3-1-1-77-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-77-12

Otsuse kuupäev

28. september 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Eiko Keemani väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2012. a otsus väärteoasjas nr 4-12-

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eiko Keemani kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Pärnu Linnavalitsus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. september 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2012. a otsus Eiko Keemani karistamises

ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Eiko Keemani kasuks välja 568 (viissada kuuskümmend kaheksa)

eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti, sealhulgas käibemaks 94 (üheksakümmend neli) eurot ja

76 (seitsekümmend kuus) senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja (Pärnu Linnavalitsus) 27. detsembri 2011. a otsusega karistati Eiko

Keemani selle eest, et sõites 9. detsembril 2011 kell 9.21 Pärnu linnas linnaliini nr 16 bussis, ei

täitnud ta sõitja kohustusi ja sõitis ühistranspordis sõidupiletita või muu sõiduõigust tõendava

dokumendita ega ostnud sõidupiletit ühissõiduki juhilt. Otsuse kohaselt rikkus E. Keeman sellega

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2004. a määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo,

bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p-de 1 ja 3 nõudeid ja pani toime

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg-s 1 sätestatud väärteo. Teda karistati rahatrahviga

3 trahviühikut.

2. E. Keeman esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses leiti, et Pärnu Linnavolikogu 21. oktoobri 2010. a

määrus nr 38, millega enne 1. jaanuari 2011 soetatud Pärnu linna bussiliinide üksikpiletid loeti

kehtivaks vaid kuni 31. jaanuarini 2011 (kaasa arvatud), on vastuolus kõrgemalseisvate

õigusaktidega, mis reguleerivad rahaliste nõuete tühistamist, sh seoses eurole üleminekuga ning

ühistranspordi sõitjate õiguste tagamist. Samuti on kõnealune määrus vastuolus põhiseadusega.

Kaebuses märgiti, et E. Keeman on tasunud sõidutalongi eest kümme krooni, seda raha ei ole talle

tagastatud ja kuna väärteomenetluse käigus katkestati talle teenuse osutamine, ei ole ta saanud ka

ostetud teenust.

3. Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2012. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata.

3.1. Kohus märkis, et kasutades 9. detsembril 2011 Pärnus ühistransporti linnaliinil nr 16, esitas

E. Keeman piletikontrolörile kümnekroonise komposteeritud sõidupileti. See pilet oli aga tulenevalt

Pärnu Linavolikogu 21. oktoobri 2010. a määruse nr 38 § 15 lg-st 2 kehtetu, mistõttu E. Keemanil

puudus sõiduõigust tõendav dokument ja ta pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise.

3.2. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, nagu oleks Pärnu Linnavolikogu kõnealune määrus

vastuolus euro kasutuselevõtu seaduse § 5 lg-ga 3, mille kohaselt ei muuda krooni käibelt

kõrvaldamine õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta õigusliku vahendi kohase kohustuse

täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku

vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Samuti ei näinud kohus vastuolu selle

määruse ja põhiseaduse § 32 vahel, sest endise maksevahendiga soetatud sõidupiletite kehtivuse

piiramise ning nende kasutamiseks kindla tähtaja seadmisega ei ole kohtu arvates tegemist omandi

võõrandamisega PS § 32 lg 1 mõttes. Pärnu Linnavolikogu andis sõitjatele võimaluse kroonide eest

soetatud sõidupiletite ärakasutamiseks veel ühe kuu jooksul alates euro kasutuselevõtmisest. See

üleminekuaeg oli mõistlik ja tagas varem kroonide eest soetatud sõidupiletite ärakasutamise.

3.3. Kaebaja väidet, et ta ei olnud teadlik sõidupiletite kehtivuse kaotamisest, ei pidanud kohus

põhjendatuks, sest kaebaja kasutas kroonide eest soetatud sõidupiletit rohkem kui kümme kuud pärast

sõidupileti kehtetuks tunnistamist ning rohkem kui üksteist kuud pärast Eesti Vabariigis euro

maksevahendina kasutusele võtmist. Sarnased piirangud kehtestati ka teistes omavalitsustes. Asjaolu,

et kroonide eest soetatud sõidupiletid kaotavad kehtivuse, oli üldteada asjaolu, kuna seda kajastati

ulatuslikult meedias ja kohalike omavalitsuste kodulehekülgedel. Seega pidi E. Keeman

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et kroonide eest ostetud sõidupilet on

9. detsembril 2011 kehtetu.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. E. Keemani kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni

Riigikohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist ja E. Keemanile

kaitsjatasu hüvitamist. Kaitsja hinnangul ei pannud E. Keeman 9. detsembril 2011 Pärnu linnaliini

bussis sõitmiseks kümnekroonist piletit kasutades toime väärtegu, hoolimata sellest, et Pärnu

Linnavolikogu määrusega oli see pilet tunnistatud alates 1. veebruarist 2011 kehtetuks. Kaitsja

märgib, et E. Keemani kasutatud pileti eest oli tasutud küll teises vääringus, kuid täpselt sama palju

kui 9. detsembril 2011 kehtiva bussipileti eest – s.t 0,64 € = 10 kr. Teenuse eest tasumine oli seega

kontrollitav. Kuna E. Keeman oli vastavalt hinnakirjale veoteenuse eest tasunud, oli tal ka õigus seda

teenust kasutada. Kaitsja märgib kassatsioonis ka seda, et Pärnu Linnavolikogu määrust, millega enne

1. jaanuari 2011 soetatud Pärnu linna bussiliinide üksikpiletid tunnistati alates 1. veebruarist 2011

kehtetuks,

väärteoprotokollis

ega

väärteootsuses

ei

märgitud

ja

see

on

hinnatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Samuti leiab kaitsja, et kõnealune määrus on

seadusevastane, sest sellega on sõidupiletid tunnistatud kehtetuks üksnes euro kasutuselevõtu tõttu ja

ilma võimaluseta saada nende eest hüvitist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu otsus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise

tõttu tühistada.

5.1. Kolleegiumi varasemas praktikas on korduvalt rõhutatud, et väärteoprotokoll kannab

väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks

on määratleda menetlusese ja anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt

süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on

kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne)

süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See

tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on

menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.

aprilli 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). Heites isikule sisuliselt ette seda, et ta on

ühissõidukis sõitnud kehtetu piletiga, peab väärteoprotokollist nähtuma ka õigusnorm, millele

tuginevalt kohtuväline menetleja leiab, et kontrollijale esitatud pilet oli kehtetu (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-94-07, p 10). Vastasel juhul on

rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse.

5.2. E. Keemanile on väärteoprotokollis ette heidetud seda, et ta sõitis ühistranspordis ilma

sõidupiletita ega ostnud sõidupiletit ühissõiduki juhilt. Nende rikkumiste eest teda ka karistati. Kuigi

väärteoprotokollist nähtub, et E. Keeman esitas kontrollijale sõidupileti, on jäänud märkimata,

millisel õiguslikul alusel ei loetud seda sõidupiletit kehtivaks. Asjaolu, et E. Keemani poolt

kontrollijale esitatud sõidupilet on kehtetuks loetud Pärnu Linnavolikogu 21. oktoobri 2010. a

määruse nr 38 alusel, selgub alles maakohtu otsusest. VTMS § 69 nõuetele mittevastava

väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud

õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06, p 6.3).

Kuna kirjeldatud vea kõrvaldamine kassatsioonimenetluses pole enam võimalik, siis tuleb

väärteomenetlus E. Keemani suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2012. a otsuse E. Keemani

karistamises ÜTS § 547 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tühistades

maakohtu otsuse eelmärgitud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, jätab kolleegium

kassaatori ülejäänud väited käsitlemata.

7. Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada E. Keemanile kassatsioonimenetluses makstud

kaitsjatasu 586,56 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris