3-3-1-31-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-31-12

Otsuse kuupäev

3. oktoober 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 14. aprillil 2010 kinnitatud

kinnipeetava individuaalse täitmiskava tühistamiseks ja vanglale

kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-10-2679

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Romeo Kalda kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 16. mai 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2012. a

otsused haldusasjas nr 3-10-2679 osas, mis puudutavad Romeo Kalda individuaalses

täitmiskavas üldkeskhariduse mittevõimaldamist. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

tunnistada Viru Vangla 14. aprillil 2010 kinnitatud Romeo Kalda individuaalne täitmiskava

üldkeskharidust mittevõimaldavas osas õigusvastaseks. Ülejäänud osas jätta Tartu

Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused muutmata.

Mõista Viru Vanglalt Romeo Kalda kasuks välja menetluskulud summas 10 eurot ja 47 senti

ning kohustada Viru Vanglat kandma nimetatud summa H. F. arvelduskontole nr xxxxxxxxxx

Swedbankis.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnitas 14. aprillil 2010 kinnipeetava Romeo Kalda individuaalse täitmiskava (ITK),

millega jätkati kaebaja kinnipidamist osakonnas E8 ega võimaldatud jätkata hariduse omandamist.

Täitmiskavas nähti ühe tegevusena kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamisel ette

kinnipeetava tööharjumuste ja -oskuste kujundamiseks ning haginõuete tasumiseks tööle asumine

esimesel võimalusel.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada

individuaalne täitmiskava osas, millega ta paigutati jätkuvalt kinnisesse osakonda E8 ega

võimaldatud jätkata hariduse omandamist gümnaasiumis, ning teha Viru Vanglale kohustav

ettekirjutus paigutada kaebaja teise osakonda ning võimaldada tal hariduse omandamist jätkata.

Kaebuse kohaselt on individuaalsel täitmiskaval haldusakti tunnused ja see on kohtus iseseisvalt

vaidlustav. Kaebaja paigutati 2009. aastal Viru Vanglasse Justiitsministeeriumi otsusega, milles muu

hulgas märgiti, et ümberpaigutamine võimaldab vähendada kinnipeetavast lähtuvat ohtu ning

soodustab täitmiskavas märgitud tegevuste elluviimist. Üheks selliseks tegevuseks oli ka

üldkeskhariduse omandamise jätkamine. Kaebuse kohaselt ei arvestanud vangla individuaalse

täitmiskava koostamisel tema seisukohtade ja ettepanekutega ning teda ei kaasatud täitmiskava

koostamise menetlusse. Kaebaja märkis, et lõpetas 2010. aasta kevadel Viru Vanglas edukalt Jõhvi

Gümnaasiumi 10. klassi, kuid vaidlustatud individuaalses täitmiskavas ei nähtud üldkeskhariduse

omandamise jätkamist ette. Täitmiskavas puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei võimaldata

kinnipeetaval jätkata hariduse omandamist. Samuti ei ole vangla esitanud tõendeid, mis kinnitaksid

tema ohtlikkust ja vajadust jätkata tema kinnipidamist tugevdatud järelevalvega osakonnas.

Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisel ei järgitud kehtestatud nõudeid.

3. Viru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märkis, et esimene täitmiskava kaebaja

kohta kinnitati Viru Vanglas 23. märtsil 2009. Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21

"Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi" (juhend) § 8 lg-st 1

tuleneb, et vastustajal on kohustus algatada korduv riskihindamine ning koostada ja kinnitada uus

täitmiskava. Individuaalne täitmiskava on soovitusliku iseloomuga raamdokument, milles on

fikseeritud riskihindamise tulemused. Tegemist pole haldusaktiga, mistõttu ei kohaldu sellele ka

põhjaliku motiveerimise nõue. Esitatud ettepanekuid vangla ei arvestanud ning kaebajale selgitati,

miks tema ettepanekud ei leidnud täitmiskavas kajastamist. Vangla pädevuses on hinnata ja otsustada,

kas riskide maandamiseks on vajalik võimaldada kinnipeetavale omandada haridust või muid

tegevusi. Kaebaja on omandanud põhihariduse ja ka montaažilukksepa kutse ning seetõttu ei ole

kinnipeetava riskid seotud haridusega ja keskhariduse omandamine ei ole riskide maandamiseks

vajalik tegevus. Tööharjumuse tekkimiseks ja selle kaudu riskide maandamiseks on prioriteetne

tööhõives osalemine. Kaebajale selgitati, miks tema ettepanekutega ei arvestata, ning märgiti, et

hariduse jätkamine on võimalik vahetult enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

avanemist. Riskihindamine viidi kõikide spetsialistide koostöös läbi nõuetekohaselt ning hindamise

tulemusena selgus kaebaja ohtlikkus.

Kaebaja on eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav, kelle kuriteod on muutunud järjest

raskemaks ja vägivaldsemaks, erinevate toime pandud kuritegude iseloom ning pooleliolevad

kohtuasjad annavad alust prognoosida, et ohtlikkus võib ilmneda igal ajahetkel. Kaebaja senisest

käitumisest, tema väärtushinnangutest ja hoiakutest nähtub, et ta võib pingesituatsioonides käituda

ettearvamatult ning on võimeline kasutama füüsilist vägivalda. Seetõttu oli kaebaja kinnipidamise

jätkamine osakonnas E8 põhjendatud. Nimetatud osakonnas on kinnipeetavate õigused õigusaktides

ette nähtud mahus tagatud.

4. Tartu Halduskohtu 16. mai 2011. a otsusega jäeti kaebaja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised:

1) ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Vangla on kaebaja ITK koostamisel

järginud õigusaktidega ette nähtud nõudeid ning sellega ei võetud kaebajalt hariduse omandamise

võimalust;

2) kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebajaga seotud riskid ei ole seotud tema hariduse, vaid

minimaalsete tööoskustega, ning seetõttu oli kinnipeetava tööhõivesse suunamine riskide

maandamiseks põhjendatud;

3) ITK-s sisalduvad hinnangud ei allu kohtulikule kontrollile. Kinnipeetaval puudub täitmiskava

vaidlustamise õigus;

4) osakonda E8 paigutamisega pole kaebaja õigusi, sh kehakultuuriga tegelemise võimalust, rikutud.

Nimetatud osakonnas on kinnipeetavate õigused ja vabadused tagatud, erinev on üksnes õiguste

realiseerimise viis. Riskihindamise tulemusena on kaebaja ohtlikkus leidnud tõendamist.

5. Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses palus kaebaja tühistada halduskohtu otsuse

ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldataks. Apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohus jättis

olulisel määral tähelepanuta kaebaja väited ja esitatud tõendid ning kohaldas materiaalõigust vääralt.

Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus halduskohus ka

menetlusõiguse norme. Kaebaja jäi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, et tema jätkuv

paigutamine osakonda E8 ja hariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamine on seadusevastane

ning individuaalne täitmiskava nendes osades õigusvastane. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et

ITK-ga ei võetud kaebajalt võimalust jätkata hariduse omandamist. Kuna 17. mail 2011 kinnitati Viru

Vanglas temale uus individuaalne täitmiskava, palus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude

asendada vaidlustatud täitmiskava õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

6. Viru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus on hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja jätnud õigesti kaebuse rahuldamata.

7. Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2679 jäeti kaebaja

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu seisukohtadega ja märkis vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:

1) ITK on programmiline dokument, mille mõni osa võib siiski sisult vastata haldusakti tunnustele ja

seetõttu on vajalik tuvastada ITK nõuetele vastavus. Vaidlustatud ITK vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele ning kaebaja pole suutnud ümber lükata vastustaja selgitusi, et kaebajale tutvustati

riskihindamise tulemusi ja selgitati, miks tema ettepanekuid ITK koostamisel ei arvestatud;

2) ITK-s ei ole märgitud hariduse omandamise jätkamise võimalust, küll aga võimaldatakse kaebajal

osaleda erinevates teistes tegevustes. Kuna kaebaja on hariduse omandanud, siis on ITK-s õigesti

märgitud prioriteedina tema töölesuunamine, mis võimaldab kaebajal omandada vajalikke

tööharjumusi;

3) kaebaja viibis juba ITK koostamise ajal osakonnas E8 ja seega ei toimunud seoses ITK

koostamisega tema ümberpaigutamist. Vangla ei ole kaebaja ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu

haldusakti tunnustele vastavat otsust. Seetõttu puudus halduskohtul ka vajadus hinnata, kas ITK-s

märgiti kaebaja ohtlikkus õigesti või mitte. Ringkonnakohtu otsuse tegemise hetkeks on kohtus

arutamisel olnud kriminaalasjas süüdimõistev kohtuotsus kaebaja suhtes jõustunud, mistõttu ei ole

kaebaja suhtes ohtlikkuse asjaolu ka ära langenud;

4) ekslik on kaebaja väide, et halduskohus jättis andmata hinnangu riskihindamise töölehele 1.1d.

Nimetatud dokumenti on koostoimes teiste dokumentidega hinnatud ka ITK koostamisel. Esitatud

materjalidest nähtub, et kaebaja väärtushinnangutes ei ole siiski toimunud vajalikke muutusi;

5) halduskohus ei ole kohtuistungi protokolli parandamise taotluse lahendamisel menetlusnorme

rikkunud. Kohtuistungi protokoll ei pea kajastama isiku ütlusi täies mahus, vaid sisaldama

menetlusosaliste põhilisi väiteid. Taotluse rahuldamata jätmine oli seega õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega tema kaebus rahuldatakse. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus vääralt

kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Vaidlustatud ITK

rikub kassaatori subjektiivseid õigusi ja õigust heale haldusele. Põhiseaduse (PS) §-st 37 tuleneb

igaühe õigus haridusele. ITK koostamise ajal omandas kassaator üldkeskharidust ning lõpetas

2010. aastal Viru Vanglas edukalt Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi. Vangla pole ITK kinnitamisel

arvestanud kaebaja huvi jätkata hariduse omandamist. Kassaatoril on õiguspärane ootus, et tal

lubatakse jätkata hariduse omandamist ja gümnaasium lõpetada. ITK-s märgitud tegevused ei täida

juhendi §-s 4 sätestatud eesmärke ning märgitud tegevustel puudub kassaatori vajaduste ning

soovidega igasugune seos. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VangS § 16, ITK ei sisaldanud

kinnipeetava nõusolekut. Ebaõige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kaebaja viibis juba ITK

koostamise ajal osakonnas E8, siis ei toimunud tema ümberpaigutamist teise osakonda. Samuti ei saa

nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et ITK koostamise ajal arutamisel olnud kriminaalasjas

kaebaja suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine näitab, et tema ohtlikkus ei ole ära langenud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassaator on seisukohal, et 14. aprillil 2010 kinnitatud individuaalsesse täitmiskavasse oleks

tulnud märkida üldkeskhariduse omandamine ja anda sellega temale võimalus omandada

gümnaasiumiharidus. Kaebaja märgib, et lõpetas 2010. aastal Viru Vanglas 10. klassi ja tegi seda

edukalt.

10. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva

vangistuse tähtaeg ületab ühe aasta, individuaalne täitmiskava, milles nähakse muu hulgas ette

kinnipeetava paigutamine vanglas ning kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase

koolituse andmise vajadus, samuti kinnipeetavale kohaldatavad soodustused ja vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Sama paragrahvi lg 3 järgi muudetakse ja

täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule.

Vaidlusaluse ITK koostamise hetkel kehtinud juhendi § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava

karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava

kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Juhendi § 1 lg 2

p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada

kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise

kaudu.

11. VangS § 34 lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada

kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata

vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt suunab ja soodustab

vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. VangS § 35 lg 2 järgi võimaldatakse põhihariduse

omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale juhul, kui

see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud.

12. Kolleegium märgib, et õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning

VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus. VangS

§ 34 lg-st 6 tuleneb aga vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele.

Kolleegiumi hinnangul nähtub § 35 lg-st 2, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse

omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid

üldkeskhariduse omandamiseks. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla

kaalutlusotsus. ITK muutmisel lasub vanglal seega kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud

õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles

kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Kolleegium peab seetõttu asjakohaseks ITK

vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas.

13. Riigikohtu 17. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-09 märkis halduskolleegium, et

kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise üheks eesmärgiks oli hariduse omandamise tagamine

ja selline märge sisaldus ka 2005. aastal kinnitatud individuaalses täitmiskavas. Tartu Vangla kinnitas

9. septembril 2008. a kaebaja individuaalse täitmiskava, milles oli märgitud haridustee jätkamine

keskhariduse omandamise eesmärgil. Samas märgiti, et kinnipeetava tööle asumine on haginõuete

tasumise eesmärgil soovituslik, kuid esialgu on rõhuasetus siiski keskhariduse omandamisel (tl 20-

21). Justiitsministeeriumi 21. jaanuari 2009. a otsusega paigutati kaebaja ümber Viru Vanglasse ja

Viru Vanglas 14. aprillil 2010 kinnitatud uue ITK-ga piiras Viru Vangla kaebajale seni teistes

vanglates ning ka Viru Vanglas aktsepteeritud üldkeskhariduse omandamise võimalust.

14. Viru Vangla leiab, et kaebaja on juba omandanud põhihariduse ja ka kutse (montaažilukksepp),

mistõttu on vajalik tema tööle asumine tööharjumuste ja -oskuste kujundamiseks ning haginõuete

tasumiseks. Vangla on seisukohal, et hariduse omandamine ei ole enam prioriteetne ja selgitab, et

kaebajal on võimalik jätkata hariduse omandamist vahetult enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise

võimaluse avanemist, s. o 2026. aastal.

15. Kolleegiumi hinnangul ei ole Viru Vangla esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi ega

osutanud muutunud asjaoludele, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades

märgitud võimalust omandada üldkeskharidust. Täitmiskava kinnitades seob vangla end selles

kirjeldatud täideviimisprogrammiga ja üldjuhul jääb programm kehtima ka kinnipeetava

ümberpaigutamisel teise vanglasse. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi põhjendus, et kaebajal on

juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja oli uue ITK kinnitamise ajal

omandamas üldkeskharidust ja tema õppetulemustele ei ole vangla etteheiteid teinud. Vastustaja ei

ole viidanud ka asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või

raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu.

Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega.

Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud. Sellistele erandlikele

asjaoludele ei ole vangla aga tuginenud.

Vangla seisukoht ei ole kooskõlas ka VangS § 34 lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus

suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Ka juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on

individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut

haridustaseme tõstmise kaudu.

16. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et Viru Vangla on teinud 14. aprillil 2010. a kaebaja ITK-d

kinnitades kaalutlusvea. Vangla on jätnud kaalutlusõiguse teostamisel ebaõigesti arvesse võtmata

asjaolu, et kaebaja juba omandas üldkeskharidust.

17. Teiste kaebuse nõuete osas nõustub kolleegium Tartu Ringkonnakohtu käsitluse ja järeldustega

ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kassatsioonkaebuses esitatud seisukohale, et täitmiskava

kehtivuse üheks tingimuseks on kinnipeetava nõusolek ning selle puudumisel on täitmiskava

käsitatav õigusvastasena, vastab kolleegium järgmist.

Käesolevas asjas vaidluse all oleva ITK kinnitamise hetkel kehtinud juhendi § 1 lg 3 p 10 sõnastus on

ebaõnnestunud, võimaldades tõlgendada normi kitsalt ka nii, et täitmiskava kehtivuse eelduseks on

kinnipeetava nõustumine täitmiskava tingimustega. Kolleegium leiab, et juhendi § 1 lg 3 p-s 10

sätestatud nõuet, et täitmiskava peab sisaldama muu hulgas kinnipeetava nõusolekut, ei saa

tõlgendada sedavõrd kitsalt, et nõusoleku puudumisel on täitmiskava kinnitamine õigusvastane.

Kolleegiumi hinnangul kannab nimetatud nõue siiski üksnes kinnipeetava täitmiskava tingimustest

informeerimise eesmärki. Vastupidine tõlgendus ei ühtiks täitmiskava eesmärkidega (juhendi § 1 lg 2)

ning tähendaks, et kinnipeetavatel oleks sisuliselt täitmiskava kinnitamise pädevus. Kolleegiumi

hinnangul ei saa see ilmselgelt langeda kokku karistuse täideviimise eesmärkide ja seadusandja

tahtega. Kehtivas juhendis on vastava sätte sõnastust ka korrigeeritud ning juhendi § 1 lg 3 p 10 on

sõnastatud nii, et täitmiskava peab sisaldama kinnipeetava allkirja tutvumise kohta ja kuupäeva.

18. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kolleegium kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt. Kolleegium

tühistab Tartu Halduskohtu 16. mai 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2012. a otsused

haldusasjas nr 3-10-2679 osas, mis puudutavad kaebaja individuaalses täitmiskavas üldkeskhariduse

mittevõimaldamist, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Viru Vangla 14. aprillil

2010 kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava üldkeskharidust mittevõimaldavas osas

õigusvastaseks.

19. Kassaator palub Viru Vanglalt välja mõista menetluskulud summas 20 eurot ja 93 senti.

Menetluskulud kanti seoses apellatsioonkaebuse esitamise (15 eurot ja 97 senti) ja

kohtudokumentidest ärakirjade väljastamisega (4 eurot ja 96 senti). HKMS § 108 lg 2 kohaselt

jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega. Käesoleval juhul rahuldab kolleegium kaebuse 50% ulatuses. Seetõttu tuleb Viru

Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 10 eurot ja 47 senti ning vastavalt

kaebaja taotlusele tuleb see kanda H. F. arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbankis.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann