3-1-1-45-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-45-12

Määruse kuupäev

13. august 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

S. S.-ile Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2005. a

kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata jäänud osa

täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2011. a määrus

kriminaalasjas nr 1-09-11295

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. S.-i

kaitsja

vandeadvokaat

Kaido

Kooga,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

29. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda kohtuasi lahendada Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2005. a otsusega tunnistati S. S. süüdi karistusseadustiku (KarS) §

209 lg 2 p-de 1 ja 4 - § 22 lg 3 järgi ning teda karistati vangistusega üheks aastaks. KarS § 65 lg 1 ja §

64 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 22. novembri 2004. a otsusega

mõistetud karistuse - kaheksa aasta vangistusega.

2. Viru Maakohtu 10. novembri 2010. a määrusega vabastati S. S. KarS § 76 alusel temale mõistetud

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseajaks, s.o Viru Maakohtu 10. novembri 2010. a

määruse jõustumisest kuni 23. märtsini 2012, allutati S. S. käitumiskontrollile, kohustades teda

järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel keelas kohus S. S.-

il suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata, viibimise paikades,

mis on määratud põhiliselt alkoholi tarbimiseks, ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, samuti

kohustati teda asuma nelja nädala jooksul tööle või õppima või end tööturuametis arvele võtma ja

osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

3. 16. septembril 2011 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande,

milles leiti, et S. S. ei ole järginud kontrollnõudeid - ta ei ole allunud kohustusele mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume ning on rikkunud kohtu määratud suhtluspiirangut. Erakorralise ettekande

kohaselt koostati S. S.-ile 16. juulil 2011 väärteoprotokoll liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel

(mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades). Samuti on S. S. vahistatud Viru

Maakohtu 31. augusti 2011. a vahistamismääruse alusel, kuna teda kahtlustatakse selles, et ta aitas

mõrva toimepanemisel kaasa kriminaalkorras karistatud isikutele. S. S. on korduvalt suhelnud nende

isikutega ilma kriminaalhooldaja loata.

4. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011. a määrusega pöörati S. S.-i kandmata karistus - üks aasta neli

kuud ja üks päev vangistust täitmisele. Maakohtu hinnangul rikkus S. S. talle pandud kohustusi - ta

tarvitas alkoholi, on võetud vahi alla kahtlustatuna esimese astme kuriteo toimepanemises ja on

suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega selleks luba küsimata. Kohus juhindus määrust tehes

KarS § 74 lg-st 4, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-st 2 ja §-st 432 ning märkis

määruses, et selle peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul

Viru Maakohtu kaudu.

5. S. S. esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist

ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse kohaselt tarvitas S. S. õhtul hilja õlut. S.

Seminar leidis, et mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistati teda

ainult väärteokorras ja koostades kohe erakorralise ettekande, reageeris kriminaalhooldusametnik

liiga rangelt. S. S. märkis ka seda, et kriminaalhooldusametniku süüdistused kriminaalkorras

karistatud isikutega suhtlemise kohta ning mõrvale kaasaaitamise kohta on ennatlikud ja tõendamata.

Samuti leidis S. S., et asja arutamisel maakohtus ei võimaldatud talle kaitsjat.

6. Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2011. a määrusega jäeti S. S.-i määruskaebus läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ekslikult KarS § 74 lg 4 sätteid, sest kohaldamisele

kuulus KarS § 76 lg 5. KrMS § 385 p 26 kohaselt ei ole aga süüdimõistetule mõistetud vangistuse

KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus määruskaebekorras vaidlustatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse S. S.-i kaitsja vandeadvokaat

Kaido Kooga, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks

Viru Maakohtule. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

7.1 Ringkonnakohtu määrus on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel

õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata

kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus jättis S. S.-i tema määruskaebuse läbivaatamata jätmisega

kaebeõiguseta. Kaitsja hinnangul tulnuks PS § 152 kohaselt jätta KrMS § 385 p 26 kohaldamata.

KrMS § 385 loetleb kohtumäärusi, mis ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatavad. Enamuses on

tegemist menetluslike määrustega, mille suhtes kaebeõiguse piiramine on mõistetav, kuid määrus,

millega isik saadetakse vangistust kandma, peab olema edasikaevatav. S. S. ei eita alkoholi

tarvitamist, kuid leiab, et kuna tegemist oli kerge joobe ja ühekordse rikkumisega, ei ole vangistuse

täitmisele pööramine põhjendatud.

7.2 Ringkonnakohus viitas määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 326 lg-le 2, mis omakorda

viitab KrMS § 323 lg 2 p-dele 1-3. Kõnealuses asjas KrMS § 323 lg-s 2 loetletud kaebuse läbi

vaatamata jätmise aluseid aga ei esine.

7.3 Rikutud on S. S.-i kaitseõigust, sest maakohus ei võimaldanud talle kaitsja abi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tulenevalt KrMS § 427 lg-st 2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja

süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-te 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt talle

kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

oma määrusega. See määrus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav, kuna KrMS § 385 p 26 sätestab,

et KrMS § 427 lg 2 (ja § 428) alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

küsimuses tehtud määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Saanud määruskaebuse maakohtu

sellise määruse peale, mille peale on KrMS § 385 kohaselt määruskaebuse esitamine välistatud, tuleb

ringkonnakohtul KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel jätta see eelmenetluses läbi

vaatamata ja tagastada esitajale. Selliselt on ringkonnakohus kõnealusel juhul ka käitunud, leides, et

KarS § 76 lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramise määrus ei ole tulenevalt KrMS § 385 p-st 26

määruskaebekorras vaidlustatav. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on kaitsja tõstatanud

küsimuse KrMS § 385 p 26 põhiseaduspärasusest.

9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseaduspärasusest sõltub, millise lahendi saab

Riigikohus käesolevas kohtuasjas teha. Kui KrMS § 385 p 26 on osas, milles see ei võimalda

vangistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetule mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele

pööramise küsimuses KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse vaidlustamist, põhiseadusega

kooskõlas, tuleb hinnata, kas ringkonnakohus talitas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

läbivaatamata jätmisel õigesti. Kui aga KrMS § 385 p 26 ei ole viidatud osas põhiseadusega

kooskõlas, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

10. Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht,

et edasikaebeõiguse esemeline kaitseala hõlmab ka kohtumäärusi. Kaebepõhiõigus ei ole aga

absoluutne. Edasikaebeõigus ei ole tagatud alati ja kõigi kohtulahendite puhul - näiteks kõigi

määruste vaidlustamise võimalus ei tagaks kohtusüsteemi efektiivset toimimist ega kinnipidamist

mõistliku menetlusaja põhimõttest. Määruskaebemenetluses peab saama vaidlustada kohtumäärusi,

mis muudavad menetluse jätkamise võimatuks, s.o kui muud lahendit samas kohtuastmes enam ei

järgne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-110-06,

p 13.2).

11. S. S. vaidlustas määruskaebusega temale mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

Vaieldamatult toob vangistuse täitmisele pööramine S. S.-i jaoks kaasa mitmete põhiõiguste (eelkõige

vabadusõigus) olulise riive ja tema olukorra halvenemise võrreldes vangistuse täitmisele pööramata

jätmisega.

12. Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a kohtuotsusega asjas nr 3-1-1-18-12 tunnistati KrMS § 385

p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu

täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi

kohaldamata jäetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Muuhulgas pidas üldkogu oluliseks, et

KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel on täitmiskohtunikul lai

kaalutlusõigus. Üldkogu märkis, et täitmiskohtunik peab kõigepealt tuvastama, kas esinevad

KarS § 74 lg 4 kohaldamise eeldused ja lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele peab täitmiskohtunik

valima kõige sobivama õigusliku tagajärje - otsustama, kas määrata lisakohustusi, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata vangistus täitmisele (vt viidatud otsuse p 49).

13. Karistusseadustiku § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi (või ei allu elektroonilisele valvele), pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega erinevalt KarS § 74 lg 4 alusel karistuse

täitmisele pööramisest ei ole täitmiskohtunikul KarS § 76 lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramisel

niivõrd laia kaalutlusõigust. Ometi on mõistetud vangistuse kandmata jäänud osa täitmisele

pööramisel kohtu lahend selles küsimuses lõplik ja vangistuse täitmisele pööramisega riivatakse väga

tugevalt isiku õigusi. Seetõttu on kriminaalkolleegiumil kahtlus, et alates 1. septembrist 2011

kehtestatud ja menetlusökonoomia eesmärki teeniv KrMS § 385 p-s 26 sätestatud piirang, mis

välistab vangistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetule mõistetud vangistuse ärakandmata osa

täitmisele pööramise küsimuses KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse vaidlustamise, ei kaalu üles

kahju, mida võib õiguskorrale tekitada vangistuse ebaõige täitmisele pööramine (vt ka Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21).

14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võib KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang rikkuda ka õigusloome

võrdsuse põhimõtet, sest määruskaebemenetluses saab täitmiskohtuniku määrust endiselt vaidlustada

mitmel n.ö kergemal juhul (nt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse

otsustamine). Samuti ei laiene KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang nendele määrustele, millega

lahendatakse KrMS § 427 lg 1 kohaselt küsimusi vangistusest tingimuslikult vabastatud

süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramisest või kohustuste kergendamisest või tühistamisest,

ja mis piiravad põhiõigusi vabaduse võtmisest oluliselt vähem. Seaduse piiravas regulatsioonis

puudub loogika, mille alusel tuleks neid juhtumeid eristada või mille alusel tagada kaebeõigus vaid

osale nimetatud juhtudest

15. Kriminaalmenetluse seadustiku § 356 p 3 koheselt antakse kriminaalasi lahendada Riigikohtu

üldkogule, kui kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 3 lg 3 teise lause kohaselt lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või

kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud

kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või

välislepingu põhiseadusele vastavuses.

16. Kriminaalkolleegiumil on tekkinud kahtlus, et KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang ei vasta

põhiseadusele ka osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise maakohtu täitmiskohtuniku poolt

KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäänud

vangistus KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele, mistõttu juhindudes KrMS § 356 p-st 3 annab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kohtuasja lahendada Riigikohtu üldkogule.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris