3-1-1-80-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-80-12

Otsuse kuupäev

5. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi F.I karistamises liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. jaanuari 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-11-776

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet, Ida Prefektuur, korrakaitsebüroo,

politseikapten Lembit Kalda

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. september 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 26. jaanuari 2012. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-776 F.I karistamises liiklusseaduse §

7417 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 3.

veebruari 2011. a otsusega karistati F.I liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o

summas 3600 krooni (230.08 eurot). F.I karistati selle eest, et ta 10. detsembril 2010 kella 10.40 paiku Tallinna-Narva mnt

86. kilomeetril, Haljala vallas Lääne-Virumaal, juhtides mootorsõidukit halva nähtavusega teelõigul, ei kohandanud oma

sõidukiirust selliseks, et oleks arvestanud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi ja ilmastikutingimusi, mille

tagajärjel ei suutnud sõidukit peatada ja sõitis otsa ees sõiduteel juhitavuse kaotanud ja lumevalli sõitnud sõiduautole

Peugeot, milles viibis J. T. Sellega tekitas F.I J. T.-le tervisekahjustuse, T. H.-le ja OÜ-le H. aga varalise kahju.

2. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liikluseeskirja (LE) § 123 nõuete rikkumine. Väärteo

toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, tunnistajate J. T. ja R. P. ütluste ja Rakvere Haigla teatisega. F.I

pani väärteo toime ettevaatamatusest. F.I karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ja süü

tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

3. F.I kaitsja Aleksander Laus esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist. Alternatiivselt taotleti VTMS § 113 p 7 alusel kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist.

4. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2012. a otsusega jäeti F.I kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata. Maakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

4.1 Kohtuvälise menetleja otsuses on selgitatud asjaolu, mida maakohus loeb kõigile teadaolevaks, s.o et 10. detsembril

2010 olid ilmastiku- ja teeolud väga rasked. On üldteada, et 8. detsembril 2010 Põhja-Eestisse jõudnud lumetorm Monika

tõi kaasa märkimisväärse lumekihi ja tugevad tormi-iilid. Lumetorm jättis inimesed muuhulgas Padaorgu lumevangi ja

muutis Tallinna-Narva maantee raskesti läbitavaks ning kohati läbimatuks. Päästeamet hoiatas neil päevil korduvalt raskete

ilmastikutingimuste, s.o väga tugeva tuule ja erakordselt suure lumesaju eest ning soovitas eriti Harju- ja Virumaa elanikel

koju jääda. Samuti soovitati vältida autodega liiklemist. Kohtuvälise menetleja poolt on otsuses väljendatud seisukoht, et

ilmselgelt oli F.I valitud sõidukiirus 60-70 km/h ülemäära suur olukorras, kus libedal teel on väga tiheda tuisu tõttu nähtavus

halb ja kohati olematu. Juba peatumisteekonna pikkus võimaliku ohu märkamiseks on suurem kui 50 m. Sõltuvalt

asjaoludest võis seega olla mis tahes sõidukiirus ülemäära suur. Seega saab 10. detsembri 2010 ilmastikuolusid pidada

üldteadaolevateks ja need olid teada ka F.I-le. Samuti oli ta teadlik sellest, et tema poolt juhitud puksiiril oli peal sõiduauto,

mis oli vaja toimetada remondikotta. Veose iseärasuse, s.o eelkõige selle suuruse ja raskuse tõttu pidi F.I arvestama

muuhulgas asjaoluga, et tema poolt juhitud sõiduki pidurdusteekond on olulisel määral pikem, kui tavatingimustes

tavasõidukiga sõites. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on F.I juhistaaži 2 aastat ja seega ei saa teda pidada kogenud juhiks.

4.2 Sisulist tähtsust ei oma, millise konkreetse kiirusega tema või ka ees liikuv auto sõitis, sest sellistes oludes võis mis tahes

kiirus osutuda liiga suureks. Praegusel juhul ei saa halva, kohati olematu nähtavuse korral pidada ettenägematuks asjaoluks

eessõitva auto olemasolu teel ega ka selle poolt juhitavuse kaotamist ja lumevalli sõitmist, mis välistaks etteheited taga

sõitvale juhile. Kaotades tuisus sõites juhitavuse ja sõites seetõttu lumevalli, ei kohandanud ka J. T. oma sõiduauto kiirust

ilmastikuoludele vastavaks, kuid ka tema õiguspärase käitumise korral, s.o kiiruse vähendamisel ja vajaduse korral

peatumisel, kui tingimused seda nõudsid, ei oleks olnud välistatud juhitavuse kaotamine ja erakorralistes oludes lumevalli

sõitmine. Kuid materiaalse delikti toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle teo tõttu tagajärg saabus. Praeguses asjas

on selleks isikuks F.I.

4.3 Täiesti ebakohased on F.I ja tema kaitsja etteheited J. T.-le LE § 87, § 89 ja § 76 nõuete rikkumises. Kuna sõidukite

kokkupõrge toimus koheselt peale J. T. juhitud sõiduauto tuisuvaalu sõitmist ja juht kaotas teadvuse, on ilmselge, et nende

nõuete täitmist ei olnud võimalik temalt nõuda. Samuti on asjakohatu ja põhjendamatu kaebuse esitaja kahtlus, et J. T. juhtis

enne avariisse sattumist mootorsõidukit, olles tarvitanud tugevatoimelist valuvaigistit Tramadol.

4.4 Kokkuvõttes leidis kohus, et F.I pani toime väärteo, mis on õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi ja kohtuväline

menetleja ei ole eksinud karistuse mõistmisel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni F.I kaitsja vandeadvokaat Antti Aasmaa. Kassatsiooni põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 Maaohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus oleks pidanud hindama LE §-s 123 loetletud tingimusi ja

näitama ära, kas ja kuivõrd F.I sõidukiirus ei vastanud neile tingimustele ja kas F.I tegevus kiiruse valikul oli põhjuslikus

seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Kohus on konstrueerinud sündmuste käigu oletuste põhjal ja leidnud, et

liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi just F.I. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg-le 1 võib kohus

tugineda otsuse tegemisel üksnes asjaoludele, mille ta on lugenud tõendatuks või üldtuntuks. Otsuse tuginemine tõendamata

väidetele on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

5.2 Maakohus ei ole vajaliku põhjalikkusega analüüsinud kõiki liiklusõnnetusega seotud asjaolusid. Kuna kohus on valesti

konstrueerinud sündmuste käigu, on ta põhjendamatult asunud seisukohale, et F.I ja tema kaitsja väited J. T. poolt

liikluseeskirja sätete rikkumiste kohta on asjakohatud. Kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes vastamata

F.I kaitsja poolt kohtuistungil esitatud taotlusele, jättes kontrollimata asjaolud, millest tulenevalt J. T. vereproovi sattus

kangetoimeline valuvaigisti. J. T. poolt kohtuistungil antud ütlustest selgus, et ta kasutab valuvaigisteid seoses seljavaluga,

kuid ta ei mäletanud, kas oli kasutanud valuvaigistit ka liiklusõnnetuse eel. Kohus on asunud omaalgatuslikult seisukohale,

et igati loomulik on, et valuvaigistit manustati J. T.-le kiirabi poolt pärast liiklusõnnetust. Kohus on alusetult viidanud ka

nendele J. T. ütlustele, mille kohaselt talle valuvaigistit kiirabi autos manustati. J. T. ei ole selliseid ütlusi andnud kuna ta ei

mäletanud, mis temaga toimus.

5.3 Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et torm Monika toimumine on üldtuntud asjaolu ja leidnud, et

sõltuvalt sellises olukorras võis olla mis tahes sõidukiirus ülemäära suur. Kohus ei ole antud juhtumit menetlenud

erapooletult ja on faktiliste asjaolude väljaselgitamise asemel kaldunud lubamatult tuginema oletustele. Taoline kohtu

seisukoht on põhjendamatu ja rikub väärteomenetlusõigust.

5.4 Maakohus on lisaks materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kuna F.I ei ole

pannud toime LS § 7417 lg 1 koosseisule vastavat tegu, oleks tulnud tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel lõpetada. Kohtuväline menetleja ega maakohus seda ei teinud, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust

VTMS § 50 lg 1 p 1 tähenduses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesoleva väärteoasja keskne küsimus on LE §-s 123 esinevate määratlemata õigusmõistete „eespoolne nähtavusulatus“

ning „etteaimatav takistus“ sisustamine. Kriminaalkolleegium nõustub Viru Maakohtu põhjendustega ning lisab järgmist.

6.1. Käesoleva väärteomenetluse esemeks olnud teo toimepanemise ajal, s.o 30. juunini 2012 kehtinud LE § 123 oli

sõnastatud järgmiselt „Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee

ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning

vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.“

Kolleegium märgib, et eespoolse nähtavusulatuse all tuleb siin mõista juhi võimekust tuvastada tee nähtavuse ulatus

pärisuunas. Loomulikult sõltub see paljudest teguritest, näiteks juhi sõidukogemustest ja oskustest, tema silmade seisundist,

nägemiseks kasutatavatest abivahenditest, ilmastiku- ja valgustustingimustest ja ka teistest võimalikest nägemist piiravatest

teguritest. On selge, et ilma selliseid, igas konkreetses liiklussituatsioonis erinevaid tegureid arvestamata ei saa juht valida

sõidukiirust, mis arvestades reaktsiooniaega ning pidurdusteekonda tagaks sõiduki õigeaegse peatamise. Näiteks sõites

pimedal ajal tuledega, peab juht hindama valgustatava teelõigu pikkust (vajadusel ka muid tegureid) ning vastavalt sellele

valima sõidukiiruse. Olukorras, kus esinevad ekstreemsed ilmastikuolud ja nähtavus on olulisel määral piiratud, tuleb valida

väiksem sõidukiirus kui tavatingimustes - st sõidukiiruse valikul peab juht hindama, kas ta suudab peatuda sellistes oludes

teel oleva mis tahes etteaimatava takistuse ees.

Etteaimatava takistuse all aga tugeb mõista igasugust (ka ootamatut) tõket teel, millest ei ole võimalik mööda põigata, vaid

mille ees tuleb peatuda. Sellisteks tõketeks võivad olla nii teel asetsevad objektid kui ka tee enese seisund (nt varisenud sild,

ärauhutud teekate või -tamm). Erinevalt ootamatust takistusest on etteaimamatu takistus selline, mille ettekujutamist ei saa

juhilt tema hoolsuskohustuse raames nõuda. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et juhi hoolsuskohustus kasvab

võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada.

Seetõttu ei nõua LE § 123 nõuete rikkumise tuvastamine selle väljaselgitamist, milline oleks konkreetses liiklussituatsioonis

olnud ohutu sõidukiirus. Oluline on see, et juhi poolt valitud sõidukiirus ei võimalda tal eespoolse nähtavusulatuse piires

peatada oma mootorsõidukit mis tahes etteaimatava takistuse ees.

6.2 Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et F.I juhtis mootorsõidukit ekstreemsetes oludes, milles nähtavus oli äärmiselt

halb. Samuti hoiatas Päästeamet tormi saabumisel korduvalt raskete ilmastikutingimuste, s.o väga tugeva tuule ja

erakordselt suure lumesaju eest ning soovitas eriti Harju- ja Virumaa elanikel autodega liiklemist vältida. Sellistes oludes

pidi F.I arvestama sellega, et teel võib olla takistusena teine, lumevaalu sattunud mootorsõiduk. See tähendab, et sellistes

ekstreemsetes oludes oli teise mootorsõiduki risti teel seismine etteaimatav ning seetõttu oli tema poolt valitud sõidukiirus

(üle 50 km/h) ülemäära suur.

6.3 Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud

7. Samuti on kaitsja leidnud, et kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kui on jätnud vastamata F.I kaitsja poolt

kohtuistungil esitatud taotlusele, jättes kontrollimata neid asjaolusid, millest tulenevalt J. T. vereproovi sattus kangetoimeline

valuvaigisti Tramadol. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga. Maakohtu kohtuistungi protokollist (tl 54) nähtuvalt on J.

T. andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei tarvitanud valuvaigisteid 10. detsembril 2010 ega sellele eelnenud

päeval, valuvaigisteid anti talle kiirabi autos.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 26. jaanuari

2012. a otsuse muutmata ja F.I kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar