseks investeeringuobjekti kasutamist taotluses ja äriprojektis toodud otstarbel. Maapiirkonna

infrastruktuuri investeeringutoetuste taotluse ning maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuste

äriprojekti kohaselt oli kavandatava investeeringu eemärgiks "spordi ja vabaaja veetmisega seotud

tegevuse alustamiseks ning teistele küla sotsiaal-majandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku

infrastruktuuri rajamine. Investeeringujärgselt saavutatakse olukord, kus lähitulevikus rajatava Kurtna

Maa- ja Jäähokikeskus on ühendatud elektrivõrku, võimaldatud on liitumine vee- ja

kanalisatsiooniga, välja on ehitatud puurkaev ja juurdepääsutee, mis muutub üldkasutatavaks".

Taotlusest ning äriprojektist tulenevalt oli kavandatava investeeringu eesmärgiks Kurtna Maa- ja

Jäähokikeskuse rajamise alustamiseks tehtavad ettevalmistavad tööd, st ettevalmistav

tegevus/investeering, mille kaugemaks eesmärgiks tulevikus oli Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse

(jääpalli-, jäähoki- ja maahokiväljak) rajamine. Kohtud on asunud ekslikule seisukohale, et

investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine. PRIA ei ole

mitte kunagi määranud kostjale toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega

spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks. Liitumine elektrivõrguga oli vajalik,

kuivõrd hoonestusõiguse seadmise lepingu järgi on vajalik elektrienergia olemasolu Kurtna Maa- ja

Jäähokikeskuses. Sihipäraselt on asutud kasutama ka toetuse abil rajatud juurdepääsuteed.

Juurdepääsuteed kasutati eelkõige kostja rajatud ajutisele treeningväljakule pääsemiseks. Ajutist

treeningväljakut kasutas järelevalveperioodil MTÜ Eesti Maahokiliit, kes sõlmis selleks

treeningväljaku rendilepingu kostjaga. Treeningväljaku kasutamise eest kohustus MTÜ Eesti

Maahokiliit tasuma kostjale renti. Kostja väljastas MTÜ-le Eesti Maahokiliit ka arve nr 601, mille

alusel tuli tasuda 46 896 krooni. Seega on toetuse abil rajatud juurdepääsutee olnud treeningute

toimumise tõttu pidevalt kasutuses. Spordiväljaku rajamine ajutiselt väiksemas mõõdus esialgu

plaanitust ei välista investeeringuobjektide sihipärast kasutamist. Juurdepääsutee on antud avalikku

kasutusse ning viimast saavad kasutada ka teised maapiirkonnas elavad isikud. Samuti kasutavad

juurdepääsuteed naabruses asuva lõbustuspargi külastajad (mh ka maapiirkonnas elavad ja asuvad

isikud), mis tähendab täiendavat ligipääsu ja müügitulu kohalikule ettevõtlusele.

Olukorras, kus 46 336 euro 26 sendi suuruse toetuse saamise eelduseks oleks olnud mitmetesse

miljonitesse eurodesse ulatuva investeeringu tegemise kohustus, ei oleks kostja PRIA poole toetuse

saamiseks pöördunudki. Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse kavandatud kujul mittevalmimine on

tingitud kostja tahtest sõltumatutest asjaoludest. Kostjal ei ole hoolimata mitmetest taotlustest

õnnestunud saada lisatoetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse projekti rahastamiseks. Hageja peaks

loobuma kostjalt toetuse tagasinõudmisest.

Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohtud on puudulikult hinnanud PRIA kontrollakte

ning nendes märgitud seisukohti. Rikutud on kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendamise nõudeid.

Kohtud on jätnud põhjendamatult täielikult tähelepanuta taotluse ning äriprojekti, treeningplatsi

rendilepingu, tee avaliku kasutamise lepingu, kontrollaktid nr 01/192, nr 01/193 ja nr SA 0207.

Kohtud on jätnud põhjendamatult täielikult tähelepanuta kostja esile toodud olulised asjaolud.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus

tuleb rahuldada.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viimasele makstud toetusraha

tagastamist.

11. Kohtud ei ole võtnud seisukohta, missugusel õiguslikul alusel tuleb hagi rahuldada. Maakohus ei

ole hagi põhjendavas osas viidanud ühelegi materiaalõiguse sättele. Ringkonnakohus on viidanud

ratifitseerimise seaduse § 7 lg-le 3, mis aga kolleegiumi arvates ei sätesta võimalikku tagasinõude

õiguslikku alust.

Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 1 esimene lause sätestab, et kui järelevalve teostamise käigus on

avastatud puudusi, on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus

puuduste kõrvaldamiseks. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 1 teine lause sätestab, et toetusraha või

investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise käigus avastatud toetusraha või

investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumise korral teeb Ameti peadirektor või tema

volitatud ametnik ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks selleks määratud tähtpäevaks, kui ta leiab,

et toetuse saaja saab teha vajalikud toimingud toetusraha või investeeringuobjekti kasutamise

nõuetekohaseks viimiseks. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p 1 sätestab, et Amet nõuab ettekirjutuse

alusel toetusraha tagastamist, kui toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja

rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist

nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada.

Kolleegium leiab, et ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud ettekirjutust tegemata ja sellega

toetusraha saanud isikule rikkumise kõrvaldamise võimalust andmata ei ole riigil üldjuhul õigust teha

ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p 1 järgi ettekirjutust toetusraha tagastamiseks. Erandiks on olukord,

kus investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumist ei saa kõrvaldada.

Praegusel juhul ei ole hageja teinud ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud ettekirjutust. Kuna

aga kostja on hagile vastates teatanud, et hoolimata mitmetest taotlustest ei ole kostjal õnnestunud

saada lisatoetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse projekti rahastamiseks ning keskuse valmimist on

takistanud hindade oluline ja kiire tõus võrreldes 2003.-2004. aastaga (I kd, tl 41), siis oli kolleegiumi

arvates menetlusosaliste jaoks selge, et rikkumist ei oleks võimalik kõrvaldada. Sellises olukorras

võis hageja juhul, kui esines väidetud rikkumine, teha kostjale ettekirjutuse ratifitseerimise

seaduse § 9 lg 2 p 1 järgi, ehhki ta ei olnud enne seda teinud kostjale ettekirjutust sama seaduse § 9

lg 1 järgi.

12. Kolleegiumi varasemast praktikast nähtub, et ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 2 nimetatud

ettekirjutus ei muutu täitedokumendiks juhul, kui seda ei vaidlustata halduskohtus (vt Riigikohtu

10. märtsi 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-03, p 13; Riigikohtu erikogu 19. veebruari 2009. a

määrus asjas nr 3-3-4-1-09, p 7). Kuigi ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 teise lause järgi on

ettekirjutuse täitmata jätmise korral PRIA-l õigus pöörduda kohtusse, ei too ettekirjutuse enne

kohtusse pöördumist kostjale teatavaks tegemata jätmine kaasa hagiavalduse läbi vaatamata jätmist

või hagi rahuldamata jätmist. Kuna kostja on hagiavalduse ja selle lisaks olnud ettekirjutuse kätte

saanud pärast hagi esitamist, siis on hageja kolleegiumi arvates täitnud ratifitseerimise seaduse § 9 lg-

s 2 nimetatud ettekirjutuse tegemise nõude. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et hagi tuleks jätta

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi. Kohtud pidid sisuliselt hindama, kas hageja tehtud

ettekirjutus oli põhjendatud.

13. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 kolmas lause sätestab, et Ametil on õigus loobuda toetusraha

tagasinõudmisest, kui toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või toetuse saaja

tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Kolleegium leiab, et selle sätte järgi peab PRIA enne seda, kui ta

teeb ettekirjutuse ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p 1 järgi, hindama, kas esineb vääramatu jõud või

toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu. Nende asjaolude tõendamise koormus lasub toetuse

saajal. Juhul kui toetuse saaja suudab tõendada vääramatu jõu või tema tahtest sõltumatu muu asjaolu

esinemise, peab PRIA ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 kolmanda lause järgi tegema otsustuse ka selle

kohta, kas ta siiski nõuab toetusraha tagastamist. Viimati nimetatud otsustus on kaalutlusotsustus. Ka

sellist otsustuse põhjendatust peavad kohtud hindama. Sellise otsustusega ei saa arvestada vaid juhul,

kui riik on rikkunud kaalutlusotsustuse põhjendamise nõuet. Kaalutlusotsuse põhjendamisel tuleb

muu hulgas arvestada isikute võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kuigi kostja on nii hagiavaldusele vastu väites (I kd, tl 40-41) kui ka apellatsioonkaebuses (II kd,

tl 96-97) tuginenud sellele, et Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse rajamine on veninud kostjast

sõltumatute asjaolude tõttu, kuna hoolimata mitmetest taotlustest ei ole kostjal õnnestunud saada

lisatoetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse projekti rahastamiseks ning keskuse valmimist on

takistanud hindade oluline ja kiire tõus 2003.-2004. aastaga võrreldes, ei ole kohtud võtnud

seisukohta, kas esines vääramatu jõud või kostja tahtest sõltumatu muu asjaolu. Sellest tulenevalt ei

ole kohtud hinnanud, kas hagejal oli õigus loobuda toetuse tagasinõudmisest ja kas sellise õiguse

olemasolu korral oli selle kasutamatajätmine (st toetuse tagasinõudmine) põhjendatud.

14. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas ja missugune õiguslik alus esineb

ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 2 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks. Samuti peab ringkonnakohus

tuvastama, kas esines ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 4 nimetatud alus toetusraha tagasinõudmisest

loobumiseks (toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest

sõltumatu muu asjaolu tõttu), ning juhul, kui selline alus esines, kas toetusraha tagasinõudmise otsus

on kaalutlusotsustusena seaduslik.

15. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu

otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

16. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu