3-2-1-169-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-169-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Olev Tomsoni hagi Eesti Tarbijateühistute Keskühistu vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-

10-10980

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Tomsoni kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Olev Tomson (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Gaabriel Tavits

Kostja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (registrikood

10093971), esindaja vandeadvokaat Otto Preem

Asja läbivaatamise kuupäev

30. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2011. a otsust tsiviilasjas nr 2-10-10980 osaliselt

õigusliku põhjenduse osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Olev Tomsoni kanda.

4. Arvata Olev Tomsoni kassatsioonkaebuselt 26. septembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Olev Tomson (hageja) esitas 8. märtsil 2010 Harju Maakohtule hagi Eesti Tarbijateühistute

Keskühistu (ETK, kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju eest

hüvitise saamiseks. Maakohus võttis 19. aprilli 2010. a määrusega menetlusse hageja nõude saada

mittevaralise kahju eest hüvitist. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kohtu äranägemisel.

Andmete ümberlükkamise nõude menetlusse võtmisest maakohus keeldus, sest hageja ei tasunud

kohtu määratud tähtajaks nõutud riigilõivu.

Hagiavalduse kohaselt andis kostja juhatuse liige Rein Sepp 13. märtsi 2009. a ajalehes Äripäev

kommentaari, märkides: "Kahtlemata on Teile teada asjaolu, et Tõrva ühistu endise juhataja Tomsoni

tegevuse kohta on Tõrva ühistu juhatus esitanud Valga politseiasutusele süüteoteate, mille kohaselt

kahtlustatakse Tomsonit kelmuses ja ühistu vara riisumises märkimisväärses ulatuses."

Hageja leiab, et ajalehes Äripäev avaldatud kommentaar on vale ja tema au ning väärikust teotav.

Artikli ilmumine põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Hageja on ETK süsteemis töötanud

17 aastat ja tal on seal palju tuttavaid ja sõpru. Ka infot avaldanud isik on ETK süsteemis tuntud ning

keegi ei kahelnud tema avaldatud informatsiooni usaldusväärsuses. Hageja on tekitanud kostjale

kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 alusel, sest artiklis sisalduv teave ei vasta

tegelikkusele. Kostja on rikkunud ka karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku ja

isikuandmete kaitse seadust. Kohtueelse menetluse materjale võib avaldada ainult prokuratuuri loal ja

määratud ulatuses, kostjal sellist luba ei olnud. Samuti on keelatud avaldada isiku võimalikku süüteo

toimepanemist enne avalikku kohtuistungit. Seega on hageja tekitanud kostjale kahju ka VÕS § 1045

lg 1 p 7 alusel, s.o seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega, millega rikuti ka hageja

isiklikke õigusi.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja selgitas, et vaidlusaluse kommentaari üks lause on avaldatud

13. märtsil 2009 Äripäeva artiklis "Kuriteokahtlused ETK tipus" ning tegemist on kostja faktiväitega.

Tõrva Tarbijate Ühistu (edaspidi ühistu) esitas 16. veebruaril 2009 Lõuna Politseiprefektuurile

süüteoteate hageja tegevuse hindamiseks ja selle alusel alustati 25. veebruaril 2009

kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 2172 lg 2 tunnustel. 3. märtsil 2009 avaldati ajalehes

Valgamaalane artikkel "Tõrva tarbijate ühistu kahtleb Olev Tomsoni tehingutes". Selles artiklis on

märgitud, et ühistu juhatus on esitanud Valga politseile süüteoteate endise juhataja Olev Tomsoni

tegevuse kohta. Seega teavitas avalikkust süüteoteatest esimesena ajaleht Valgamaalane, mitte ajaleht

Äripäev. Äripäev ei avaldanud artiklit kostja initsiatiivil, vaid artikkel põhines hageja avaldatud

asjaoludel. Kuna need asjaolud puudutasid ka kostjat, pöördus ajakirjanik kommentaari saamiseks

kostja esindaja poole ning viimane andis enda kommentaari.

3. Harju Maakohus jättis 5. juuli 2010. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et ajalehes Valgamaalane ilmus 3. märtsil 2009 artikkel pealkirjaga "Tõrva

tarbijate ühistu kahtleb Olev Tomsoni tehingutes". Selles artiklis avaldati, et Tõrva tarbijate ühistu

juhatus on esitanud Valga politseile süüteoteate endise juhataja Olev Tomsoni tegevuse kohta. Pärast

viidatud artikli avaldamist võttis hagejaga ühendust ajalehe Äripäev ajakirjanik ning hageja avaldas

enda seisukoha. Äripäeva ajakirjanik võttis kommentaari saamiseks ühendust kostjaga, kes

kommenteeris hageja avaldatud asjaolusid. 13. märtsil 2009 ilmus ajalehes Äripäev artikkel "ETK

juhtkond kuriteokahtluse küüsis" ning sellele on andnud kommentaari kostja juhatuse liige Rein

Sepp, kes muu hulgas avaldas: "Kahtlemata on Teile teada asjaolu, et Tõrva ühistu endise juhataja

Tomsoni tegevuse kohta on Tõrva ühistu juhatus esitanud Valga politseiasutusele süüteoteate, mille

kohaselt kahtlustatakse Tomsonit kelmuses ja ühistu vara riisumises märkimisväärses ulatuses."

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on vaidlusaluse kommentaari avaldajaks. Kommentaaris

avaldatud asjaolu on käsitatav faktiväitena, kuna selle tegelikkusele vastavus on kontrollitav.

Nimetatud faktiväitega on üldsusele avaldatud, et ühistu on esitanud hageja tegevuse suhtes

uurimisasutusele süüteoteate ning ta kahtlustab, et hageja on ühistu juhatajana toime pannud

kriminaalkorras karistatavaid tegusid. See faktiväide on hageja au teotav ja tema mainet kahjustav,

sest selline asjaolu on ühiskonnas hukka mõistetav ja tavapärase arusaama järgi isiku au teotav.

Praeguses asjas on kostja tõendanud, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (kostja on esitanud

Lõuna Prefektuurile koostatud süüteoteate ja Lõuna Prefektuuri teatise kriminaalasja menetlemise

kohta). Kostja on avaldanud asjaolud selliselt, nagu nad tegelikkuses olid. Kui ühistu kahtlustas, et

hageja on toime pannud süüteo, siis selle kahtlustuse kontrollimiseks on nad esitanud teate

õiguskaitseorganitele hageja tegevuse hindamiseks. Hagejat saab kahtlustatavana süüteo

toimepanemises vastutusele võtta uurimisasutus, mitte aga kostja.

Hageja nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-d 1 ja 2 ning asjas ei kohaldu VÕS § 1045

lg 1 p 7. Seega on hageja viited karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja isikuandmete

kaitse seaduse sätetele asjakohatud. Põhiseaduse § 45 lg 2 järgi ei ole Eestis tsensuuri, kuid

väljendusvabadust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste,

tervise, au ning hea nime kaitseks. Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja avaldatud asjaolu vastas

tegelikkusele, mistõttu kostja ei ole hageja isiklikke õigusi rikkunud ning kostja teos puudub

õigusvastasus.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud

vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 kohaselt korrata.

Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et hageja nõue põhineb 13. märtsil 2009 ajalehes

Äripäev kostja avaldatud faktiväitel. Asjas on tõendatud, et kuigi tegemist on hageja au teotava ja

mainet kahjustava väitega, vastab see tegelikkusele. Kohtuotsuse sõnastusest ei järeldu, nagu oleks

maakohus leidnud, et kostja avaldatu sisaldab väärtushinnangut. Seetõttu maakohus ka ei

analüüsinud, kas ebakohase väärtushinnangu andmine oli õigustatud või mitte (VÕS § 1046).

Vaidlusaluses kommentaaris on kostja tuginenud politseile esitatud süüteoteatele, milles

kahtlustatakse hagejat kelmuses ja ühistu vara riisumises. Oma avalduses väljendas ühistu kahtlusi

ühistu nimel hageja esindusel tehtud tehingute suhtes. Politseiasutus kinnitas, et on teate kätte saanud.

Mingit täiendavat hinnangut ei ole kommentaarile lisatud. Hageja on tõlgendanud maakohtu

põhjendusi meelevaldselt, kui järeldas, nagu oleks kohus lugenud tõendatuks faktiväite, et hagejat

kahtlustatakse kelmuses ja vara riisumises. Sellist järeldust kohtuotsus ei sisalda. Ka kostja avaldatust

ei saa teha sellist järeldust. Vaidlusaluses kommentaaris ei ole väidetud, et hageja vastu on alustatud

kriminaalmenetlust (või et uurimisorganid kahtlustaksid hagejat mingite tegude toimepanemises),

vaid käsitleti ühistu saadetud teates sisalduvaid asjaolusid (muu hulgas, et politseiprefektuurile teate

saatnud juriidiline isik kahtlustab hagejat ebaseaduslikes tegudes). Maakohus märkis õigesti, et

kommentaar avaldati vastusena ajakirjanduse päringule: pärast 3. märtsil 2009 ilmunud artiklit küsiti

kommentaari nii hagejalt kui ka kostjalt, kes avaldasid enda nägemused (kostja avaldus oli seega

vahetult seotud hageja avaldusega).

Maakohus kohaldas seadust õigesti. Maakohus ei ole hinnanud asjaolu pooltest erinevalt, seega ei ole

TsMS § 436 lg-t 4 rikutud. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et avaldatu puhul on tegemist

delikaatsete isikuandmetega. See, et kostja tõi oma vastuväidetes esile mitmeid erinevaid põhjendusi,

ei tähenda, et ta oleks hageja väidetega nõustunud. Pealegi lasub kohtul endal kohustus hinnata,

millist seadust tuleb kohaldada. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei avaldanud hageja kohta

ebaõigeid andmeid. Ringkonnakohus tagastas pärast apellatsioonitähtaega esitatud tõendid (Avaliku

Sõna Nõukogu otsus ja kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus), sest hageja ei ole uute

tõendite lubatavust põhistanud. Tõendid pole ka asjakohased, sest ei tõenda vaidluse all olevaid

asjaolusid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

Ringkonnakohus rikkus asja läbivaatamisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige otsuse

tegemiseni. Nii jättis kohus analüüsimata selle, et vaidlusalune kommentaar sisaldas ka ebakohast

väärtushinnangut. Samuti tuli hinnata, kas ebakohase väärtushinnangu andmine oli õigustatud või

mitte (VÕS § 1046). Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja ei pidanud tõendama mitte

pelgalt süüteate esitamise fakti, vaid VÕS § 1047 lg 2 alusel ka seda, et hageja au teotav asjaolu

vastab tegelikkusele. Kostja ei ole seda tõendanud. Ringkonnakohus ei ole otsuses ka põhistanud,

miks ta ei arvestanud Avaliku Sõna Nõukogu otsust, milles tuvastati, et hageja kohta esitatud andmed

on tõendamata.

Kostjale on tekitatud kahju ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, s.o seadusest tuleneva kohustust rikkuva

käitumisega. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja isikuandmete kaitse seaduse

sätted keelavad avaldada isiku võimaliku süüteo toimepanemist enne avalikku kohtuistungit.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele kostja kaebust ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

8. Asja menetlenud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 27. märtsi 2012. a määrusega asja

läbivaatamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on õige, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta

ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.

10. Hageja nõuab kostjalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Menetluses ei ole enam

hageja nõue kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, sest maakohus on selle nõude

menetlusse võtmisest keeldunud.

Hageja nõue põhineb 13. märtsil 2009 ajalehes Äripäev hageja kohta kostja avaldatud kommentaaril:

"Kahtlemata on Teile teada asjaolu, et Tõrva ühistu endise juhataja Tomsoni tegevuse kohta on Tõrva

ühistu juhatus esitanud Valga politsei asutusele süüteoteate, mille kohaselt kahtlustatakse Tomsonit

kelmuses ja ühistu vara riisumises märkimisväärses ulatuses."

Hagiavalduse kohaselt on avaldatud informatsioon vale ning kostja on rikkunud kommentaari

avaldamisega hageja isiklikke õigusi ja kostjale seadusest tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt

on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-d 4 ja 7, mis võimaldavad

isikul nõuda teiselt isikult isiklike õiguste rikkumisega, samuti seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

11. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii

väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2).

Kohtud tuvastasid, et vaidlusaluses kommentaaris (lauses) on avaldatud hageja kohta tema au teotav

ja mainet kahjustav faktiväide, mille tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Nimetatud faktiväitega

on üldsusele avaldatud, et ühistu on esitanud hageja tegevuse suhtes uurimisasutusele süüteoteate,

milles kahtlustatakse, et hageja on ühistu juhatajana toime pannud kriminaalkorras karistatavaid

tegusid. Seega on vaidlusaluses tekstis kajastatud ühistu saadetud süüteoteate esitamist ja selles

sisalduvaid asjaolusid. Täiendavat hinnangut hageja tegevuse õiguspärasuse kohta ei ole eeltoodud

faktiväitele lisatud ning sellist hinnangut ei tulene ka esitamise/avaldamise kontekstist. Kohtud ei

rikkunud kolleegiumi arvates selle asjaolu tuvastamisel menetlusõiguse norme.

Hageja etteheide, et kohtud jätsid võtmata seisukoha, kas väärtushinnangu andmine oli VÕS § 1046

järgi õigustatud, on põhjendamatu. Ringkonnakohus selgitas, et kuna maakohus ei leidnud, et kostja

avaldatu sisaldab väärtushinnangut, ei pidanud ta ka analüüsima, kas ebakohase väärtushinnangu

andmine oli VÕS § 1046 järgi õigustatud või mitte. Asja materjalidest nähtuvalt ei tuginenud hageja

hagiavalduses sellele, et kostja avaldatu sisaldab väärtushinnangut. Seetõttu tuleb jätta

kassatsioonkaebuse väide VÕS § 1046 kohaldamise kohta tähelepanuta.

12. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab

mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete

avaldamine on õigusvastane.

Kohtud leidsid õigesti, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav ja tema mainet kahjustav.

Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei

ole iseenesest õigusvastane. Nii sätestatakse VÕS § 1047 lg-s 2, et teise isiku au teotava või teisele

isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda,

et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega ei ole hagi rahuldamiseks alust juhul, kui kostja

tõendab, et hageja kohta väidetu vastab tegelikkusele ja ei ole õigusvastane.

Kohtute hinnangul on kostja tõendanud, et avaldatu vastab tegelikkusele - ühistu on esitanud

uurimisasutusele avalduse, milles palub politseil uurida, kas hageja on ühistu endise juhatajana toime

pannud süüteo. Kostja on esitanud kohtule ühistu 16. veebruaril 2009 koostatud süüteoteate Lõuna

Prefektuurile, mis sisaldab asjaolusid, millele kostja viitas vaidlusaluses Äripäeva kommentaaris.

Samuti on toimikusse lisatud Lõuna Prefektuuri teatis kriminaalasja kohta, mille järgi Lõuna

Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus menetleb alates 25. veebruarist 2009

kriminaalasja, milles on alustatud menetlust KarS § 2172 lg 2 tunnustel. Kolleegium leiab, et kohtud

pole rikkunud nende asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. Kuivõrd kostja tõendas, et

väidetu vastab tegelikkusele (kostja tegu ei olnud õigusvastane), tuleb hageja VÕS § 1045 lg 1 p 4

ja § 1047 alusel esitatud nõue jätta rahuldamata.

13. Hageja tugineb oma nõude õigusliku alusena ka VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, mille kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju

tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Sama sätte lg 3 järgi ei

ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt

rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest

tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel

juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja tema tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud

sätte (kaitsenormi) eesmärgiks.

Hageja leiab esmalt, et kostja on rikkunud isikuandmete kaitse seadusest tulenevat kohustust, kui

avaldas tema kohta delikaatseid isikuandmeid. Hageja osutab ka sellele, et kostja on rikkunud

kriminaalmenetluse seadustikust tulenevat keeldu avaldada kohtueelse menetluse andmeid

prokuratuuri loata. Maakohus jättis hageja viidatud isikuandmete kaitse seaduse ja

kriminaalmenetluse seadustiku sätted analüüsimata, asudes seisukohale, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 ei

kohaldu, kuna hageja mittevaralise kahju nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-d 1 ja 2.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu, sest

võrreldavad sätted ei ole teineteist välistavad ning hagejal oli õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist nii tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 kui ka sama sätte p-st 7.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 8 järgi on delikaatseteks isikuandmeteks andmed süüteo

toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise

asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. IKS § 5 järgi on hageja andmete avaldamine

käsitatav isikuandmete töötlemisena. IKS § 11 lg 2 järgi võib isikuandmeid ilma andmesubjekti

nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas

avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi

ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. IKS § 23 p-s 2 sätestatakse, et kui isikuandmete

töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju

hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.

Kolleegium leiab, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta IKS § 4 lg 2 p-s 8 märgitud andmeid.

Viidatud sätte eesmärgiks on kaitsta süüteo (väärteo või kuriteo) toimepanijat (tulenevalt süütuse

presumptsiooni põhimõttest (põhiseaduse § 22)) kui ka selle ohvrit enne avalikku kohtuistungit,

otsuse tegemist või asja menetluse lõpetamist. Põhiseaduse § 22 esimese lause kohaselt ei tohi kedagi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kostja ei

ole esitanud hageja kohta andmeid, milles käsitataks hagejat süüdiolevana (süüteo toimepanijana).

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid

avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning KrMS § 214 lg-s 2 sätestatud

tingimustel. Kolleegiumi arvates viidatud säte asjas ei kohaldu. Kuni 1. septembrini 2011 laienes

kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeld KrMS § 214 lg 3 järgi üksnes menetlustoimingus

osalejatele. Viidatud sätte esimese lause kohaselt (enne 1. septembrit 2011 kehtinud sõnastuses), kui

kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri

taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne

miinimumpäevamäära ulatuses. Seega menetlusvälistele isikutele KrMS § 214 lg-s 1 sätestatud keeld

ei laienenud. Kolleegium märgib lisaks, et KrMS § 214 lg 3 esimese lause alates 1. septembrist 2011

jõustunud sõnastuses sätestatakse, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse,

võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses olevat

muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel. Seega laieneb KrMS § 214 lg-s 1

sätestatud keeld kehtiva seaduse kohaselt ka menetlusvälistele isikutele.

Tulenevalt eeltoodust nõustub kolleegium kohtute lõppjäreldusega, et hageja nõue seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Vaatamata sellele, et kostja ei ole rikkunud IKS § 11 lg-t 2 ja KrMS § 214, võib andmete avaldamine

selle kohta, et kostja on esitanud hageja tegevuse suhtes uurimisasutusele süüteoteate, rikkuda hageja

isiklikke õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4. Kolleegium leiab, et arvestades asjas tuvastatud

andmete avaldamist puudutavaid asjaolusid, ei saa lugeda vaidlusaluste andmete avaldamist

õigusvastaseks VÕS § 1046 järgi.

14. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui

ei arvestanud asja lahendamisel Avaliku Sõna Nõukogu 24. jaanuari 2011. a otsust.

Toimikumaterjalide kohaselt esitas hageja eelnimetud tõendi 20. mail 2011, st pärast

apellatsioonitähtaega. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja

tõendeid, tuleb TsMS § 633 lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite

esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Seega tuleb apellatsiooniastmes esitada tõendid koos

apellatsioonkaebusega. TsMS § 331 lg 1 järgi menetleb kohus pärast selleks ettenähtud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 329 või §-s 330 sätestatut rikkudes esitatud avaldust, taotlust, tõendit või

vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates asja lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 652 lg 4 teise lause

järgi, kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle

tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja

vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus jättis õigesti kõnealuse tõendi vastu

võtmata, sest hageja ei põhistanud selle lubatavust. Ringkonnakohus selgitas lisaks, et tõend ei ole ka

asjakohane, sest vaidluse aluseks olevaid asjaolusid see ei tõenda.

15. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates

Riigikohtu otsuse jõustumisest Harju Maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks

TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.

16. Kuna kolleegium jätab hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu