3-1-1-74-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-74-12

Määruse kuupäev

26. september 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit

Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi nr 1-12-91, asitõendi suhtes meetmete tarvitusele

võtmine A. M.-i kahtlustuses KarS § 202 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. M.-i kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Kati

Maitse-Pärkna

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. september 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a ja Harju Maakohtu 17. jaanuari

2012. a määrused.

2. Jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus sõiduauto Volkswagen Polo (VIN koodiga

XXXXXXXXXXXXXXXXX) tagastamiseks A. L.-ile.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kati Maitse-Pärkna esitas Harju Maakohtu

eeluurimiskohtunikule taotluse otsustada KrMS § 126 lg 4 alusel sõiduauto Volkswagen Polo

(VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX) suhtes kohtueelses menetluses tarvitusele võetavad

meetmed.

2.1. Prokurör märkis, et nimetatud sõiduauto on kriminaalasjas nr 11230115437 käsitletav asitõendina

kui kuriteo objektiks olnud asi. KrMS § 126 lg 4 kohaselt, kui asitõendi omandisuhe ei ole selge,

otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel

eeluurimiskohtunik määrusega. Sõiduauto väline ja tehniline seisund seistes halveneb, mistõttu ka

auto väärtus väheneb. Taotluse esemeks olev auto on Põhja Prefektuuri parklas seisnud juba mitu

kuud ja selle õigustatud isikule väljastamine ei kahjusta kriminaalmenetluse huve. Omanikul peab

olema võimalus täiendavat kahju kandmata tema valdusest kuriteo toimepanemise tulemusena välja

läinud auto sihipäraseks realiseerimiseks.

2.2. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg-st 2 on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi

teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. AÕS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et sama

paragrahvi lg-te l-l2 kohaselt omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil

omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama

juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt

tema valdusest välja läinud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et A. L. on andnud temale

kuuluva sõiduauto üle A OÜ-le selle müügi korraldamiseks. Sõiduauto müüki tegelikkuses toimunud

ei ole, vaid sõiduauto valdus on kuriteo toimepanemise tulemusena üle läinud kahtlustatavale A. M.-

ile, kes ei omandanud sõiduautot heauskse ostjana ega ole seega sõiduauto heauskne valdaja. A. M.

sai aru, et võõrandajal puudus õigus omandit üle anda. Eeltoodu alusel on sõiduki seaduslikuks

omanikuks A. L.

3. Harju Maakohtu 17. jaanuari 2012. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ja vaidlusalune

sõiduauto tagastati selle seadusjärgsele omanikule A. L.-ile. Kohus leidis, et kuna prokuröri taotluse

objektiks oleva auto heauskne omandamine A. M.-i poolt on välistatud, auto on asitõendina

vaadeldud ja seistes auto väline ning tehniline seisund halveneb, siis on selle tagastamine omanikule

põhjendatud.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ringkonnakohtule A. M.-i kaitsja, kes taotles

määruse osalist tühistamist ja uue määrusega asitõendi andmist A. L.-ile vastutavale hoiule. Kaitsja

asus seisukohale, et kuni ei ole tõendatud, et A. M. omandas vaidlusaluse sõiduki süüteoga, tuleb teda

lugeda sõiduki heauskseks omanikuks. Kaitsja hinnangul on ebaõige maakohtu määruse resolutsiooni

viide A. L.-ile kui auto seadusjärgsele omanikule, sest tema omandiõigus on vaidlustatud ja puudub

omandiõigust tunnustav kohtuotsus.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista auto tagastamine A. L.-ile

kriminaalmenetlust ega kahjusta teiste menetlusosaliste huve. Maakohus on vaidlustatud määruses

põhjendanud, millest tulenevalt ta käsitleb A. L.-i asitõendiks oleva auto seadusjärgse omanikuna.

