Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-18-12 AI generated

3-1-1-18-12 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-18-12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Nõustume üldkogu enamusega, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu novembri 2011. a määrus tuleb jätta muutmata. Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1,

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-18-12 · Riigikohus: a määrus tuleb jätta muutmata. Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Riigikohtunike Henn Jõksi, Lea Laarmaa, Ivo Pilvingu ja Tambet Tampuu eriarvamus

Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-18-12

1. Nõustume üldkogu enamusega, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

17. novembri 2011. a määrus tuleb jätta muutmata. Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1,

millega KrMS § 385 p 26 tunnistati osaliselt põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, samuti sellekohaste

põhjendustega (p-d 29 kuni 32).

2. Leiame, et üldkogu enamus on ise loonud normi, mille ta käesoleva otsusega põhiseaduse

vastaseks tunnistab. KrMS § 385 p-st 26 ei tulene keeldu esitada määruskaebust maakohtuniku

täitmiskohtuniku sellise määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus

KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.

3. Üldkogu enamus tõdes õigustatult, et kriminaalmenetluse seadustikus puudub otsene

menetlusõiguslik alus ja pädevusnorm KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramiseks. See

olukord ei saa vastata seadusandja tegelikule tahtele. Miski ei anna alust arvata, et seadusandja nägi

küll materiaalõiguses ette võimaluse pöörata karistus täitmisele, kuid ei soovinud seejuures luua

asjakohast menetlust. Järelikult on antud küsimuses tegemist seaduse lüngaga.

4. Üldkogu rakendas selle lünga täitmiseks õigustatult analoogiat kõige lähedasema normiga - KrMS

§ 427 lg-t 2. Meie arvates eiras aga üldkogu analoogia rakendamise põhimõtteid sellega, et luges

asjassepuutuvaks lisaks KrMS § 427 lg-le 2 ka sama seadustiku § 385 p 26. Analoogia ei tähenda

lähedase õigusnormi otsest, terviklikku ja reservatsioonideta kohaldamist, vaid normis sätestatud

õigusliku tagajärje rakendamist üksnes sellises ulatuses, mis tagab reguleerimata situatsiooni

mõistliku ja põhiseaduspärase lahendamise. Tõdedes, et KrMS § 385 p 26 osas viiks analoogia

põhiseadusevastase tulemuseni, oleks üldkogu pidanud jätma selles osas analoogia rakendamata ilma

KrMS § 385 p 26 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamata.

Puudub igasugune põhjus eeldada, et seadusandja soovis põhiseadusevastasel viisil KrMS § 385 p 26

kohaldamist vangistuse täitmisele pööramise juhtudel.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Ivo Pilving, Tambet Tampuu