3-2-1-107-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-107-12

Määruse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus saada luba võlgniku

valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-8935

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergey Simonenko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus

Võlgnik Sergey Simonenko (isikukood xxxxxxxxxxx)

Sissenõudja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja

juhatuse liige Heiki Raadik

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2012. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-8935 võlgniku

eluruumi sisenemise aja osas. Lubada kohtutäitur Elin Vilippusel ja kohtutäituri abi Sergei

Volfil siseneda Sergey Simonenkole kuuluvasse ja tema valduses olevasse eluruumi Xxxxx xxxx

xx, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) arestimistoimingute tegemiseks, vara

ning kinnisasja ruumide, abiruumide, päraldiste ja oluliste osade seisukorra

kindlaksmääramiseks ja fotografeerimiseks 60 päeva jooksul arvates käesoleva määruse

jõustumisest. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Sergey Simonenko kanda.

4. Arvata riigituludesse kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot, mille Deivi Vaht maksis 2. mail

2012 Sergey Simonenko eest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2. märtsil 2012 esitas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) Harju Maakohtule avalduse, milles

palus anda kohtutäiturile ja tema abile Sergei Volfile luba siseneda Sergey Simonenkole (võlgnik)

kuuluvasse korteriomandisse (Xxxxx xxxx xx, Tallinn, registriosa nr xxxxxxx; eluruum)

ajavahemikul 5. märtsist kuni 18. aprillini 2012, et korteriomand arestida, kindlaks määrata ja

fikseerida fotodel vara seisukord ning kinnisasja ruumid, abiruumid, päraldised ja olulised osad.

Avalduse järgi on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu Swedbank AS (sissenõudja) avaldusel

alustatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 270 506 euro 25 sendi sissenõudmiseks. Harju

Maakohus on 18. oktoobri 2011. a määrusega rahuldanud kohtutäituri avalduse ning lubanud

kohtutäituril ja tema abil siseneda võlgniku ruumidesse ajavahemikul 20. oktoobrist kuni

30. oktoobrini 2011, et kinnisasi arestida ja kindlaks määrata vara seisukord. 25. jaanuaril 2012

jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2011. a määrus, millega jäeti maakohtu määrus

muutmata ja võlgniku määruskaebus rahuldamata. Kuna selleks ajaks oli möödunud maakohtu

määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse siseneda, ja ringkonnakohus uut aega ei määranud,

võis kohtutäitur võlgnikule kuuluvad ruumid üle vaadata vaid võlgniku nõusolekul. Võlgniku

esindaja Deivi Vaht teatas, et vara on võimalik visuaalselt üle vaadata 16. veebruaril 2012 kell 11.00.

Teates kinnitas võlgnik, et kohtutäitur ei tohi elamust seest fotosid teha, millega kohtutäitur ei

nõustunud, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 kohaselt peab kohtutäitur avaldama

enampakkumise kuulutuses müüdava kinnisasja fotod. 15. veebruari 2012. a kirjas palus võlgniku

esindaja vara vaatamise edasi lükata. 23. veebruaril 2012 lubas võlgnik teha vara visuaalse vaatluse,

kuid ei lubanud kinnisasjast pilte teha. Võlgniku sellisest käitumisest sai järeldada vastuseisu

täitemenetlusele, kuna võlgnik oli teadlik tema vastu alustatud täitemenetlusest ja kohtutäituri soovist

ruumid üle vaadata. Võlgnik rikub varale juurdepääsu mittevõimaldamisega võlausaldaja õigusi.

Täitemenetluse jätkamiseks on vaja eluruumi siseneda.

2. Harju Maakohus võttis avalduse 5. märtsi 2012. a määrusega menetlusse ja rahuldas sama

määrusega. Maakohus lubas kohtutäituril ja tema abil S. Volfil siseneda täiteasja raames võlgniku

nõusolekuta võlgniku eluruumi ajavahemikul 5. märtsist kuni 18. aprillini 2012, et teha korteriomandi

arestimistoiming ja vara ning määrata kindlaks ja fikseerida fotodel kinnisasja ruumide, abiruumide,

päraldiste ja oluliste osade seisukord. Määrus kuulus selle järgi viivitamata täitmisele.

Maakohtu määruse järgi on kohtutäituril TMS § 84 lg-st 21 tulenevalt kohustus täitemenetluses

kinnisasja pildistada ning kohtutäiturile tuleb vastavasisuline nõusolek esitatud asjaoludel anda.

Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistas võlgnik kohtutäituril kinnisasja arestimiseks

vajalike toimingute tegemist. Täitemenetluse jätkamiseks oli kohtutäituril vajalik siseneda võlgniku

eluruumi, teisiti ei olnud täituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja

hinda kindlaks määrata.

3. Võlgnik palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kohtutäituri avalduse

rahuldamata. Lisaks esitas võlgnik esialgse õiguskaitse taotluse keelata kohtutäituril ja tema abil

ruumidesse siseneda.

Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata ja mitte rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust.

Kui kohus rahuldab avalduse ja peatab täitemenetluse, kuid jätab kaebuse rahuldamata, palus

kohtutäitur määrata uue aja võlgniku eluruumi sisenemiseks.

4. Maakohus jättis 23. märtsi 2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sama määrusega rahuldas maakohus

esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas kohtutäituril ja tema abil ruumidesse sisenemise kuni

tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. aprilli 2012. a määrusega maakohtu 5. märtsi 2012. a määruse

muutmata ning menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus võlgniku kanda. Samas pikendas

ringkonnakohus ruumidesse sisenemise perioodi 31. maini 2012. Ringkonnakohus tühistas maakohtu

23. märtsi 2012 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Avaldust ei saa jätta

rahuldamata ja määruskaebust rahuldada põhjusel, et kohtutäitur soovib võlgniku majas pilte teha.

Kohtutäituril on kohustus fikseerida vara, mille suhtes täitetoiminguid tehakse. Samuti on

kohtutäituril vaja kinnisasja enampakkumise korraldamiseks kinnisasja, sh kinnisasjal asuvat maja

seestpoolt fotografeerida. Täitemenetluses toimub intensiivne võlgniku õiguste riive, mis võib

eelduslikult viia selleni, et võlgniku kodu müüakse enampakkumisel maha. Teades kinnisasja

ülevaatusest, on võlgnikul võimalik astuda vallasasjade suhtes, mille osas täitemenetlust ei toimu,

samme, mis kaitsevad võlgniku privaatsust. Kohtutäituril on seadusest tulenevalt õigus viibida

korduvalt võlgniku kinnisasjal niipalju, kui see on täitemenetluse jaoks vajalik. Määruskaebuses ei

ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäitur soovib viibida võlgniku kinnisasjal

põhjendamatult tihti. Kohtule esitatud asjaolud annavad aluse järeldada, et võlgnik takistab

kohtutäituri juurdepääsu kinnisasjale. Kohtutäitur ei ole saanud kinnisasjal asuvat maja seestpoolt

pildistada ning võlgnik on takistanud kohtutäituri juurdepääsu kinnisasjale. Seetõttu on seaduslik ja

põhjendatud, et kohtutäitur pildistab vara, mille suhtes täitemenetlus toimub, mistõttu selle

keelamiseks või välistamiseks ei ole alust.

Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, tuleb maakohtu rakendatud

esialgne õiguskaitse tühistada. Praegusel juhul oli esialgse õiguskaitse taotlus ilmselgelt

põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse taotluses tuleb selle vajadust põhistada, st tuleb kohtu jaoks

usutavaks muuta, millised rasked tagajärjed saabuksid taotluse esitaja jaoks, kui esialgset õiguskaitset

ei rakendataks või kui vaidlustatud maakohtu määruse täitmist ei peatataks. Selliseid asjaolusid

taotluses, mis sisuliselt kujutas endast vaidlustatud maakohtu määruse täitmise peatamise taotlust,

kohtu ette ei toodud.

Kuivõrd kohtutäiturile on vaja tagada täitemenetluse korraldamiseks vajalikud õigused, tuleb

kohtutäituri taotlus rahuldada ja pikendada perioodi, mille vältel võib võlgniku ruumidesse siseneda,

aja võrra, mis võib mõistlikult kuluda kohtumääruse peale esitatava määruskaebuse menetlemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega

kohtutäituri avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse järgi ei ole varast piltide tegemise keelamine samastatav varale juurdepääsu

mittevõimaldamisega. Võlgnik ei ole kohtutäiturit takistanud ning TMS § 28 lg 2 kohaldamiseks ei

olnud alust. See säte ei näe ette õigust siseneda ruumidesse pildistamiseks. Ringkonnakohus on

jätnud kaalumata võlgniku huvid kodu ja eraelu puutumatusele ning teinud võlgniku õigusi

ebaproportsionaalselt riivava lahendi. Fotode puudumine ei takista kinnisasja müümist.

7. Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral

palub kohtutäitur määrata uue tähtaja võlgnikule kuuluvasse eluruumi sisenemiseks.

8. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb muuta osas, millega ringkonnakohus andis

kohtutäiturile ja tema abile loa siseneda võlgniku ruumidesse ajavahemikul 5. märtsist kuni 31. maini

2012. Selles osas on võimalik anda kohtutäiturile ja tema abile luba siseneda võlgniku ruumidesse

vajalike arestimistoimingute tegemiseks ja fotografeerimiseks 60 päeva jooksul arvates praeguse

määruse jõustumisest. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

10. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses

olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on

vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, võib TMS § 28 lg 2 järgi tema

valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida

üksnes kohtu määruse alusel.

Praeguses asjas tuleb lahendada küsimus, kas TMS § 28 lg 2 annab kohtule aluse lubada kohtutäituril

siseneda võlgniku ruumidesse mh selleks, et fikseerida fotodel vara seisukord. Pooled ei vaidle selle

üle, et võlgnik lubas kohtutäituri abil siseneda oma ruumidesse, kuid keelas seal fotode tegemise.

Fotosid lubas võlgnik teha kinnisasjast väljastpoolt.

11. Riigikohus on leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse

sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja

hind (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Kolleegium jääb

selle seisukoha juurde ja leiab, et loa võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise

eesmärgil fotode tegemiseks. TMS § 84 lg 21 esimese lause kohaselt avaldatakse kinnisasja müügi

korral kuulutus mh ka Internetis vähemalt ühes enamlevinud müügipakkumiste portaalis. Sama lõike

kolmanda lause kohaselt avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode

avaldamine on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel

osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise). Võlgnikul

on võimalik astuda oma privaatsuse kaitseks samme talle kuuluvate vallasasjade suhtes, mille osas

täitemenetlust ei toimu, mh need fotografeerimise ajaks eemaldada või keelata nende

fotografeerimist.

Kolleegium nõustub seega kohtute seisukohtadega, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks

tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Selguse huvides tuleks

fotografeerimise õigust kohtumääruses eraldi nimetada ja vähemalt lühidalt selle vajalikkust

põhjendada, mida kohtud on praegusel juhul ka teinud.

12. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, milles kohtutäituril

ja tema abil lubati võlgniku ruumidesse siseneda, mh fotografeerimiseks. Kuna aga praeguseks on

möödunud ringkonnakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse siseneda, tuleb see aeg

kohtutäituri taotlusel uuesti määrata. Kohtutäituril ja tema abil on õigus siseneda võlgniku eluruumi

60 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

13. Kolleegium märgib lisaks, et TMS § 28 lg 6 järgi tehakse ruumidesse sisenemise loa andmise või

sellest keeldumise määrus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Lühikene

tähtaeg on seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega neil juhtudel, kui on alust eeldada, et

võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama. Kinnisasja hindamiseks loa

saamise taotlemisel sellist ohtu aga üldjuhul ei ole.

Seetõttu leiab kolleegium, et TMS § 28 alusel toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa

andmist ära kuulata vähemalt juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult

veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises.

Kolleegium märgib ka seda, et kui kohus peab vajalikuks võlgnik ära kuulata, tuleks seisukoha

andmise võimalus tagada ka sissenõudjale, kelle huvides ruumidesse sisenemist otsustatakse. Kui

kohus ei pea võlgniku ärakuulamist vajalikuks ning võlgnik esitab kohtumääruse peale

määruskaebuse, tuleb sissenõudjale seisukoha andmise võimalus tagada kaebemenetluses.

14. Lisaks märgib kolleegium, et esialgset õiguskaitset on TMS § 28 järgses loa andmise menetluses

võimalik TsMS § 665 lg 2 järgi kohaldada alles määruskaebuse lahendamisel. Kolleegium märgib

samuti, et TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kui

kohus ei määra hilisemat täitmisele kuulumise aega.

15. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannab TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi

võlgnik. Teised menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda Harju

Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

16. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse.

Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Kohtunik Tambet Tampuu eriarvamus

Leian, et kolleegium oleks pidanud määruskaebuse rahuldama, kohtute määrused tühistama ja tegema

uue määruse, millega jätma kohtutäituri avalduse rahuldamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses

olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes

kohtu määruse alusel. Sellest sättest tulenevalt oli maakohtul õigus rahuldada kohtutäituri avaldus

üksnes juhul, kui see oli vajalik võlgniku ruumide või maatüki läbiotsimiseks. Kuna kohtutäitur ei

põhjendanud oma avaldust läbiotsimise vajadusega, siis ei olnud maakohtul alust kohtutäituri

avaldust rahuldada.

Ma ei nõustu Riigikohtu kohtukoosseisu enamuse ning Riigikohtu varasema seisukohaga, et

TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on

vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind, ning et loa võib anda ka

võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil ruumidest fotode tegemiseks. Selliseid võlgniku

õiguste riive võimalusi see säte ette ei näe. TMS § 28 lg 2 ei näe ette ka seda, et võlgniku ruume

tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida võlgniku tahte vastaselt ning tehtud fotosid avaldada.

Kuigi võib nõustuda kohtukoosseisu enamuse seisukohaga, et seadusest tulenevate kohustuste

täitmiseks tuleks kohtutäiturile anda luba siseneda võlgniku ruumidesse, on minu arvates sellise loa

andmise võimaluse sätestamine seadusandja, mitte Riigikohtu pädevuses. Isiku loata tema valduses

olevatesse ruumidesse sisenemine, ruumide fotografeerimine ning ruumidest tehtud fotode

avaldamine riivavad isiku eraelu puutumatust. Isiku eraelu puutumatus on isiku üks põhiõigustest.

Nimelt sätestab põhiseaduse § 26 esimene lause, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Põhiseaduse § 26 teine lause sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja

nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud

juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,

kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku eraelu puutumatuse riivel peab omama selge

seadusest tulenev alus ja legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamise

abinõuna vajalik, sobiv ning mõõdukas. Riigikohtul ei ole põhiseadusest ja seadusest tulenevat

pädevust lubada isikute põhiõiguste riiveid seadusest suuremas ulatuses. Seetõttu ei ole TMS § 28

lg 2 kui isiku põhiõigusi riivava sätte laiendav tõlgendamine lubatav.

Kõnealust põhiõiguse riivet ei saa põhjendada ka kohtukoosseisu enamuse viidatud TMS § 84 lg 21

kolmanda lausega, mille järgi avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. See säte

ei näe ette võimalust, et võlgniku kinnisasja fotografeerimiseks võib kohus anda kohtutäiturile loa

minna võlgniku kinnisasjale ilma võlgniku nõusolekuta. Ilmselt on TMS § 84 lg 21 järgi lubatav ilma

võlgniku nõusolekuta avaldada fotosid tema kinnisasjast, mis on tehtud ilma kinnisasjale minemata,

või fotosid, mis on võlgniku kinnisasjast varem tehtud ning mis on seaduslikul teel sattunud

kohtutäituri kätte (näiteks on need esitanud avaldamiseks võlgnik ise). Võlgniku ruumidest tehtud

fotode avaldamist TMS § 84 lg 21 ei reguleeri.

Tambet Tampuu