Nimetatu ei välista ega piira A. M.-i õigust esitada omandiõigust tunnustavat nõuet A. L.-i vastu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Riigikohtule A. M.-i kaitsja vandeadvokaat

Maksim Greinoman. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmist ja asitõendiks

oleva sõiduauto A. L.-ile vastutavale hoiule andmist. Kaitsja leiab, et arutatavas asjas on kohtud

õigusvastaselt lahendanud kriminaalasja kohtueelses menetluses väidetava varavastase kuriteo objekti

tsiviilõigusliku kuuluvuse küsimuse. Sellega on A. M.-i õiguslikku positsiooni nimetatud eseme

suhtes lubamatult muudetud. Tsiviilõiguslikult peaks A. L.-il olema õigus esitada vindikatsioonihagi

A. M.-i vastu, mitte aga vastupidi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Kolleegium on

varasemalt märkinud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 ja lg 4 sätestavad asitõendina ära võetud asja

kohtueelses menetluses omanikule või seaduslikule valdajale tagastamise menetlusõigusliku aluse

ning korra. Asitõendina äravõetud eseme valduse konkreetsele isikule üleandmiseks peab aga

esinema ka materiaalõiguslik alus. AÕS § 34 lg-s 2 ja § 35 lg-s 3 sätestatu valguses tuleb iga isikut,

kelle valdusest menetleja mingi asja asitõendina ära võtab, lugeda selle asja seaduslikuks ja

heauskseks valdajaks seni, kuni seaduses sätestatud korras ei ole tuvastatud, et tema valdus oli

ebaseaduslik või pahauskne (RKKKo nr 3-1-1-35-12, p-d 8 ja 9). Seda küsimust ei saa aga otsustada

eeluurimiskohtunik kriminaalasja kohtueelses menetluses. Eeluurimiskohtuniku pädevuse selline

piiratus tuleneb KrMS § 126 lg 4 alusel toimuva menetluse olemusest. Nimelt otsustab

eeluurimiskohtunik asitõendi suhtes võetavad meetmed kohtueelse menetluse staadiumis, mil

üldjuhul on asjas kogutud tõendusteave ebatäielik. Veelgi olulisem on, et KrMS § 126 lg 4 kohaselt

otsustab eeluurimiskohtunik asitõendi suhtes võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel kirjalikus

menetluses ilma, et isikutel, kelle õigusi ja huve asitõendi saatuse otsustamine võib riivata, oleks

tõhus võimalus olla oma kohtuasja arutamise juures ja esitada kohtule omapoolseid väiteid ning neid

kinnitavaid tõendeid. Asitõendi üle peetava tsiviilvaidluse lahendamine kirjeldatud viisil ei oleks

kooskõlas ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega (samas p 10). Isikule, kes ei olnud asitõendi

äravõtmise ajal selle valdaja, saab menetleja muude eelduste olemasolul asja kohtueelses menetluses

välja anda juhul, kui selleks on asja äravõtmisaegse valdaja ja teiste asjast huvitatud isikute nõusolek

(samas p 12).

8. Eelöeldu kehtib täiel määral ka arutatava asja kohta. Kriminaalmenetlus puudutab A. L.-ile

kuulunud sõiduauto võimalikku omastamist A. M.-i poolt. Kuni see ei ole kohtus tõendatud, tuleb A.

M.-i kui sõiduki valdaja valduse seaduslikkust ja heausksust eeldada. A. M. ei ole andnud nõusolekut

sõiduki A. L.-ile tingimusteta üleandmiseks, mistõttu on prokuratuuri taotluse rahuldamine hinnatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

9. Määruskaebuse esitaja taotleb muu hulgas vaidlusaluse mootorsõiduki andmist A. L.-i vastutavale

hoiule. Kolleegium ei pea võimalikuks osutatud taotlust ise läbi vaadata ega ka käesolevat asja selle

taotluse lahendamiseks maakohtule uueks arutamiseks saata. KrMS § 126 lg-s 4 sätestatud korras

otsustab kohus KrMS § 126 lg 3 p-s 2 nimetatud asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad

meetmed üksnes prokuratuuri taotlusel. Kohus on meetmete valikul seotud prokuratuuri taotluse

piiridega ega tohi nendest väljuda. Kohus võib prokuratuuri taotluse osaliselt või täielikult rahuldada

või rahuldamata jätta, mitte aga kohaldada asitõendi suhtes taotluses nimetamata meetmeid.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 339

lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a kui

ka Harju Maakohtu 17. jaanuari 2012. a määrused ja jätab prokuratuuri taotluse sõiduauto

Volkswagen tagastamiseks A. L.-ile rahuldamata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe