3-1-1-18-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedNõustume üldkogu enamusega, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu novembri 2011. a määrus tuleb jätta muutmata. Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1,
Legislator headnote
AI generated3-1-1-18-12 · Riigikohus: a määrus tuleb jätta muutmata. Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1,
Full text
Riigikohtunike Henn Jõksi, Lea Laarmaa, Ivo Pilvingu ja Tambet Tampuu eriarvamus
Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-18-12
1. Nõustume üldkogu enamusega, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
17. novembri 2011. a määrus tuleb jätta muutmata. Me ei nõustu üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1,
millega KrMS § 385 p 26 tunnistati osaliselt põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, samuti sellekohaste
põhjendustega (p-d 29 kuni 32).
2. Leiame, et üldkogu enamus on ise loonud normi, mille ta käesoleva otsusega põhiseaduse
vastaseks tunnistab. KrMS § 385 p-st 26 ei tulene keeldu esitada määruskaebust maakohtuniku
täitmiskohtuniku sellise määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus
KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
3. Üldkogu enamus tõdes õigustatult, et kriminaalmenetluse seadustikus puudub otsene
menetlusõiguslik alus ja pädevusnorm KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramiseks. See
olukord ei saa vastata seadusandja tegelikule tahtele. Miski ei anna alust arvata, et seadusandja nägi
küll materiaalõiguses ette võimaluse pöörata karistus täitmisele, kuid ei soovinud seejuures luua
asjakohast menetlust. Järelikult on antud küsimuses tegemist seaduse lüngaga.
4. Üldkogu rakendas selle lünga täitmiseks õigustatult analoogiat kõige lähedasema normiga - KrMS
§ 427 lg-t 2. Meie arvates eiras aga üldkogu analoogia rakendamise põhimõtteid sellega, et luges
asjassepuutuvaks lisaks KrMS § 427 lg-le 2 ka sama seadustiku § 385 p 26. Analoogia ei tähenda
lähedase õigusnormi otsest, terviklikku ja reservatsioonideta kohaldamist, vaid normis sätestatud
õigusliku tagajärje rakendamist üksnes sellises ulatuses, mis tagab reguleerimata situatsiooni
mõistliku ja põhiseaduspärase lahendamise. Tõdedes, et KrMS § 385 p 26 osas viiks analoogia
põhiseadusevastase tulemuseni, oleks üldkogu pidanud jätma selles osas analoogia rakendamata ilma
KrMS § 385 p 26 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamata.
Puudub igasugune põhjus eeldada, et seadusandja soovis põhiseadusevastasel viisil KrMS § 385 p 26
kohaldamist vangistuse täitmisele pööramise juhtudel.
Henn Jõks, Lea Laarmaa, Ivo Pilving, Tambet Tampuu