3-2-1-112-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-112-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Murad Hasbulatovi hagi Põlva Heakorratööd OÜ vastu

põhivõla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-18078

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Murad Hasbulatovi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

6775 eurot 67 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Murad Hasbulatov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kaido Kooga

Kostja Põlva Heakorratööd OÜ (registrikood 10915396), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

24. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-18078 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Murad Hasbulatovile 9. veebruaril 2012 tasutud kautsjon 32 (kolmkümmend

kaks) eurot 78 senti ja 19. märtsil 2012 tasutud kautsjon 34 (kolmkümmend neli) eurot 98 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FIE Murad Hasbulatov (hageja) esitas 17. juulil 2006 Viru Maakohtule Põlva Heakorratööd OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 51 300 krooni ja viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. septembril 2005 suulise töövõtulepingu, mille

alusel kohustus hageja vedama ajavahemikul 15. septembrist 10. novembrini 2005 Narvas Tallinna

mnt 6-10 ja Puškini 10-30 asuvatele objektidele (edaspidi objektid) killustikku ja liiva. Kostjat

esindas lepingu sõlmimisel A. Orro. Kostja kohustus hagejale tasuma pärast tööde lõppu esitatud

arvete alusel. Hageja täitis oma kohustused ning esitas kostjale 22. septembril 2005 arve

10 800 krooni, 29. septembril 2005 arve 2700 krooni ja 10. novembril 2005 arve 37 800 krooni

maksmiseks. Kostja ei ole nende arvete alusel 51 300 krooni tasunud. Töövõtulepingut tõendavad

kostja esindajate A. Orro ja K. Heinsaare kinnitused ja asjaolu, et kostja tasus 3. oktoobril 2005

hagejale arve nr 80 alusel 13 600 krooni. Kui A. Orrol ei olnud õigust kostja nimel tehingut teha, on

kostja selle heaks kiitnud arve nr 80 eest tasumisega. Selle arve tasumine ei tõenda, et pooled

sõlmisid muid lepinguid.

2. Kostja ei tunnistanud hagi.

Vastuväidete kohaselt ei ole pooled töövõtulepingut sõlminud. A. Orro oli kostja juhatuse liige

ajavahemikul 24. november kuni 7. detsember 2005. A. Orrol ei olnud 2005 septembris õigust kostjat

esindada, tema nimel töövõtulepingut sõlmida ega muid toiminguid teha, sest ta ei olnud kostja

juhatuse liige ega töötaja. Kuna A. Orrol oli tööleping Osaühinguga TERABAIT, võis ta viibida

objektidel kostja ja Osaühingu TERABAIT sõlmitud lepingu täitmise tõttu. Kuna A. Orrol ei olnud

esindusõigust kostja nimel tehingute tegemiseks, on väidetav töövõtuleping tühine ja hageja ei saa

nõuda kostjalt selle täitmist.

K. Heinsaar ei ole kunagi olnud kostja juhtorgani liige ega töötaja ning kostja ei ole sõlminud temaga

lepingut enda esindamiseks. Seega ei olnud ka K. Heinsaarel volitusi kostja nimel tehingute

tegemiseks. Kostja ei ole saanud kaupa ega teenust, mille eest hageja tasu nõuab. Hageja ei ole

tõendanud kauba üleandmist, kogust, hinda ega ühtegi lepingu olulist tingimust. Kostjal ei olnud vaja

hagejaga töövõtulepingut sõlmida, sest liiva, killustiku ja betoonisegu ning nende transporditeenuse

ostmiseks oli kostja 26. juunil 2006 sõlminud müügilepingu Uus Samm OÜ-ga. Kostja kasutas

2005. a-l lühikest aega hageja teenuseid, mille eest on kostja tasunud hagejale arve nr 80 alusel

13 600 krooni. Selle arve tasumine ei tõenda, et pooled sõlmisid rohkem lepinguid või et kostja sai

hagejalt veel kaupa.

3. Viru Maakohus rahuldas 21. märtsi 2011. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

3497 eurot (54 716 krooni 20 senti), sh põhivõlg ja viivis hagi esitamiseni ning viivise alates hagi

esitamisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei tõenda hagejale 13 600 krooni tasumine ja teised kostjale esitatud arved,

et pooled olid sõlminud lepingu liiva ja killustiku tarnimiseks vaidlusaluse objekti ehitustöödele.

Tõendatud ei ole, et kostjal oli samal ajal sama kauba ostmiseks teine leping, Uus Samm OÜ tarnis

kostjale liiva ja killustikku 11. augustist kuni 5. septembrini 2005. Kostja ei ole tõendanud, kui palju

liiva või killustikku ta vajas ja et Uus Samm OÜ tarnis seda piisavalt. Seega oli hageja sõlminud

A. Orroga suulise müügilepingu liiva ja killustiku tarnimiseks kostja objektile ajavahemikul

15. septembrist kuni 10. novembrini 2005, kokku 51 300 krooni eest.

Müügilepingu sõlmimise ajal oli A. Orrol tähtajaline tööleping Osaühinguga TERABAIT, kuid see ei

takistanud tal esindamast kostjat. Vaidlusalusel ajal ei olnud A. Orro kostja juhatuse liige ega töötaja,

tal ei olnud õigust sõlmida lepinguid, tema ülesandeks oli korraldada objektil tööd. Liiva ja killustiku

tellimine tee-ehituse objektile ei välju kostja igapäevase majandustegevuse raamidest

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg-d 1 ja 3). A. Orro esindusõiguse piirangud ei kehti

hageja suhtes, kuna hagejale ei olnud teada, et ta sõlmis tehingu isikuga, kellel ei olnud

esindusõigust. Seega sõlmis hageja müügilepingu esindusõigusega isikuga ning pooled olid sõlminud

müügilepingu killustiku ja liiva ostmiseks ajavahemikul 15. septembrist 10. novembrini 2005, kokku

51 300 krooni eest. Tõendatud on, et hageja andis kostjale liiva ja killustiku üle. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja ei tasunud arveid nr 82, 86 ja 107, s.o kokku 51 300 krooni.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et pooltevahelist lepingut saaks

käsitada müügilepinguna. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et A. Orrol, kes hageja väitel sõlmis

temaga kostja nimel lepingu, ei olnud esindusõigust lepingu sõlmimiseks, mistõttu on leping tühine ja

hageja ei saa nõuda lepingu täitmist. Maakohus on aga vastuolus tuvastatuga leidnud, et A. Orro

killustiku ja liiva ostmiseks sõlmitud lepingu on kooskõlas TsÜS § 121 lg-tega 1 ja 3 sõlminud

esindusõigusega isik.

TsÜS § 121 lg 1 reguleerib volituse sisu ja ulatust olukorras, kus isikul on volitus olemas. Selle sätte

alusel ei saa tuvastada volituse olemasolu. Sama paragrahvi kolmas lõige reguleerib volituse

piiranguid. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist ka TsÜS § 121 lg-s 2 sätestatud

olukorraga, mis reguleerib teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüva või

teenuseid osutava isiku esindusõigust. Majandus- või kutsetegevuses kaupu müüvateks või teenuseid

osutavateks isikuteks TsÜS § 121 lg 2 tähenduses on isikud, kelle ülesannete hulka kuulub majandus-

või kutsetegevuses nende positsiooni ning ülesandeid arvestades kolmandate isikutega kaupade

võõrandamiseks või teenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine tavapärase majandus- või

kutsetegevuse raames. A. Orro töötas objektijuhina ja tema tööülesandeks oli tööd korraldada, tal ei

olnud õigust sõlmida lepingut killustiku ja liiva ostmiseks.

Hageja on möönnud, et A. Orrol ei olnud lepingu sõlmimiseks esindusõigust, kuid kostja on A. Orro

sõlmitud lepingu heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta isiku

tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus

tehingu teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas sõnaselgelt tehingu kehtivust või millest võib

järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud

esindusõigusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale arve nr 80 alusel tasunud

13 600 krooni. Ühe arve tasumine ei tähenda aga A. Orro sõlmitud lepingu heakskiitu. Kuivõrd

A. Orro sõlmitud leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, siis ei pea kostja seda täitma.

Õige on kostja väide, et kuna kostjal oli sõlmitud müügileping vajaliku koguse liiva ja killustiku

ostmiseks Uus Samm OÜ-ga, ei olnud tal vaja sama kauba ostmiseks hagejaga lepingut sõlmida.

Maakohus on põhjendamatult leidnud, et arvetel märgitud killustiku ja liiva koguse üleandmine

kostjale on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja pidi füüsilisest isikust ettevõtjana olema

huvitatud, et tema toodud kaup on kostjale üle antud ja üleandmine dokumenteeritud. Kuivõrd

hagejal ei ole esitada väidetavalt kostjale üleantud kauba koguse kohta saatelehti, ei ole hageja oma

tõendamiskohustust täitnud. Selle vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades ei ole ainuüksi tunnistajate

ütlustega võimalik kauba üleandmise kohustuse täitmist tõendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et arve nr 80 tasumine ei tõenda kostja heakskiitu, ning

jätnud valesti TsÜS § 129 lg 1 kohaldamata. Nimetatud arve alusel tasus kostja hagejale liiva ja

killustiku müügi eest vaidlusalusele objektile. Kostja on kinnitanud, et ta kasutas 2005. a-l hageja

teenuseid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas talle muid teenuseid. Isegi kui A. Orro sõlmis

tehingu esindusõiguseta, on kostja selle arve tasumisega heaks kiitnud. Järelikult oli kostjal kohustus

tasuda ka selle tehingu alusel saadud ülejäänud kauba eest. Kauba kogus ja selle üleandmine kostjale

on tõendatud tunnistajate ütluste ja märkmetega.

8. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et esindusõiguse olemasolu ei tulene TsÜS § 121 lg-test 1 ja 3 ning

arve nr 80 tasumine ei tähenda lepingute heakskiitu TsÜS § 129 lg 1 tähenduses. Nimetatud arve

esitati ja selle eest tasuti varem ning selle tehingu asjaolusid on kostja selgitanud.

Ringkonnakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei ole tõendanud kauba kogust ega selle üleandmist

kostjale. Ainuüksi tunnistajate ütlustega ei ole neid asjaolusid võimalik tõendada. Hageja ei ole kauba

koguse ja üleandmise kohta dokumente esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale liiva ja killustiku eest. Hageja väitel

on pooled sõlminud lepingu, sest kostja on esindusõiguseta isiku sõlmitud lepingu ühe arve

tasumisega heaks kiitnud, ning ta on kostjale liiva ja killustiku üle andnud. Kostja leiab, et tal ei ole

kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole lepingut heaks kiitnud ega kaupa saanud.

11. Asja lahendamiseks on esmalt vaja teha kindlaks, kas kostja on saanud hagejalt liiva ja

killustikku. Ringkonnakohus on leidnud, et kauba kogust ja üleandmist ei saa tõendada tunnistajate

ütlustega. Kolleegium sellega ei nõustu.

TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja

mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende

puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike

järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. TsMS § 238 lg 2 järgi, kui seadusest või poolte kokkuleppest

tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist

liiki või teises vormis tõendiga. Ringkonnakohus ei ole märkinud, millisest seadusest või

kokkuleppest tulenevalt võib hageja tõendada kauba kogust ja üleandmist üksnes dokumentidega.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks pidanud tunnistajate ütlusi vastuolulisteks või

ebausaldusväärseteks. Kolleegium leiab, et tunnistajate ütlustega arvestamata jätmine ei ole

põhjendatav asjaoluga, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab olema huvitatud, et kauba

üleandmine dokumenteeritakse. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil, sh dokumentaalsel

tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas kostja sai hagejalt liiva ja killustikku.

Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja sai hagejalt kaupa, tuleb hinnata, kas kostja nimel lepingu

sõlminud isikul oli esindusõigus lepingu sõlmimiseks.

12. TsÜS § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib

esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda

tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega

esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi

teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle

isiku sellist tegevust.

Ringkonnakohus tuvastas, et kostja nimel lepingu sõlminud A. Orro töötas objektijuhina, kelle

ülesandeks oli korraldada tööd, mitte tellida kaupa ega sõlmida lepinguid. Hageja ei ole

kassatsioonkaebuses väitnud, et ringkonnakohus rikkus selle asjaolu kindlakstegemisel

menetlusõiguse norme.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et hageja esile toodud asjaoludele ei kohaldu

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisusi sätestav TsÜS § 121.

Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta TsÜS § 118 lg 2, mis reguleerib volituse tekkimist

esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võis lepingu sõlminud

isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana,

ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas

kostja teadis või pidi teadma, et A. Orro tegutseb tema esindajana, ja talus A. Orro tegevust. Kostja

teadmise ja talumise tuvastamiseks saab mh arvestada, kuidas oli liiva ja killustiku tellimine

vaidlusalusel objektil korraldatud ja kas kostja teadis või pidi teadma, et vajadusel tellib kauba

A. Orro. Seejuures ei ole oluline, et A. Orro oli teise äriühingu töötaja, nagu väidab kostja.

13. Kolleegium selgitab, et pärast esindusõiguse puudumise tuvastamist saab kontrollida tehingu

kehtivust TsÜS § 129 alusel. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud

mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja leiab,

et kostja on tema nimel sõlmitud lepingu heaks kiitnud arve nr 80 tasumisega. Ringkonnakohus ei ole

põhjendanud, miks ei tõenda ühe arve tasumine lepingu heakskiitu. Otsuses kajastatud tunnistaja

ütlustest ei saa järeldada, et kostja ei kiitnud arve tasumisega lepingut heaks.

Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma põhjendatud seisukoha,

kas kostja oli lepingu sõlmimiseks andnud volituse TsÜS § 118 lg 2 järgi või kiitis esindusõiguseta

isiku tehtud tehingu heaks kooskõlas TsÜS §-ga 129.

14. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja on küll kaupa saanud, kuid leping ei kehti, peab

ringkonnakohus hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kontrollima, kas hageja nõude saab rahuldada

lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel. Muu hulgas võivad kõne alla tulla käsundita

asjaajamise normid. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks,

ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud tegu tegema, on käsundita

asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused mh siis, kui soodustatu kiidab

asjaajamise heaks (p 1) või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele (p 2).

15. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull