3-3-1-30-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-30-12

Määruse kuupäev

8. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Ragn-Sells kaebus Rakvere Linnavalitsuse 3. mai 2010. a

korralduse nr 359 ning segaolmejäätmete ümbertöötlemise ja

taaskasutamise pakkumise kutse dokumentide tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2012. a määrus

haldusasjas nr 3-10-1392

Menetluse alus Riigikohtus

AS Ragn-Sells määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Ragn-Sells määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2012. a määrus haldusasjas nr 3-10-1392

Rakvere Linnavalitsuse 3. mai 2010. a korralduse nr 359 alusel kehtestatud pakkumise

kutse dokumentide tühistamise nõuet puudutavas osas. Muuta ringkonnakohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ülejäänud osas jätta ringkonna-

kohtu määrus muutmata.

3. Saata asi apellatsioonimenetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere Linnavalitsuse 3. mai 2010. a korraldusega nr 356 otsustati korraldada avatud

pakkumismenetlus Rakvere linna korraldatud jäätmeveoga kogutud segaolmejäätmete töötlemiseks,

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks odavaima hinnapakkuja leidmiseks 18 kuuks. 12. mail 2010

edastati AS-le Ragn-Sells selle pakkumismenetluse pakkumise kutse dokumendid.

2. AS Ragn-Sells esitas 30. mail 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnvalitsuse 3. mai

2010. a korralduse ja sellega seotud pakkumise kutse dokumentide tühistamiseks. Kaebuse

põhjenduste kohaselt määratakse korraldatud jäätmeveo puhul vaidlustatud korraldusega

kohustuslikuks üks segaolmejäätmete käitluskoht. Sellega rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust ning

piiratakse tema õigusi koostööpartneri valimisel. Hanke korraldamisel on eiratud riigihanke üld-

põhimõtteid. Hankija ei ole kehtestanud nõudeid, mis tagaks riigihangete seaduse (RHS) §-s 3

sätestatud põhimõtete järgimise.

3. Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1392 rahuldati kaebus,

tühistati Rakvere Linnavalitsuse 3. mai 2010. a korraldus ja pakkumise kutse dokumendid ning

vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulu 3026 eurot 78 senti. Kohtuotsuse

põhjendused:

a) vaidluse all on küsimus, kas tegemist on kontsessiooniga RHS § 6 lg 2 mõttes;

b) teenuse osutamise eeltingimuseks olevat kohustuslikku jäätmeluba ei ole seatud konkursil

osalemise tingimuseks. Samuti ei ole esitatud ühtegi nõuet pakkuja majandusliku ja finantsilise

võimekuse osas. Seega võib pakkumuse esitada iga isik, sõltumata oma varasemast kogemusest ning

reaalsest võimekusest teenuse osutamiseks. Seetõttu ei ole võimalik tagada, et pakkumiste võrdlemise

teel selgub parim pakkumine, lähtudes hinna ja kvaliteedi suhtest. Pakkumise kutse dokumentide

regulatsioon on puudulik. Ilma nõutavate tingimuste esitamiseta ei ole isiku kvalifikatsiooni

hindamine läbipaistev ja kontrollitav;

c) jäätmeseadus (JäätS) ei näe kohalikule omavalitsusüksusele ette kohustust määrata korraldatud

jäätmeveo puhul kindlaks üksnes üks jäätmekäitluskoht. JäätS § 66 lg-s 1 on välja toodud, et

jäätmekäitluskohti võib olla rohkem kui üks. Jäätmekäitluskohad ei pea olema kindlaks määratud

nimeliselt. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse tähtaja (viie aasta) jooksul võib Rakvere linna

piirkonda tekkida juurde uusi jäätmekäitluskohti. Seega võiks segaolmejäätmete järelsortimise

kohaks olla antud juhul kõik Virumaal asuvad tehnoloogiliselt sobivad sortimistehased.

4. Rakvere Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta AS

Ragn-Sells kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2012. a määrusega tühistati halduskohtu otsus ning jäeti

kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Määruse

põhjendused:

a) kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal puudus

kaebajal võimalus osaleda jäätmekäitleja konkursil, sest selleks ajaks ei olnud veel valminud kaebaja

jäätmekäitlustehas. Konkursil mitteosalejal puudub õigus vaidlustada haldusakti, millega

kuulutatakse välja konkurss. Selline haldusakt ei saa kuidagi rikkuda mitteosaleja õigusi (HKMS v.r

§ 7 lg 1);

b) kaebaja on leidnud, et hilisemal korraldatud jäätmeveo konkursil oleks piiratud tema õigus valida

jäätmete käitlemise koht. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et selle alusel määratakse lõplikult

kindlaks jäätmekäitluskoht. Kindlaks määratakse ainult jäätmekäitleja. Seda kinnitab pakkumise

kutse dokumentide p 11.2. Selle kohaselt peavad pakkumises olema näidatud kõik Rakvere linna

nimel üleantavate-vastuvõetavate jäätmete käitluskohad. Vaidlustatud korraldusega on võitnud hinna-

pakkuja kohustatud jäätmekäitlusega tegelema ainult 18 kuud. Ei ole teada, millal vastustaja kuulutab

välja korraldatud jäätmeveo konkursi. Seega ei ole võimalik väita, et vaidlustatud haldusakti alusel

välja valitud jäätmekäitleja käitleb jäätmeid ka jäätmeveo konkursi ajal. Seega ei riku jäätmekäitleja

kindlaksmääramine kaebaja õigusi jäätmeveo konkursil;

c) pikaajaline tegutsemine jäätmekäitluse valdkonnas ei anna kaebajale alust väita, et tema

pakkumine tunnistatakse jäätmeveo konkursil parimaks. Halduskohtumenetluses ei saa kaitsta

hüpoteetilisi õigusi. Kaebeõigust ei tulene üheselt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri

2011. a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-52-11. Seal käis vaidlus selle üle, kas kaebust saab pidada

ilmselgelt perspektiivituks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS Ragn-Sells määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjendused:

a) ringkonnakohtul puudus alus HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks. Ringkonnakohtul puudub

pädevus esimese astme kohtus eelmenetluses ettenähtud kohtulahendite tegemiseks. Ka esimese

astme kohtul puudub pärast eelmenetluse lõppemist alus HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks.

HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine;

b) ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Apellant ei ole halduskohtu otsust

vaidlustanud põhjendusel, et kaebus on kaebeõiguse väidetava puudumise tõttu ebaõigesti menetlusse

võetud. Kohtumenetluse raames ei ole väljendatud seisukohta, et kaebeõigus võiks puududa

tulenevalt asjaolust, et mais 2010 ei olnud kaebaja jäätmete ümbertöötlemistehas valmis.

Kohtulahend ei tohi olla üllatuslik (HKMS § 157 lg 2);

c) hanke läbiviimine eesmärgiga määrata kindlaks korraldatud jäätmeveo käitluskoht on lubamatu.

Seeläbi piiratakse ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi ning eiratakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kui hange on lubatav, soovib kaebaja sellel osaleda. Hanke tingimused on vastuolus RHS §-ga 3.

Asjaolu, et korralduse vastuvõtmise ajal ei olnud kaebaja ümbertöötamistehas valmis, ei võtnud

kaebajalt võimalust osaleda olemasoleva jäätmekäitluskohaga. Kaebaja on hankel osalemiseks ka

pakkumuse esitanud. Pooled ei ole kohtumenetluses väitnud, et kaebajal ei ole võimalik hankes

osaleda. Ringkonnakohtu määruses märgitud kaebaja avaldus konkursil osalemise võimaluse kohta ei

ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga;

d) motiveerimata ja tõenditega vastuolus on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakti

alusel määratakse lõplikult kindlaks jäätmekäitluskoht. Vastustaja 17. mai 2010. a vastusest tuleneb

üheselt, et korraldatud jäätmeveo hanketingimustes määratakse kindlaks jäätmekäitluskoht, kuhu

tuleb jäätmed üle anda. Ka vastustaja on kinnitanud jäätmekäitluskoha kindlaksmääramist. Ring-

konnakohtu viide pakkumise kutse dokumentide p-le 11.2 ei ole asjakohane. Konkursil edukaks

mitteosutunud jäätmekäitleja jäätmekäitluskohtadesse ei või jäätmevedaja jäätmeid üle anda;

e) Riigikohus lahendas haldusasjas nr 3-3-1-52-11 käesoleva vaidlusega analoogse vaidluse kaebe-

õiguse üle ning leidis, et jäätmekäitluskoha hanke läbiviimise otsustust sisaldavat haldusakti, millega

on kinnitatud ka hanketingimused, tuleb käsitada eelhaldusaktina. Riigikohtu määruses on märgitud,

et sarnases olukorras ei saa välistada kaebaja õiguste rikkumist kontsessiooni andmisega. Riigikohus

ei sidunud kaebeõiguse olemasolu jäätmeveo hankel edukaks tunnistamise eeldusega, vaid kaebaja

sooviga jäätmeveo hankel osaleda;

f) kaebaja soovib jäätmeveo hankel osaleda. Kaebajal on oluliselt suuremad võimalused hankel

parima pakkumise tegemiseks, kui jäätmekäitluskoht ei ole kindlaks määratud. Jäätmeveo hinna

pakkumisel arvestab kaebaja kogu teenuse osutamise perioodiga. Seega on võimalik arvestada ka uue

jäätmekäitluskohaga. Olukorras, kus on kindaks määratud üks jäätmekäitluskoht, ei ole võimalik

tegutsemist alustavate jäätmekäitluskohtadega arvestada. Seeläbi piiratakse uute jäätme-

käitluskohtade, sh kaebaja uue tehase sisenemist turule;

g) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et juhul, kui kaebaja ei osutuks jäätmeveo hankel edukaks,

sooviks kaebaja samuti pakkuda jäätmeveo teenuse osutajale võimalust jäätmete üleandmiseks

kaebaja tehasesse.

7. Rakvere Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Linnavalitsus leiab,

et kaebus tuleks tagastada ka HKMS § 121 lg 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna jõustunud on riigi-

hangete vaidlustuskomisjoni 28. mai 2010. a otsus. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 185 lg 1 kohaselt võib

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldada ka apellatsioonimenetluses. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse

läbi vaatamata jätmine ei eelda isegi kaebuse vastustajale kätte toimetamist. Seega ei ole kohus

nimetatud sätte kohaldamisel seotud poolte taotluste ega seisukohtadega ning seda sõltumata

menetlusstaadiumist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et apellatsioonimenetluses ei ole üldse võimalik

kohaldada HKMS § 121 lg-t 2. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse

lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi

vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Seega sõltub

määruskaebuse lahendamine sellest, kas antud juhul esinevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asja-

olud.

II

9. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata Rakvere Linnavalitsuse 3. mai 2010. a korralduse

tühistamise nõude osas.

10. Kolleegium märkis 12. detsembri 2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-11, et hanke-

menetluse algatamise otsus on olemuselt menetlustoiming (p 22). Sama kehtib muu pakkumis-

menetluse algatamise kohta. Asjas nr 3-3-1-52-11 pidas kolleegium tühistamiskaebust

vallavalitsuse korralduse peale võimalikuks, kuna lisaks hankemenetluse algatamisele kinnitati

sellega hankedokumendid ja otsustati hanketeate avaldamine. Nende osade lahutamine korralduses

oleks olnud kunstlik. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Lisaks pakkumismenetluse

algatamisele määrati vaidlustatud korraldusega kindlaks menetluse korraldaja ning pakkumiste

avamise ja hindamise komisjon. Need sisemised menetluslikud otsustused ei muuda pakkumis-

menetluse algatamist eelhaldusaktiks.

Seetõttu on linnavalitsuse korralduse näol tegemist menetlustoiminguga haldusmenetluse seaduse ja

halduskohtumenetluse seadustiku mõttes. Pelgalt hankemenetluse algatamise vaidlustamise õigust ei

tulene ka RHS § 117 lg-test 2 ja 21. Kuna menetlustoimingu tühistamine ei ole võimalik (HKMS § 5

lg 1 p 1), ei ole kaebusega linnavalitsuse 3. mai 2010. a korralduse peale võimalik saavutada kaebuse

eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Seega on ringkonnakohus jätnud korralduse osas kaebuse

kokkuvõttes õigesti läbi vaatamata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse vastavaid põhjendusi.

11. Kolleegium selgitab kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 5, et menetluse algatamise staadiumis on

halduskohtusse pöördumine üldjuhul ennatlik. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse

eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (HKMS § 45 lg 3). Antud juhul

tähendaks see pakkumusmenetlust lõpetava haldusakti vaidlustamist. Linnavalitsuse 3. mai 2010. a

korraldusega ei ole veel otsustatud ühelegi ettevõtjale teenuse osutamise õigust anda ega teiste

ettevõtjate vastavaid õigusi piirata.

12. Pakkumise kutse dokumentide osas on ringkonnakohus jätnud kaebuse ebaõigesti läbi

vaatamata.

Pakkumise kutse dokumendid on eelhaldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2011. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-11, p 21; 14. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-99-09,

p 16). Sarnaselt haldusasjas nr 3-3-1-52-11 märgituga (p 23), ei pea kolleegium antud juhul

võimalikuks pakkumise kutse dokumentide osas kohaldada HKMS 121 lg 2 p 1. HKMS § 121 lg 2

p 1 kohaldamiseks peab kaebeõigus puuduma ilmselgelt, kusjuures eeldada tuleb kaebaja faktiliste

väidete tõendatust. Kaebaja määruskaebuse väitel on ta vaidlusaluses pakkumismenetluses oma

pakkumise esitanud. Riigikohus nõustub kaebajaga, et ringkonnakohtu istungi protokoll (tl 129, II kd)

ei kajasta ringkonnakohtu otsuses (p 7) viidatud kaebaja avaldust jäätmekäitleja konkursil osalemise

võimatuse kohta. Seega tuleb kaebaja osalemist pakkumismenetluses käesolevas menetlusstaadiumis

pidada võimalikuks.

Kaebaja leiab muu hulgas, et pakkumise kutse dokumendid on liiga üldsõnalised ja seetõttu ei ole

tagatud menetluse läbipaistvus. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada ilmselgeks, et pakkumise

alusdokumentide väidetav üldsõnalisus ei takista kaebajal kuidagi pakkumismenetluses edukat

osalemist. Seda tuleb kontrollida apellatsioonkaebuse sisulisel lahendamisel.

13. Välistada ei saa aga, et asja sisulisel läbivaatamisel jõuab kohus siiski tulemuseni, et

pakkumise kutse dokumendid kaebaja õigusi ei riiva. Arvestada tuleb, et pakkumise kutse

dokumentide siduvus piirdub konkreetse pakkumismenetluse tingimustega. Antud juhul ei määratud

pakkumise kutse dokumentidega veel kindlaks ei jäätmekäitlemise kohta ega jäätmete käitlejat. See

saab toimuda alles vaidlustatud pakkumismenetluse lõpptulemusena.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada pakkumise kutse dokumentide

osas. Asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Märkida tuleb, et Tartu Ringkonnakohus küsis 5. juuni 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-

12-52 Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Liidu toimimise lepingu art 106 lg-te 1 ja 2 ning Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 19. novembri 2008. a direktiivi 2008/98/EÜ art 16 lg 3 tõlgendamise kohta

seoses JäätS § 67 kohaldamisega. Asjas nr 3-12-52 vaidlustas kaebaja korraldatud jäätmeveo

kontsessiooni menetluses pakkumise kutse dokumentide tingimused, millega kehtestati kohustus viia

jäätmed nimeliselt ära nimetatud prügilatesse.

Käesoleva määruskaebuse lahendamine ei sõltu Riigikohtu hinnangul viidatud eelotsusetaotluse

küsimustest, sest nagu eespool märgitud, ei saa ka siseriikliku õiguse valguses antud juhul kaebe-

õigust ilmselgelt välistada ja käesolevas asjas vaidlustatud toimingu ja eelhaldusaktiga ei ole

konkreetseid jäätmekäitluskohti kindlaks määratud.

III

16. Kolleegium peatub ka vastustaja poolt tõstatatud küsimusel, kas kaebaja oleks pidanud enne

käesolevas asjas halduskohtusse pöördumist läbima kohtueelse menetluse riigihangete vaidlustus-

komisjonis. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral oleks ringkonnakohus

pidanud menetluse lõpetamise asemel jätma kaebuse läbi vaatama (HKMS § 121 lg 1 p 4, § 151 lg 1

p 1 ja § 200 p 5).

17. Kaebaja pöördus käesoleva vaidluse lahendamiseks esmalt vaidlustuskomisjoni, paludes

tunnistada kehtetuks 3. mai 2010. a korraldus ja pakkumise kutse dokumendid. Vaidlustuskomisjon

tagastas 28. mail 2008 vaidlustuse, leides, et vaidlusalune pakkumismenetlus ei kujutanud endast

hankemenetlust riigihangete seaduse mõttes. Seda seisukohta põhjendas vaidlustuskomisjon sisuliselt

sellega, et vaidlustatud korralduses ja pakkumise kutse dokumentides ei viidatud riigihangete

seadusele, vaid jäätmeseadusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Rakvere

Linnavolikogu määrusele.

18. Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks

seadusega sätestatud kohustuslikust korras, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt

tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks HKMS v.r § 11 lg 31 p 1

alusel. Sama kehtib HKMS § 47 lg 1 ja § 268 lg 1 suhtes.

Seega puuduks alus käesoleva kaebuse läbi vaatamata jätmiseks nii juhul, kui vaidlustus kuulus

läbivaatamisele vaidlustuskomisjonis, kui ka juhul, kui vaidlustuskomisjon oleks tagastanud

vaidlustuse põhjendatult. Järelikult ei saa vastustaja väitega nõustuda.

19. Kolleegium märgib eeltoodule lisaks siiski oma seisukoha, et vaidlustuskomisjon on tagastanud

vaidlustuse alusetult.

20. Vaidlustuskomisjoni pädevus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas hankija järgib oma otsustes ja

dokumentides riigihangete seadust ja viitab selle sätetele. RHS § 117 lg 1 seab vaidlustuskomisjoni

pädevuse sõltuvusse sellest, kas vaidlustatakse hankija tegevust ja kas vaidlustaja tugineb

riigihangete seadusele.

Hankija tegevuse all tuleb RHS § 117 lg 1 tähenduses mõista hankija poolt riigihanke teostamist RHS

§ 2 mõttes, sh riigihanke korraldamist sama seaduse § 3 mõttes. Selles kontekstis tehakse hankija

tegevus kindlaks riigihanke iseloomulike, st sisuliste tunnuste alusel (RHS § 2 lg 2).

21. RHS § 2 lg-s 2 loetakse riigihankeks muu hulgas teenuste tellimine ja teenuste kontsessioon.

RHS kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsiooni (v.r) § 4 lg 5 sätestas: "Teenuste hanke-

lepinguga tellitakse käesoleva seaduse lisas 2 nimetatud teenuseid." RHS v.r § 6 lg 2 sätestas:

"Teenuste kontsessiooni andmine käesoleva seaduse tähenduses toimub hankelepinguga, mille

esemeks on käesoleva seaduse lisas 2 nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse

osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse

kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega."

Lahtiseks võib käesolevas menetlusstaadiumis jääda küsimus, kas antud pakkumismenetluses oli

tegemist teenuste tellimise või kontsessiooniga. Pakkumismenetluse vastavus hankemenetluse

tunnustele sõltub sellest, kas tegemist oli RHS v.r lisas 2 nimetatud teenusega.

22. RHS v.r lisa 2 loetles 16. kategooria raames muu hulgas ka reovee- ja jäätmekäitlusteenused,

mille viitenumbrid ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohaselt on 90100000-8 kuni

90320000-6. Ühtse riigihangete klassifikaatori kohaselt hõlmab see viide ka järgmised rubriigid:

90120000-4 jäätmeteenused; 90121000-1 üldised jäätmeteenused; 90121100-2 jäätmekogumis-

teenused; 90121110-5 tahkete asulajäätmete kogumisteenused; 90121120-8 majapidamisjäätmete

kogumisteenused; 90121130-1 prahikogumisteenused; 90121140-4 vanapaberi kogumisteenused;

90121300-4 jäätmekäitlusteenused; 90121310-7 majapidamisjäätmete kõrvaldusteenused;

90121320-0 tahkete asulajäätmete kõrvaldusteenused (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 5. novembri

2002. a määrus nr 2195/2002/EÜ).

23. Vaidlusaluse pakkumismenetluse esemeks oli jäätmete töötlemine, taaskasutamine ja

kõrvaldamine. Direktiivi 2008/98/EÜ art 3 p-s 9 loetakse jäätmekäitluseks muu hulgas jäätmete

taaskasutamine ja kõrvaldamine ning sama artikli p 14 kohaselt loetakse töötlemiseks taaskasutamis-

või kõrvaldamistoimingud, kaasa arvatud taaskasutamise ja kõrvaldamise eelne ettevalmistus. Seega

oli vaidlusaluses pakkumismenetluses tegemist RHS v.r lisas 2 nimetatud teenustega ning

kokkuvõttes teenuste hankelepinguga või teenuste kontsessiooniga, st riigihankega.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohus määruskaebuse osaliselt. Kautsjon tagastatakse

vastavalt HKMS § 107 lg-le 4.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann