3-2-1-112-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedFIE Murad Hasbulatov (hageja) esitas 17. juulil 2006 Viru Maakohtule Põlva Heakorratööd OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 51 300 krooni ja viivise.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-112-12 · Riigikohus: juulil 2006 Viru Maakohtule Põlva Heakorratööd OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 51 300 krooni ja viivise.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-112-12
Otsuse kuupäev
Tartu, 10. oktoober 2012. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Murad Hasbulatovi hagi Põlva Heakorratööd OÜ vastu
põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-
06-18078
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Murad Hasbulatovi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
6775 eurot 67 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Murad Hasbulatov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja
vandeadvokaat Kaido Kooga
Kostja Põlva Heakorratööd OÜ (registrikood 10915396), esindaja
vandeadvokaat Rene Varul
Asja läbivaatamise kuupäev
24. september 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-18078 ja
saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
3. Tagastada Murad Hasbulatovile 9. veebruaril 2012 tasutud kautsjon 32 (kolmkümmend
kaks) eurot 78 senti ja 19. märtsil 2012 tasutud kautsjon 34 (kolmkümmend neli) eurot 98 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. FIE Murad Hasbulatov (hageja) esitas 17. juulil 2006 Viru Maakohtule Põlva Heakorratööd OÜ
(kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 51 300 krooni ja viivise.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. septembril 2005 suulise töövõtulepingu, mille
alusel kohustus hageja vedama ajavahemikul 15. septembrist 10. novembrini 2005 Narvas Tallinna
mnt 6-10 ja Puškini 10-30 asuvatele objektidele (edaspidi objektid) killustikku ja liiva. Kostjat
esindas lepingu sõlmimisel A. Orro. Kostja kohustus hagejale tasuma pärast tööde lõppu esitatud
arvete alusel. Hageja täitis oma kohustused ning esitas kostjale 22. septembril 2005 arve
10 800 krooni, 29. septembril 2005 arve 2700 krooni ja 10. novembril 2005 arve 37 800 krooni
maksmiseks. Kostja ei ole nende arvete alusel 51 300 krooni tasunud. Töövõtulepingut tõendavad
kostja esindajate A. Orro ja K. Heinsaare kinnitused ja asjaolu, et kostja tasus 3. oktoobril 2005
hagejale arve nr 80 alusel 13 600 krooni. Kui A. Orrol ei olnud õigust kostja nimel tehingut teha, on
kostja selle heaks kiitnud arve nr 80 eest tasumisega. Selle arve tasumine ei tõenda, et pooled
sõlmisid muid lepinguid.
2. Kostja ei tunnistanud hagi.
Vastuväidete kohaselt ei ole pooled töövõtulepingut sõlminud. A. Orro oli kostja juhatuse liige
ajavahemikul 24. november kuni 7. detsember 2005. A. Orrol ei olnud 2005 septembris õigust kostjat
esindada, tema nimel töövõtulepingut sõlmida ega muid toiminguid teha, sest ta ei olnud kostja
juhatuse liige ega töötaja. Kuna A. Orrol oli tööleping Osaühinguga TERABAIT, võis ta viibida
objektidel kostja ja Osaühingu TERABAIT sõlmitud lepingu täitmise tõttu. Kuna A. Orrol ei olnud
esindusõigust kostja nimel tehingute tegemiseks, on väidetav töövõtuleping tühine ja hageja ei saa
nõuda kostjalt selle täitmist.
K. Heinsaar ei ole kunagi olnud kostja juhtorgani liige ega töötaja ning kostja ei ole sõlminud temaga
lepingut enda esindamiseks. Seega ei olnud ka K. Heinsaarel volitusi kostja nimel tehingute
tegemiseks. Kostja ei ole saanud kaupa ega teenust, mille eest hageja tasu nõuab. Hageja ei ole
tõendanud kauba üleandmist, kogust, hinda ega ühtegi lepingu olulist tingimust. Kostjal ei olnud vaja
hagejaga töövõtulepingut sõlmida, sest liiva, killustiku ja betoonisegu ning nende transporditeenuse
ostmiseks oli kostja 26. juunil 2006 sõlminud müügilepingu Uus Samm OÜ-ga. Kostja kasutas
2005. a-l lühikest aega hageja teenuseid, mille eest on kostja tasunud hagejale arve nr 80 alusel
13 600 krooni. Selle arve tasumine ei tõenda, et pooled sõlmisid rohkem lepinguid või et kostja sai
hagejalt veel kaupa.
3. Viru Maakohus rahuldas 21. märtsi 2011. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja
3497 eurot (54 716 krooni 20 senti), sh põhivõlg ja viivis hagi esitamiseni ning viivise alates hagi
esitamisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
Maakohtu otsuse kohaselt ei tõenda hagejale 13 600 krooni tasumine ja teised kostjale esitatud arved,
et pooled olid sõlminud lepingu liiva ja killustiku tarnimiseks vaidlusaluse objekti ehitustöödele.
Tõendatud ei ole, et kostjal oli samal ajal sama kauba ostmiseks teine leping, Uus Samm OÜ tarnis
kostjale liiva ja killustikku 11. augustist kuni 5. septembrini 2005. Kostja ei ole tõendanud, kui palju
liiva või killustikku ta vajas ja et Uus Samm OÜ tarnis seda piisavalt. Seega oli hageja sõlminud
A. Orroga suulise müügilepingu liiva ja killustiku tarnimiseks kostja objektile ajavahemikul
15. septembrist kuni 10. novembrini 2005, kokku 51 300 krooni eest.
Müügilepingu sõlmimise ajal oli A. Orrol tähtajaline tööleping Osaühinguga TERABAIT, kuid see ei
takistanud tal esindamast kostjat. Vaidlusalusel ajal ei olnud A. Orro kostja juhatuse liige ega töötaja,
tal ei olnud õigust sõlmida lepinguid, tema ülesandeks oli korraldada objektil tööd. Liiva ja killustiku
tellimine tee-ehituse objektile ei välju kostja igapäevase majandustegevuse raamidest
(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg-d 1 ja 3). A. Orro esindusõiguse piirangud ei kehti
hageja suhtes, kuna hagejale ei olnud teada, et ta sõlmis tehingu isikuga, kellel ei olnud
esindusõigust. Seega sõlmis hageja müügilepingu esindusõigusega isikuga ning pooled olid sõlminud
müügilepingu killustiku ja liiva ostmiseks ajavahemikul 15. septembrist 10. novembrini 2005, kokku
51 300 krooni eest. Tõendatud on, et hageja andis kostjale liiva ja killustiku üle. Pooled ei vaidle selle
üle, et kostja ei tasunud arveid nr 82, 86 ja 107, s.o kokku 51 300 krooni.
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,
millega jätta hagi rahuldamata.
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,
millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et pooltevahelist lepingut saaks
käsitada müügilepinguna. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et A. Orrol, kes hageja väitel sõlmis
temaga kostja nimel lepingu, ei olnud esindusõigust lepingu sõlmimiseks, mistõttu on leping tühine ja
hageja ei saa nõuda lepingu täitmist. Maakohus on aga vastuolus tuvastatuga leidnud, et A. Orro
killustiku ja liiva ostmiseks sõlmitud lepingu on kooskõlas TsÜS § 121 lg-tega 1 ja 3 sõlminud
esindusõigusega isik.
TsÜS § 121 lg 1 reguleerib volituse sisu ja ulatust olukorras, kus isikul on volitus olemas. Selle sätte
alusel ei saa tuvastada volituse olemasolu. Sama paragrahvi kolmas lõige reguleerib volituse
piiranguid. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist ka TsÜS § 121 lg-s 2 sätestatud
olukorraga, mis reguleerib teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüva või
teenuseid osutava isiku esindusõigust. Majandus- või kutsetegevuses kaupu müüvateks või teenuseid
osutavateks isikuteks TsÜS § 121 lg 2 tähenduses on isikud, kelle ülesannete hulka kuulub majandus-
või kutsetegevuses nende positsiooni ning ülesandeid arvestades kolmandate isikutega kaupade
võõrandamiseks või teenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine tavapärase majandus- või
kutsetegevuse raames. A. Orro töötas objektijuhina ja tema tööülesandeks oli tööd korraldada, tal ei
olnud õigust sõlmida lepingut killustiku ja liiva ostmiseks.
Hageja on möönnud, et A. Orrol ei olnud lepingu sõlmimiseks esindusõigust, kuid kostja on A. Orro
sõlmitud lepingu heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta isiku
tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik
tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus
tehingu teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas sõnaselgelt tehingu kehtivust või millest võib
järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud
esindusõigusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale arve nr 80 alusel tasunud
13 600 krooni. Ühe arve tasumine ei tähenda aga A. Orro sõlmitud lepingu heakskiitu. Kuivõrd
A. Orro sõlmitud leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, siis ei pea kostja seda täitma.
Õige on kostja väide, et kuna kostjal oli sõlmitud müügileping vajaliku koguse liiva ja killustiku
ostmiseks Uus Samm OÜ-ga, ei olnud tal vaja sama kauba ostmiseks hagejaga lepingut sõlmida.
Maakohus on põhjendamatult leidnud, et arvetel märgitud killustiku ja liiva koguse üleandmine
kostjale on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja pidi füüsilisest isikust ettevõtjana olema
huvitatud, et tema toodud kaup on kostjale üle antud ja üleandmine dokumenteeritud. Kuivõrd
hagejal ei ole esitada väidetavalt kostjale üleantud kauba koguse kohta saatelehti, ei ole hageja oma
tõendamiskohustust täitnud. Selle vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades ei ole ainuüksi tunnistajate
ütlustega võimalik kauba üleandmise kohustuse täitmist tõendada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi
rahuldada.
Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et arve nr 80 tasumine ei tõenda kostja heakskiitu, ning
jätnud valesti TsÜS § 129 lg 1 kohaldamata. Nimetatud arve alusel tasus kostja hagejale liiva ja
killustiku müügi eest vaidlusalusele objektile. Kostja on kinnitanud, et ta kasutas 2005. a-l hageja
teenuseid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas talle muid teenuseid. Isegi kui A. Orro sõlmis
tehingu esindusõiguseta, on kostja selle arve tasumisega heaks kiitnud. Järelikult oli kostjal kohustus
tasuda ka selle tehingu alusel saadud ülejäänud kauba eest. Kauba kogus ja selle üleandmine kostjale
on tõendatud tunnistajate ütluste ja märkmetega.
8. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus leidis õigesti, et esindusõiguse olemasolu ei tulene TsÜS § 121 lg-test 1 ja 3 ning
arve nr 80 tasumine ei tähenda lepingute heakskiitu TsÜS § 129 lg 1 tähenduses. Nimetatud arve
esitati ja selle eest tasuti varem ning selle tehingu asjaolusid on kostja selgitanud.
Ringkonnakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei ole tõendanud kauba kogust ega selle üleandmist
kostjale. Ainuüksi tunnistajate ütlustega ei ole neid asjaolusid võimalik tõendada. Hageja ei ole kauba
koguse ja üleandmise kohta dokumente esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada
menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks
läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale liiva ja killustiku eest. Hageja väitel
on pooled sõlminud lepingu, sest kostja on esindusõiguseta isiku sõlmitud lepingu ühe arve
tasumisega heaks kiitnud, ning ta on kostjale liiva ja killustiku üle andnud. Kostja leiab, et tal ei ole
kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole lepingut heaks kiitnud ega kaupa saanud.
11. Asja lahendamiseks on esmalt vaja teha kindlaks, kas kostja on saanud hagejalt liiva ja
killustikku. Ringkonnakohus on leidnud, et kauba kogust ja üleandmist ei saa tõendada tunnistajate
ütlustega. Kolleegium sellega ei nõustu.
TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja
mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende
puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike
järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. TsMS § 238 lg 2 järgi, kui seadusest või poolte kokkuleppest
tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist
liiki või teises vormis tõendiga. Ringkonnakohus ei ole märkinud, millisest seadusest või
kokkuleppest tulenevalt võib hageja tõendada kauba kogust ja üleandmist üksnes dokumentidega.
Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks pidanud tunnistajate ütlusi vastuolulisteks või
ebausaldusväärseteks. Kolleegium leiab, et tunnistajate ütlustega arvestamata jätmine ei ole
põhjendatav asjaoluga, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab olema huvitatud, et kauba
üleandmine dokumenteeritakse. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil, sh dokumentaalsel
tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas kostja sai hagejalt liiva ja killustikku.
Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja sai hagejalt kaupa, tuleb hinnata, kas kostja nimel lepingu
sõlminud isikul oli esindusõigus lepingu sõlmimiseks.
12. TsÜS § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib
esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks
esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda
tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega
esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi
teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine
mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu
tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle
isiku sellist tegevust.
Ringkonnakohus tuvastas, et kostja nimel lepingu sõlminud A. Orro töötas objektijuhina, kelle
ülesandeks oli korraldada tööd, mitte tellida kaupa ega sõlmida lepinguid. Hageja ei ole
kassatsioonkaebuses väitnud, et ringkonnakohus rikkus selle asjaolu kindlakstegemisel
menetlusõiguse norme.
Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et hageja esile toodud asjaoludele ei kohaldu
majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisusi sätestav TsÜS § 121.
Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta TsÜS § 118 lg 2, mis reguleerib volituse tekkimist
esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võis lepingu sõlminud
isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana,
ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas
kostja teadis või pidi teadma, et A. Orro tegutseb tema esindajana, ja talus A. Orro tegevust. Kostja
teadmise ja talumise tuvastamiseks saab mh arvestada, kuidas oli liiva ja killustiku tellimine
vaidlusalusel objektil korraldatud ja kas kostja teadis või pidi teadma, et vajadusel tellib kauba
A. Orro. Seejuures ei ole oluline, et A. Orro oli teise äriühingu töötaja, nagu väidab kostja.
13. Kolleegium selgitab, et pärast esindusõiguse puudumise tuvastamist saab kontrollida tehingu
kehtivust TsÜS § 129 alusel. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud
mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja leiab,
et kostja on tema nimel sõlmitud lepingu heaks kiitnud arve nr 80 tasumisega. Ringkonnakohus ei ole
põhjendanud, miks ei tõenda ühe arve tasumine lepingu heakskiitu. Otsuses kajastatud tunnistaja
ütlustest ei saa järeldada, et kostja ei kiitnud arve tasumisega lepingut heaks.
Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma põhjendatud seisukoha,
kas kostja oli lepingu sõlmimiseks andnud volituse TsÜS § 118 lg 2 järgi või kiitis esindusõiguseta
isiku tehtud tehingu heaks kooskõlas TsÜS §-ga 129.
14. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja on küll kaupa saanud, kuid leping ei kehti, peab
ringkonnakohus hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kontrollima, kas hageja nõude saab rahuldada
lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel. Muu hulgas võivad kõne alla tulla käsundita
asjaajamise normid. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks,
ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud tegu tegema, on käsundita
asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused mh siis, kui soodustatu kiidab
asjaajamise heaks (p 1) või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või
eeldatavale tahtele (p 2).
15. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks
läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu
otsustada.
16. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada.
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull