3-3-4-1-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-12

Määruse kuupäev

28. august 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Peeter Jerofejev, Ivo Pilving,

Harri Salmann, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Meinhard Suure kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 15. augusti 2012. a määrus haldusasjas

nr 3-12-1444

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-24864.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meinhard Suur esitas 26. juunil 2012 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista Tallinna Vanglalt

välja hüvitise mittenõuetekohase tervishoiuteenusega tekitatud kahju eest.

2. Harju Maakohus keeldus 28. juuni 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-24864 pädevuse

puudumise tõttu hagi menetlusse võtmast ja tagastas hagi selle esitajale. Kohus selgitas, et

mittenõuetekohase tervishoiuteenuse osutamisega vanglas tekitatud kahju näol on tegemist avaliku

võimu õigusvastase tegevusega tekitatud kahjuga ning seetõttu on pädev asja menetlema

halduskohus.

3. 10. juulil 2012 esitas Meinhard Suur kaebuse Tallinna Halduskohtule, mille palus mõista Tallinna

Vanglalt välja mittenõuetekohase tervishoiuteenusega tekitatud kahju eest 5000 eurot. Kaebaja

selgitas, et kahju tekitava teona tuleb käsitada vangla arsti poolset diagnoosiviga ning ebaõigete

ravimite määramist.

4. Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1444 tagastati kaebus selle

esitajale pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu põhjenduste kohaselt on vangla meditsiinitöötaja

tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõue eraõiguslik ning kuulub lahendamisele maakohtus.

5. Meinhard Suur esitas 14. augustil 2012 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, milles selgitas, et

Harju Maakohus on samasisulise kahjunõude varem jätnud pädevuse puudumise tõttu menetlusse

võtmata ning kaebajale jääb arusaamatuks, milline kohus on tema nõuet pädev lahendama.

6. Tallinna Halduskohus edastas 15. augusti 2012. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 10 lg 4 p 3 alusel asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu halduskolleegiumi

esimehele. Halduskohus märkis määruses, et asja edastamise tingib asjaolu, et kohtud on erineval

arvamusel, milline kohus on asja lahendamiseks pädev.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu erikogu märgib esmalt, et Tallinna Halduskohus on 15. augusti 2012. a määruses

ebaõigesti tuginenud õigusliku alusena HKMS § 10 lg 4 p-le 3 ja teinud ebaõige järelduse, et

praeguses asjas lasub pädeva kohtu määramise õigus Riigikohtu halduskolleegiumi esimehel.

Käesolevas asjas on vaidluse all, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev. Seega ei käi vaidlus

kohtualluvuse üle, mistõttu on halduskohtu viide HKMS § 10 lg 4 p-le 3 ebaõige. Kohtualluvuse

regulatsioonile ja sellega seotud vaidluste lahendamise korrale oleks põhjendatud tugineda juhul, kui

on selge, et tegemist on haldusasjaga, kuid vaidluse all on, millises konkreetses halduskohtus tuleb

haldusasi lahendada. Nimetatud olukorraga pole praeguses asjas aga tegemist. HKMS § 121 lg 3 ja

TsMS § 711 lg 1 järgi on asjas pädeva kohtu määramise õigus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelisel erikogul.

8. Riigikogu erikogu leiab, et asi kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses ning see tuleb saata

menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

Seda liiki vaidluse on erikogu varasemas praktikas juba lahendanud. Riigikohtu erikogu 7. aprilli

2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel

tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud

Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja

21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).

9. Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjaga samuti vaidluse esemeks vangla

meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt ravivajaduse diagnoosimine ja

ravimite määramine. Selle hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale

tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Kuna vaidlus on

võrsunud eraõigussuhtest, siis kuulub kahju hüvitamise kaebus lahendamisele TsMS § 1 alusel

maakohtus.

10. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus 28. juuni 2012. a määruses tsiviilasjas nr 2-12-24864

ebaõigesti leidnud, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse. Nimetatud määrus tuleb TsMS § 711 lg 3

alusel tühistada.

Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Ivo Pilving, Harri Salmann, Tambet Tampuu