3-2-1-115-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-115-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

AS Eesti Väärtpaberikeskus hagi Aktsiaseltsi Px.ee

(likvideerimisel) ja Kristjan Roobi vastu 579 euro 99 sendi ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-29688

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Px.ee (likvideerimisel) ja Kristjan Roobi ühine

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

429 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus (registrikood 10111982)

Kostjad Aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel) (registrikood

10650911) ja Kristjan Roop (isikukood xxxxxxxxxxx), ühine

esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-29688 muutmata.

2. Aktsiaseltsi Px.ee (likvideerimisel) kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata ja Kristjan Roobi

kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jaotada järgmiselt:

3.1. Menetluskulud maakohtus jäävad 75% ulatuses Aktsiaseltsi Px.ee (likvideerimisel) ja

Kristjan Roobi kanda ja 25% ulatuses AS Eesti Väärtpaberikeskus kanda. Aktsiaseltsi Px.ee

(likvideerimisel) ja Kristjan Roop vastutavad menetluskulude kandmise eest 80% ulatuses

solidaarselt ja 20% ulatuses vastutab Aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel).

3.2. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

3.3. Menetluskulud Riigikohtus jäävad solidaarselt Aktsiaseltsi Px.ee (likvideerimisel) ja

Kristjan Roobi kanda.

4. Arvata Siiri Malmbergi poolt Aktsiaseltsi Px.ee (likvideerimisel) ja Kristjan Roobi eest

2. aprillil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Väärtpaberikeskus (hageja) esitas 27. juunil 2011 Viru Maakohtule hagi Aktsiaseltsi

Px.ee (likvideerimisel) (kostja I) ja Kristjan Roobi (kostja II) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt

solidaarselt välja 579 eurot 99 senti, samuti viivise 182 eurot 75 senti ja alates 21. juunist 2011 kuni

võla tasumiseni 0,05% tagastamata võlasummast päevas.

Hageja väitel esitas kostja I hagejale oma aktsiate registreerimise taotluse, mille alusel kohustus

hageja registreerima kostja I aktsiad, pidama aktsiaraamatut ja osutama muid sellega seotud

teenuseid. Kostja I kohustus teenuste eest tasuma kehtivate hinnakirjade ja esitatud arvete alusel.

Kostja I ei ole hageja esitatud arveid tasunud. Hagejal on õigus nõuda Eesti väärtpaberite keskregistri

seaduse (EVKS) § 23 lg 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 alusel põhivõlgnevuse ja

kõrvalkulude tasumist nii kostjalt I kui ka kostjalt II, kes oli kostja I juhatuse liige ja võttis äriühingu

likvideerijana üle kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused. Viivise maksmise kohustus tuleneb

aktsiate registreerimistaotluse IV osa p-st 2.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata.

Kostjate väitel ei ole hageja tõendanud, et kohustus on muutunud sissenõutavaks, ja et ta on arved

kostjale I esitanud. Kostja II oli kostja I juhatuse liikmeks 17. detsembrist 2008 kuni 20. jaanuarini

2009 ning ei saa vastutada kostja I kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema juhatuse liikmeks

saamist või pärast tema juhatuse liikmeks oleku lõppemist. Samuti ei näe seadus ette likvideerija

solidaarvastutust, mistõttu ei saa kostja II vastutada pärast 20. jaanuari 2009 tekkinud kohustuste eest.

Lisaks on hageja nõue osaliselt aegunud. Ka viivist ei ole arvestatud seaduse kohaselt.

3. Viru Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2011. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 699 eurot 32 senti (põhinõue 542 eurot 22 senti ja kõrvalnõue

157 eurot 10 senti) ning põhinõudelt viivise 0,05% päevas haginõude esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Maakohus jättis 90% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 10% hageja

kanda.

Maakohus tuvastas, et kostja I esitas 7. juunil 2002 hagejale aktsiate registreerimise taotluse. Kostjad

on jätnud arved alates 24. oktoobrist 2007 tasumata. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja hinnakirjas

sätestatud ning arvetes esitatud teenuseid. Kostja II oli kostja I juhatuse liikmeks 17. detsembrist

2008 kuni 20. jaanuarini 2009. Viidates VÕS §-le 76, EVKS § 23 lg-tele 1 ja 3 ning äriseadustiku

(ÄS) § 315 lg-le 2, leidis maakohus, et hageja nõue kostja II vastu on põhjendatud. Kostja II vastu

esitatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Arvestada ei saa kostja II vastuväitega tema

likvideerijaks määramise kohta, kuna ÄS § 369 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerijateks juhatuse

liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Hageja

nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 järgi osaliselt aegunud. Aegunud on

kaks arvet tasumise tähtpäevaga vastavalt 24. oktoober 2007 ja 12. detsember 2007 ning põhinõuet

tuleb seetõttu vähendada 37 euro 77 sendi võrra. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista

ülejäänud arvete alusel 542 euro 22 sendi suurune põhivõlg. Lisaks põhivõlale tuleb tasuda

VÕS § 101 lg-te 1 ja 6 ning § 113 lg 1 järgi viivist 157 eurot 10 senti (hagiavalduse esitamise

seisuga) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhinõudelt viivist 0,05% päevas

haginõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kostjad palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati, ning

uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

Hageja palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise ning määras

kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 429 eurot 77 senti (sh kõrvalnõudena 15. veebruari 2012. a seisuga

39 eurot 78 senti) ja viivise 389 euro 99 sendi suuruselt põhinõudelt 0,05% päevas alates

16. veebruarist 2012 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I täiendavalt hageja

kasuks välja 167 eurot 75 senti (sh kõrvalnõudena 15. veebruari 2012 seisuga 15 eurot 52 senti) ja

viivise 152 eurot 23 sendi suuruselt põhinõudelt 0,05% päevas alates 16. veebruarist 2012 kuni

põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskuludest 75% kostjate kanda ja 25%

hageja kanda, märkides, et kostjad vastutavad menetluskulude kandmise eest 80% ulatuses

solidaarselt ja 20% ulatuses vastutab kostja I. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi jättis maakohus tuvastamata, kas ja millal muutus hageja esitatud arvete

tasumise kohustus sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sai arved kätte. Samas on kõik

tasumata arved esitatud koos hagiavaldusega kohtule ja need on 19. juulil 2011 kostjatele kätte

toimetatud. Arved tuli tasuda seitsme päeva jooksul kättesaamisest, mistõttu muutus tasu maksmise

kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt hageja jaoks sissenõutavaks alates 27. juulist 2011. Arveid ei ole

siiani tasutud. Maakohus leidis, et hageja nõue on kahe arve alusel aegunud ja selles osas ei ole

maakohtu otsust vaidlustatud. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista ülejäänud arvete

alusel 542 euro 22 sendi suurune põhivõlg. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, et arvetel kajastatud

teenustasud ei ole kooskõlas hageja hinnakirjaga. Arvestades nõude sissenõutavaks muutumise aega,

tuleb maakohtu otsust muuta viivise väljamõistmise osas. Kostjalt I tuleb viivisena välja mõista

55 eurot 30 senti (alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest, 27. juulist 2011 kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 15. veebruaril 2012) ja edasi alates 16. veebruarist 2012 põhivõlalt

0,05% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

Ringkonnakohus leidis, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I kohustuste täitmise eest, mis

tekkisid pärast tema valimist 20. jaanuaril 2009 kostja I likvideerijaks. ÄS § 372 lg 1 kohaselt on

aktsiaseltsi likvideerijatel juhatuse liikme õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise

olemusega. Sama sätte lg 2 järgi lõpetavad likvideerijad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad,

müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kuna likvideerijatel on seadusest tulenev kohustus

rahuldada likvideerimismenetluses ka võlausaldajate nõuded, ei ole EVKS § 23 lg-s 3 sätestatud

juhatuse liikmele pandud solidaarkohustus vastuolus likvideerimise olemusega ja see laieneb ka

emitendi likvideerijale. Samas ei saa kostja II vastutada kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema

juhatuse liikmeks valimist. Seadus ei näe ette, et isiku valimisel juhatuse liikmeks läheks talle ilma

eraldi kokkuleppeta üle EVKS § 23 lg-s 3 sätestatud solidaarkohustus enne tema juhatuse liikmeks

valimist tekkinud kohustuste täitmise eest. Seega on asjakohatud maakohtu viited ÄS § 315 lg-tele 2

ja 3. Viidatud säte reguleerib juhatuse liikme vastutust aktsiaseltsi ees, sellisel alusel ei ole aga nõuet

kostja II vastu esitatud. Kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt üheksa arve alusel, millest esimese

tasumise aeg oli 16. jaanuar 2009 ja viimase tasumise aeg oli 1. juuni 2011. Kokku tuleb kostjalt II

solidaarselt kostjaga I hageja kasuks välja mõista 389 euro 99 sendi suurune põhivõlg ja 39 euro

78 sendi suurune viivis (alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest, 27. juulist 2011 kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 15. veebruaril 2012) ning edasi põhivõlalt viivis 0,05% päevas

alates 16. veebruarist 2012 kuni põhivõla tasumiseni.

Lisaks viidatud summadele, mille eest vastutavad kostjad solidaarselt, tuleb kostjalt I täiendavalt

välja mõista 152 euro 23 sendi suurune põhivõlg (542 eurot 22 senti - 389 eurot 99 senti), millelt

tuleb arvestada viivist alates 27. juulist 2011 kuni põhivõla tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostjad paluvad ühises kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

rahuldati hagi kostja II vastu, ja teha uue otsuse, millega jätta kostja II vastu esitatud hagi

rahuldamata või saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostjate arvates kohaldas ringkonnakohus valesti EVKS § 23 lg-t 3, kui leidis, et viidatud sättes

kehtestatud juhatuse liikme solidaarkohustus laieneb ka likvideerijale. Selle sätte järgi on

solidaarvõlgnikuks vaid isik, kes kuulub kohustuse tekkimise ajal äriühingu juhatusse. Lisaks ei

sätesta EVKS § 23 lg 3 aktsiaseltsi likvideerija vastutust hageja hooldustasude maksmise eest.

Viidatud säte kehtestab vastutuse vaid aktsiaseltsi aktsiate registreerimisega ja registreerimisega

seotud teenuste osutamisel esitatud tasunõuete täitmise eest. Hageja esitatud arvetel kajastatud

hooldustasunõuded ei ole aga seotud aktsiate registreerimisega. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse

põhjendamise kohustust, kui jättis eeltoodud EVKS § 23 lg 3 kohaldamise eelduse tuvastamata.

7. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi arvates tuleb kostja I kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata ja kostja II

kassatsioonkaebus rahuldamata. Kaevatav ringkonnakohtu otsus jääb muutmata.

9. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt välja põhivõla ja viivise, osalt solidaarselt, osalt üksnes

kostjalt I. Kostjad on esitanud ühise kassatsioonkaebuse, vaidlustades ringkonnakohtu otsuse üksnes

osas, millega rahuldati hagi kostja II vastu.

Kolleegiumi arvates saab kumbki kostja vaidlustada ringkonnakohtu otsust üksnes teda puudutavas

osas (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 17). See tuleneb

mh TsMS § 3 lg-st 1, mille järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab kostja I

vaidlustada ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles rahuldati hagi tema suhtes (st mõisteti temalt

raha välja), mitte aga kostja II suhtes hagi rahuldamise osas. Kuna kostja I teda ennast puudutavas

osas ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud, tuleb tema kaebus jätta TsMS § 682 lg 1 alusel läbi

vaatamata. Solidaarvõlgnikest kaaskostjaid ei saa esitatud asjaoludel lugeda ka vältimatuteks

kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 alusel.

10. Tulenevalt ÄS § 228 lg-st 1 ja § 233 lg-st 2 ning EVKS § 2 lg 1 p-st 3 peavad kõigi Eesti

aktsiaseltside aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK-s), kes peab

aktsiaseltsi aktsiaraamatut.

Seega on kõigile aktsiaseltsidele ette nähtud avalik-õiguslik kohustus hoida oma aktsiaid EVK-s.

Registri pidamisega seotud kulud kantakse EVKS § 23 lg 1 järgi registripidaja hinnakirja alusel

võetava tasuga. Hinnakiri tuleb EVKS § 23 lg 11 järgi kooskõlastada rahandusministriga.

11. Registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt aktsiate registreerimise tõttu osutatavate

teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed EVKS § 23 lg 3

esimese lause järgi solidaarselt emitendiga.

Tegemist on juhatuse liikme erikoosseisust vastutusega kolmandast isikust aktsiaseltsi võlausaldaja

ees ehk teiste võlausaldajatega võrreldes on seadusandja otsustanud registripidajat eelistada.

Aktsiaseltsi juhatus tagab ÄS § 233 lg 2 kolmanda lause järgi aktsiaraamatu pidajale seadusega

sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Viidatud EVKS regulatsiooniga on pandud

aktsiaseltsi juhatusele EVK tasude isikliku tagamise kohustus. Võimalikke vabandatavuse aluseid

maksmisest keeldumiseks ei ole kostja I menetluses esitanud.

12. Kolleegium nõustub kohtutega, et juhatuse liikmete kohustused laienevad ÄS § 372 lg 1 esimese

lause järgi ka aktsiaseltsi likvideerijatele, kes peavad mh tagama andmete õigsuse EVK-s. Seadus ei

näe ette, et kui aktsiaselts on likvideerimisel või on välja kuulutatud selle pankrot, ei pea tema aktsiad

olema EVK-s registreeritud või et hinnakirja järgi sel juhul tasu võtta ei või ega ka seda, et tasu oleks

sel juhul väiksem.

Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et EVKS § 23 lg 3 esimese lause järgne aktsiaseltsi juhatuse

liikme vastutus laieneb ka likvideerijale. See kehtib kolleegiumi arvates aga üksnes n-ö sisemiste

likvideerijate suhtes, kelleks on ÄS § 369 lg 1 järgi aktsiaseltsi juhatuse liikmed automaatselt või

muud aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusega või põhikirjas ette nähtud korras nimetatud isikud. Säte ei

laiene kolleegiumi arvates kohtu määratud likvideerijatele (ÄS § 369), kelle roll on n-ö välise juhina

mõnevõrra erinev senise juhatuse omast. Ebamõistlik oleks eeldada, et kohtus ametisse määratud

ülesannete täitjale tekib sellest seaduse jõul kohe isiklik rahaline kohustus. Vastasel juhul ei pruugi

olla võimalik leida likvideerijat, kes ametiga nõustuks.

13. Kolleegium ei nõustu kostjaga II, et EVKS § 23 lg 3 esimene lause ei hõlma vastutust võlgnetava

tasu eest. Säte näeb ette vastutuse "registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses

aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest". Kolleegiumi hinnangul on

tegemist mh tasuga aktsiate registreerimise tõttu osutatavate teenuste, s.o aktsiate hoidmise eest. See

tasu on hõlmatud ka hinnakirjaga EVKS § 23 lg 11 järgi.

14. Eelneva põhjal jääb kostja II kassatsioonkaebus rahuldamata.

15. Riigikohtus kantud hageja võimalikud menetluskulud jäävad kostja II kassatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise tõttu ja kostja I kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1

(koostoimes TsMS § 168 lg-ga 1) alusel solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud

kassatsiooniastmes jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotus maa- ja ringkonnakohtus jääb

muutmata. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

16. Kolleegium märgib, et kostja II kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud

kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Kostja I kaebuse eest kautsjoni eraldi ei

tasutud, seega ei saa seda ka TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel kaebuse läbi vaatamata jätmise

tõttu tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve