3-3-1-44-11 · Riigikohus

Riigikohtunike Tõnu Antoni, Indrek Koolmeistri, Ivo Pilvingu, Jüri Põllu ja Harri Salmanni

eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-44-11

1. Oleme nõus otsuse resolutsiooni ja enamiku põhjendustega. Me ei saa aga nõustuda otsuse

põhjendava osa 88. punkti 1. lõiguga, milles kirjutatakse järgmist: „Üldkogu nõustub kassaatoriga.

VMS § 123 lg 1 p-s 3 peetakse hoolduse all välisriigis silmas ka Eestis elavate laste osutatavat

ülalpidamist välisriigis elavatele vanematele raha saatmise näol, et palgata välisriigis põetaja, samuti

välisriigi või selle hoolekandesüsteemi osutatavat hooldust.“

2. Arvame, et otsuses ei ole tsiteeritud lõigus esitatud seisukohti mitte millegagi põhjendatud.

3. Pooldame seisukohta ja selle kasuks esitatud põhjendusi, mis on väljendatud Riigikohtu

halduskolleegiumi 16. veebruari 2012. aasta määruses, millega praegune asi anti läbivaatamiseks

Riigikohtu üldkogule. Halduskolleegiumi seisukoht ja põhjendused olid kolleegiumi määruse punktis

22 esitatud järgmiselt:

„VMS § 123 lg 1 p-s 3 peetakse silmas laste poolt hoolduse osutamist Eestis, mitte rahalise

ülalpidamise osutamist välisriigis elavale vanemale. VMS § 123 lg 1 p-s 3 jätab aga täpsustamata,

mida peetakse silmas hoolduse all, mida pole võimalik saada asukohajärgses riigis või muus riigis.

17. veebruaril 1999 vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu

Riigikogus menetlemise materjalidest vastust küsimusele ei leia.

Kolleegium on seisukohal, et hoolduse all välisriigis peetakse VMS § 123 lg 1 p-s 3 silmas hooldust,

mis on sarnane hooldusega, mille saamiseks taotletakse elamisluba VMS § 123 lg 1 p 3 alusel.

Sellisele seisukohale kallutab kolleegiumi see, et perekondade taasühinemist käsitleva direktiivi

2003/86/EÜ artikli 4 lg 2 alap-s 2 kõneldakse isikutest, kes ei saa päritolumaal oma sugulastelt

piisavat tuge. Nimetatud direktiivile viidatakse ka praegu kehtiva välismaalaste seaduse, mille § 150

lg 1 p 3 on analoogiline varasema VMS § 123 lg 1 p-ga 3, seletuskirja III osa punktis 11, milles

märgitakse seaduse täielikku kooskõlla viimist direktiiviga, ja ka seletuskirja V osas, milles

väidetakse, et eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.“

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann