3-2-1-108-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-108-12

Määruse kuupäev

Tartu, 4. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Kristina Suursaare kaebus Tallinna kohtutäitur Veiko

Kaasiku 7. oktoobri 2011. a otsuse peale täiteasjas

nr 007/2011/82931

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-50921

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristina Suursaare määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Kristina Suursaar (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti kaudu (registrikood 75034502))

Kohtutäitur Veiko Kaasi

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari

2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-50921 ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Siiri Seerole 11. aprillil 2012 Kristina Suursaare määruskaebuselt tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristina Suursaar (avaldaja) esitas 21. oktoobril 2011 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäitur Veiko Kaasiku (kohtutäitur) 7. oktoobri 2011. a otsuse peale täiteasjas nr 007/2011/82931.

Avaldaja palus otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Samuti esitas

avaldaja menetlusabi taotluse, paludes end vabastada riigilõivu tasumisest. 14. novembri 2011. a

määrusega vabastas Harju Maakohus avaldaja kaebuse esitamisel 63 euro 91 sendi suuruse riigilõivu

tasumisest.

2. Kaebuse kohaselt määras Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) (puudutatud

isik) avaldajale 19. juulil 2011 kiirmenetluse otsusega nr 032113 rahatrahvi 24 eurot. Samal päeval

maksis avaldaja AS-i Swedbank Kawe kontoris trahvi sularahas Tallinna Linnakantselei

finantsteenistuse arvelduskontole. Maksekorralduse täitis raha vastu võtnud pangatöötaja. Märge

maksekorraldusel tõendab, et makse võttis 19. juulil 2011 vastu K. Kungla. Rohkem kui kuu hiljem

sai avaldaja kohtutäiturilt täitmisteate tasutud trahvi nõudes. Avaldaja tegi kohe kirjaliku avalduse

puudutatud isikule, lisades koopia 19. juuli 2011. a maksekorraldusest, ning saatis kohtutäiturile

faksiga avalduse lõpetada täitemenetlus, millele lisas samuti 19. juuli 2011. a maksekorralduse

koopia. Maksedokumendi täitnud pangatöötaja tunnistas, et oli sularaha vastu võttes jätnud

viitenumbri märkimata ja palus avaldajal vea parandamiseks allkirjastada uue maksekorralduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 ja § 95 lg 1 järgi oli avaldaja kohustuse täitnud. Avaldajale ei ole

raha tagastatud.

Avaldaja avalduse alusel kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud. 24. septembril 2011 toimetati

avaldajale kätte vara kontol arestimise akt, mille kohaselt võeti avaldajalt täitemenetluse alustamise

tasu 19 eurot 16 senti. Kuna avaldaja täitis kohustuse rohkem kui kuu enne täitemenetluse alustamist,

ei tekkinud kohtutäituril tasu saamise õigust. 26. septembril 2011 esitas avaldaja kohtutäiturile

kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 7. oktoobri 2011. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse

rahuldamata.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes 7. oktoobri 2011 otsuse seisukohtade juurde.

Täitemenetlust alustati puudutatud isiku 15. augusti 2011 avalduse alusel 29. augustil 2011.

Kohtutäituri arvates maksis võlgnik trahvi alles pärast täitemenetluse alustamist (puudutatud isiku

kinnituse järgi 1. septembril 2011), mitte 19. juulil 2011. Seega on täitemenetluse tasu määramine

õiguspärane.

4. Puudutatud isik pidas kohtutäituri otsust õigeks.

5. Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2011. a määrusega kaebuse rahuldamata ja jättis kohtutäituri ja

puudutatud isiku kulud avaldaja kanda. Samuti mõistis maakohus avaldajalt riigi kasuks välja

riigilõivu 63 eurot 91 senti.

Määruse kohaselt on kohtutäituril õigus saada täitemenetluse alustamise tasu, kuna kohtutäitur alustas

täitemenetlust seaduslikult.

Tõendina esitatud 19. juuli 2011. a maksekorraldusest (tl 8) nähtub, et viitenumber on

maksekorraldusele märkimata. Maksekorraldus on trükitud, mitte käsitsi kirjutatud, mis tähendab, et

selle on täitnud pangatöötaja, nagu väitis avaldaja. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja

õigel viisil, ning VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma

võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung).

Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.

Kooskõlas VÕS § 91 lg-ga 3 loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega

võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma

ulatuses. Seega on kohustus täidetud, kui raha on laekunud võlausaldaja kontole. Kohtule esitatud

kiirmenetluse otsuse p-s 13 on märgitud, et määratud trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Tallinna

Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole nr 10220064421013 SEB Pangas, ja kirjas on ka

viitenumber 9284040000321139. Maksekorraldusel ei ole viitenumbrit. Avaldaja võlgnikuna ei

teinud kõike raha ülekandmiseks. Isegi kui ta oleks teinud kõik raha ülekandmiseks, loetakse

kohustus täidetuks alles pärast raha võlausaldaja kontole jõudmist. Kui raha võlausaldaja kontole ei

jõua, kannab täitmisriski võlgnik. Eelmärgitud põhjustel jättis maakohus kaebuse rahuldamata.

6. Avaldaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus. Samuti palus avaldaja kontrollida

riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 5 vastavust põhiseaduse § 24 lg-le 5 ning kaasata menetlusse

puudutatud isikuna AS Swedbank.

7. Puudutatud isik ja kohtutäitur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. veebruari 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus mõistis

avaldajalt riigi kasuks välja määruskaebuselt tasutava riigilõivu 25 eurot 56 senti. Kolmanda isiku

kaasamise taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata.

Määruse põhjenduste järgi ei rikkunud maakohus kohustusi, mis kohtul hagita menetluses lasuvad.

Panga menetlusse kaasamise vajadust ei olnud. Praeguse tsiviilasja raames hinnatakse seda, kas

vaidlustatud kohtutäituri otsus oli õiguspärane või mitte. Selle küsimuse üle otsustamisel ei ole vaja

panka menetlusse kaasata. Juhul kui avaldaja soovib panga vastu nõudeid esitada, võib ta seda teha

eraldi hagimenetluses. Samal põhjusel ei saa panka menetlusse kaasata ka ringkonnakohtu

menetluses.

Maakohus leidis õigesti, et rahaline kohustus loetakse täidetuks siis, kui raha laekub asutuse kontole.

Määrav ei ole see, kas raha maksma kohustatud isik tegi sooritusi, mille tegemise korral raha

tavaliselt laekub, või lasus sellel pangal, kelle avaldaja oma rahalise kohustuse täitmiseks välja valis,

mingi süü. Täitmise riski kannab raha maksma kohustatud isik seni, kuni rahaline kohustus on

täidetud. Olukorras, kus rahaline kohustus ei olnud õigel ajal täidetud, oli raha saama õigustatud

asutusel õigus pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole ning kohtutäituril on

täitemenetluse alustamise korral õigus saada täituritasu.

Ringkonnakohus ei näinud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et riigilõivuseaduse sätted, mis näevad

ette praeguses olukorras riigilõivu tasumise kohustuse, oleksid põhiseaduse vastased. Samuti ei ole

põhiseaduse vastased need seadusesätted, mis näevad ette, et menetlusabi saaja peab asja tema

kahjuks lahendamise korral selle riigilõivu, mille tasumisest ta avalduse ja kaebuse esitamisel oli

vabastatud, ikkagi riigi tuludesse tasuma.

Maakohus andis avaldajale 14. novembri 2011. a määrusega menetlusabi ja vabastas ta avalduse

esitamisel riigilõivu tasumisest. Menetlusabi jätkuvuse printsiibist tulenevalt ei pidanud avaldaja ka

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda

RLS § 57 lg 23 alusel 25 eurot 56 senti. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 190 tulenevalt avaldajalt ka määruskaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõiv välja mõista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu

määruse ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 7. oktoobri 2011. a otsus. Samuti palub

avaldaja kontrollida RLS § 57 lg 5 kooskõla põhiseaduse §-ga 11.

Määruskaebuse järgi ei tõendanud puudutatud isik, millisel kuupäeval trahv tema pangakontole

laekus. Kohus oleks pidanud hagita menetluses rakendama uurimisprintsiipi.

Kohus on kohustuse kohast täitmist hinnates kohaldanud üksnes VÕS § 91 lg-t 3 kui üldsätet, kuid

jätnud arvestamata, et märgitud sätet kohaldatakse koostoimes teiste võlaõigusseaduse sätetega

lähtuvalt kohustuse täitmise asjaoludest. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 95 lg 1, mille kohaselt

tõendab kohustuse täitmise vastuvõtmist täitmise kviitung. AS Swedbank on makse vahendajana

täitmise sularahas vastu võtnud ja andnud panga templiga täitmise kviitungi, mis tõendab, et kohustus

on õigel ajal täidetud.

Kohtud on kohaldanud asjas üksnes VÕS § 91 lg-t 3, jättes kohaldamata VÕS §-st 709 jj tuleneva

arveldamise õigust omava kontopidaja vastutust käsitlevad VÕS sätted. Nendest sätetest tuleneb AS-

i Swedbank kui kontopidaja vastutus juhise õigeaegse ja kohase täitmise eest.

Ringkonnakohtu seisukoht RLS § 57 lg 5 vastuolu puudumise kohta põhiseadusega, on ilmses

vastuolus õiguskantsleri 26. septembril 2011 justiitsministrile saadetud märgukirjas esitatud

seisukohaga, mille avaldaja esitas ka ringkonnakohtule.

11. Puudutatud isik nõustus vastuses määruskaebusele ringkonnakohtu seisukohtadega.

Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur teatas, et avaldaja on

täitemenetluses nii nõude kui ka menetluse alustamise tasu tasunud ning täitemenetlus on 4. aprillil

2012 lõpetatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel rahuldada, maa-

ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtud on jätnud hagita menetluses vähemalt

osaliselt uurimispõhimõtte rakendamata.

Kaebuse läbivaatamine kohtutäituri otsuse peale toimub TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi hagita

menetluses. Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse TsMS § 475 järgi hagita menetluses, ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele ning selgitab § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub

tõendeid.

Kolleegiumi arvates on kohtud uurimispõhimõtet ja eelmenetluse ülesandeid rikkudes jätnud

eelmenetluses üheselt välja selgitamata selle, kas avaldaja 19. juulil 2011 tehtud maksekorralduse

alusel trahvisumma laekus puudutatud isiku kontole. Kolleegiumi arvates ei pruugi see olla

välistatud. Kohtud on tuvastanud, et maksekorraldusel oli märkimata vaid viitenumber, muid puudusi

tuvastatud ei ole. Toimikus asuval maksekorralduse koopial on mh täidetud lahter saaja

arvelduskonto numbri kohta. On võimalik, et selle maksekorralduse alusel ülekanne tehti, kuid

puudutatud isik ei suutnud seda viitenumbri puudumise tõttu konkreetse trahviotsusega siduda ning

raha kanti maksja panka tagasi. Avaldaja on avalduses märkinud (tl 4), et tema andmetel oli raha

siiski laekunud puudutatud isiku kontole, kuid jäetud ootele viitenumbri puudumise tõttu.

14. VÕS § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega

võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma

ulatuses. Kolleegium leiab, et VÕS § 91 lg 3 järgse nõuetekohase täitmisega on tegemist ka juhul, mil

summa hoolimata viitenumbri puudumisest jõuab võlausaldaja kontole. Sel juhul ei ole ka enam

oluline, et võlausaldaja viitenumbri puudumise tõttu summa maksja panka tagasi kannab. See kehtib

ka avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisel, kui avalik-õigusliku rahalise nõude täitmist

reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti.

Viitenumbrit ei saa pidada nõuetekohase täitmise osaks VÕS § 76 lg 3 tähenduses. Tegemist on

üksnes tehnilise abivahendiga, mis lihtsustab võlausaldaja menetluskorda. Sellise tehnilise abivahendi

kasutamine ei saa aga tekitada õiguslikku tagajärge, et võlgniku kohustus jääb makse võimaliku

tagasikandmise tõttu täitmata.

15. Seega pidanuks maakohus eelmenetluses pöörduma nii AS-i Swedbank kui ka puudutatud isiku

poole täpsustava infonõudega. AS-ilt Swedbank tulnuks küsida, kas ja millal 19. juuli 2011. a

maksekorraldus täideti, ning puudutatud isikult, kas ja millal 19. juuli 2011. a maksekorralduse alusel

trahvisumma tema kontole laekus. Avaldaja on ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses

juhtinud tähelepanu vajadusele koguda täiendavaid andmeid pangalt ja puudutatud isikult (tl 53).

Kui trahvisumma laekus selleks ettenähtud tähtaja jooksul puudutatud isiku kontole, ei olnud

puudutatud isikul alust pöörduda kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust. Kohtutäituri

seaduse § 41 lg 1 kohaselt, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees

nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja

menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust.

Kuna maakohtu eespool kirjeldatud rikkumine võis asjas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ning ka

ringkonnakohus ei ole rikkumist kõrvaldanud, tuleb kohtulahendid tühistada. Asi tuleb saata tagasi

maakohtusse eelmenetluse staadiumisse.

16. Kolleegium leiab, et määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust kohtumääruste tühistamiseks.

Alust ei ole kohaldada avaldaja viidatud VÕS § 95 lg-t 1, sest AS Swedbank ei ole praeguses asjas

avaldaja suhtes võlausaldaja, kes saaks väljastada täitmise kviitungi selle sätte tähenduses.

VÕS § 709 jj kohane maksevahendaja vastutuse kohaldamine avaldaja suhtes võib kõne alla tulla

eraldi menetluses, kui selgub, et maksevahendaja on avaldaja antud juhise järgi makse tegemisel või

tegemata jätmisel eksinud. Kohtud on õigesti märkinud, et puudutatud isiku (võlausaldaja) ees

kannab nõuetekohase täitmise riisikot avaldaja (võlgnik).

17. Kolleegium ei pea võimalikuks analüüsida määruskaebuses esitatud taotlust kontrollida RLS § 57

lg 5 vastavust põhiseadusele. Kolleegium tühistab praeguse määrusega ka maakohtu määruse, millega

mõisteti avaldajalt riigi kasuks välja riigilõiv 63 eurot 91 senti väidetavalt põhiseadusega vastuolus

oleva RLS § 57 lg 5 alusel. Maakohtu määruse tühistamise tõttu ei ole avaldaja suhtes enam

kohaldatud RLS § 57 lg-t 5, st normi põhiseaduspärasuse kontrollimiseks puudub sätte

asjassepuutuvuse kriteerium (vt normi asjassepuutuvuse kohta nt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli

2011. a otsuse nr 3-2-1-62-10 p 25).

18. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu