3-3-1-18-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-18-12

Otsuse kuupäev

19. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Kirill Katšani kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-800

Menetluse alus Riigikohtus

Kirill Katšani kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kirill Katšani kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-800.

Muuta Tartu Halduskohtu 10. juuni 2010. a otsuse põhjendusi haldusasjas nr 3-10-800

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Jätta muutmata halduskohtu otsuse resolutsioon.

Mõista Viru Vanglalt välja riigituludesse riigilõiv 54 (viiskümmend neli) eurot ja 32 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirill Katšan esitas 21. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamiseks tema kasuks välja mõista 10 000 krooni (haldusasi nr 3-10-754).

Kaebuse kohaselt kinnitati K. Katšan 1. jaanuaril 2010 õigusvastaselt viieks tunniks käeraudadega

voodi külge. Käerauad põhjustasid K. Katšanile valu, teda ei lubatud tualetti, talle ei kutsutud arsti

ning ta jäeti ilma lõunasöögist. Kinnipeetavat selliselt koheldes rikkus vangla Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 3.

K. Katšan esitas 24. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamiseks tema kasuks välja mõista 7000 krooni (haldusasi nr 3-10-800).

Kaebuse kohaselt paigutati K. Katšan Viru Vanglas alates 1. jaanuarist 2010 kümneks päevaks

kambrisse, kust puudusid laud, voodi, peegel ja raadio. Samuti võeti temalt ära kõik isiklikud asjad

ega antud neid vaatamata K. Katšani palvetele kambrisse. Viru Vangla rikkus sellega K. Katšani

õigusi ja põhjustas kannatusi.

K. Katšan esitas Viru Vangla direktorile mõlemal juhul kahju hüvitamise taotluse, kuid ei saanud

neile vastust.

2. Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2010. a määrusega liideti kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-

10-800).

3. Tartu Halduskohtu 10. juuni 2010. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti Viru Vanglalt

K. Katšani kasuks välja 3000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli K. Katšani suhtes

1. jaanuaril 2010 ohjeldusmeetmete kohaldamine (fikseerimine käeraudadega ja isiklike esemete

kasutamise keelamine) ning K. Katšani lõunasöögita jätmine ja tualetti mittelubamine õigusvastane.

Viru Vangla vaidlusaluste toimingute osas puudub vanglateenistuse või siis kõrgema kohalviibiva

vanglateenistuse ametniku otsustus selle kohta, et kohaldatakse vangistusseaduse (VangS) §-s 69

sätestatud julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmete kasutamist. Ohjeldusmeetmete kasutamise aluseks

olev käskkiri on koostatud alles 4. jaanuaril 2010, mistõttu kohaldati ohjeldusmeetmeid 1. jaanuaril

2010 vastavat haldusakti vormistamata ja kohaldatud meetme kasutamist põhjendamata. Lisaks on

nimetatud käskkiri vastuoluline ja adresseeritud D. Sõgotinile. Isiku suhtes ohjeldusmeetmete

õigusvastane, ilma faktilise ja õigusliku aluseta kasutamine saab toimuda ainult süüliselt.

Käeraudadega fikseerimist, isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist ning asjaolu, et

kambri nr 1297 sisustuses puudus laud, saab lugeda süüliseks inimväärikuse alandamiseks. Antud

juhul toimus kaebaja õiguste eriti intensiivne riive. Tuginedes kohtupraktikas antud seisukohtadele,

tuleb inimväärikuse alandamise puhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, ilma et kaebaja peaks

seda eraldi tõendama.

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega

kohus tunnistas Viru Vangla 1. jaanuari 2010. a toimingud õigusvastaseks ja mõistis Viru Vanglalt

K. Katšani kasuks välja 3000 krooni, ning asjas uue otsuse tegemist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-800 rahuldati Viru

Vangla apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse,

millega jättis K. Katšani kaebuse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid

järgmised:

1) halduskohus luges K. Katšani suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise õigusvastaseks

seetõttu, et selle kohta ei olnud koheselt vormistatud kirjalikku ja põhjendatud haldusakti. Seega on

halduskohus tuvastanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine oli formaalselt õigusvastane.

Ringkonnakohus osutab esmalt, et üksnes haldusakti formaalne õigusvastasus ei tähenda

automaatselt, et isikule kuulub selle haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamisele;

2) käesolevas asjas ei ole halduskohus tuvastanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise

kohta koheselt kirjaliku ja põhjendatud korralduse vormistamisel oleks kaebaja suhtes sellisel kujul

täiendavad julgeolekuabinõud kasutamata jäetud. Kaebuse rahuldamine ja hüvitise väljamõistmine oli

halduskohtu poolt ennatlik juba sel põhjusel. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise sisulist

õiguspärasust ei ole halduskohus kontrollinud;

3) lisaks ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et asjas ei ole vajalikke haldusakte vormistatud.

Nähtuvalt asja materjalidest (tl 26), on 1. jaanuaril 2010 koostatud akt ohjeldusmeetmete kasutamise

kohta. Akt vastab igati haldusaktile esitatavatele vorminõuetele ning seega on halduskohtu etteheide,

et käeraudadega fikseerimiseks puudus vajalik haldusakt, täiesti põhjendamatu;

4) lisaks ohjeldusmeetmele kohaldati kaebaja suhtes hiljem täiendava julgeolekuabinõuna VangS § 69

lg 2 p-de 1-4 alusel kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete

kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist. Ka see otsustus oli vormistatud veenvalt põhjendatud haldusaktina

(tl-d 31-31p), milles oli selgitatud nii selle otsuse õiguslikke kui faktilisi aluseid kui ka kaalutlusi,

miks selline otsus tehti;

5) nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kuna see käskkiri koostati alles 4. jaanuaril 2010, siis

toimus 1. jaanuaril 2010 täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine õigusvastaselt. Esiteks pole

alust kahelda vastustaja selgitustes, et see käskkiri oli üksnes registreeritud 4. jaanuaril, kuna

1. jaanuar 2010 ja sellele järgnevad kaks päeva olid puhkepäevad. Asjaolu, et see käskkiri oli

koostatud 1. jaanuaril 2010, tõendab see, et käskkirjale oli kaebaja omakäeliselt alla kirjutanud, et ta

tutvus selle käskkirjaga 1. jaanuaril 2010. Käskkirja koostamisele 1. jaanuaril 2010 viitab ka see, et

käskkirjas on juhtunu toimumise ajana märgitud üksnes kellaaeg, mitte kuupäev. See viitab asjaolule,

et käskkiri koostati juhtunuga samal päeval;

6) määravat tähendust ei omaks ka see, kui käskkiri lukustatud kambrisse paigutamise ja teiste

täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise kohta oleks vormistatud hiljem. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 55 lg 2 teine lause võimaldab haldusakti anda peale kirjaliku vormi ka muus vormis, kui see

on vajalik edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Sellisel juhul haldusakti tagantjärele kirjalikult

vormistamine ei tähenda õigusvastast käitumist. Vaieldamatult võib täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otsus olla sellist laadi, mis eeldab vastava otsustuse langetamist edasilükkamatult;

7) asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjas oli ekslikult kasutatud peale

K. Katšani nime ühel korral ka D. Sõgotini nime, on vormiviga, mis ei saanud mõjutada asja

otsustamist. Käskkirja adressaat on kokkuvõttes ilmselgelt määratletav ning pidi olema arusaadav ka

kaebajale;

8) ka kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis näitaksid, et temaga käituti 1. jaanuaril 2010

õigusvastaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks esines õiguslik alus - VangS §-d 69-

70. Selliste meetmete kohaldamine on lubatud ka ennetava meetmena (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09). Kaebaja suhtes oli

julgeolekumeetmete kohaldamine 1. jaanuaril 2010 vajalik, kuna ta käitus agressiivselt - ähvardas

vanglaametnikke, ei allunud korraldustele, ähvardas purustada kambris aknaklaasi ja põletada

voodivarustuse, tagus kambriust. Selline käitumine on tõendatud erinevate vanglaametnike

ettekannetega (tl-d 20-24). On ilmne, et agressiivselt käituva ning teiste isikute elu ja tervise ning

vara kahjustamisega ähvardava kinnipeetava puhul on ennetava meetmena isiku- ja varakahju

vältimiseks täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine põhjendatud. Ähvarduste tõsiseltvõetavust

suurendas asjaolu, et kaebaja suhtes on varem korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kasutatud

ning distsiplinaarkaristusi määratud (tl-d 28-30, 32). Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist ei

ole alust pidada ebaproportsionaalseteks. Asja materjalidest ei nähtu pädevusnõuete rikkumist.

Kambritingimusi pole alust pidada õigusvastaseks. Lõunasöögist ilmajäämine ning tualetti

mittepääsemine käeraudadega fikseerimise ajal oli selle ohjeldusmeetme paratamatu tagajärg ning

kaebajal olnuks võimalus seda hõlpsasti vältida, kui ta oleks rahunenud. Pärast fikseerimise

lõpetamist on meditsiinitöötajad kaebaja üle vaadanud ning tuvastanud, et ta ei vajanud meditsiinilist

abi (tl 25).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. K. Katšan esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

halduskohtu otsuse jõussejätmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud

menetlusnorme ja valesti kohaldanud materiaalõigust. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine ja

isiklike asjade äravõtmine oli ebaseaduslik, talle tekitati kahju ja tema inimväärikust alandati. Ta

pandi viieks tunniks käeraudadesse selle eest, et ta väljendus halvasti. Käerauad olid väga tugevalt

kinni surutud ja tekitasid valu. Kassaatorit ei viidud tualetti, kuigi ta seda palus. Eraldatud lukustatud

kambris tuli magada betoonpõrandal, kambris polnud lauda ega tooli. Käeraudadega fikseerimist,

isiklike riiete kandmise ja isiklike asjade kasutamise keeldu õigusliku aluseta võib pidada

inimväärikuse süüliseks alandamiseks.

7. Viru Vangla ei esitanud K. Katšani kassatsioonkaebusele kirjalikke vastuväiteid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Seoses kassatsioonkaebusega märgib kolleegium esmalt, et 1. jaanuaril 2012 jõustunud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 229 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib Riigikohus

kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Samasugune piirang

oli sätestatud HKMS v.r § 64 lg-s 1.

Käesolevas asjas on halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitanud üksnes Viru Vangla.

Vastustaja apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust üksnes ulatuses, milles kaebus

rahuldati, s.o osas, millega kohus tunnistas Viru Vangla 1. jaanuari 2010. a toimingud õigusvastaseks

ning mõistis Viru Vanglalt K. Katšani kasuks välja 3000 krooni (=191 eurot 74 senti). K. Katšan

apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei saa Riigikohus antud juhul kontrollida, kas kohtud oleksid

pidanud kaebaja nõude rahuldama suuremas ulatuses kui 3000 krooni. Samuti ei ole

kassatsiooniastmes enam vaidlust eraldatud lukustatud kambris voodi ja peegli puudumise

õigusvastasuse ja sellest tulenevalt kahju hüvitamise osas.

9. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb kolleegium esmalt küsimust, kas kinnipeetava

käeraudadega voodi külge fikseerimine ja ohjeldusmeetme jätkuv kohaldamine viie tunni vältel oli

õiguspärane (I) ning kas hilisem täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane (II).

Seejärel võtab kolleegium seisukoha küsimuses, kas K. Katšanil on õigus rahalisele hüvitisele ja

milline on rahalise hüvitise põhjendatud suurus (III). IV osas lahendab kolleegium

kassatsioonkaebuse taotlused.

I

10. VangS § 69 lg 1 kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist

või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele

või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise

ärahoidmiseks.

VangS § 69 lg 2 loetleb täiendavad lubatud julgeolekuabinõud, millest üks abinõu on ohjeldusmeede

(VangS § 69 lg 2 p 5). Ohjeldusmeetmetena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või

rahustussärki (VangS § 70 lg 1 esimene lause), kuid ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12

tunni (VangS § 70 lg 2).

11. VangS § 70 lg 1 esimese lause kohaselt otsustatakse ohjeldusmeetme kohaldamine

kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada ka kohaldamise

hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2012. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-11, p 16).

12. Käesolevas asjas on Viru Vangla 1. jaanuari 2010. a ohjeldusmeetmete kasutamise akti kohaselt

kohaldanud K. Katšani suhtes ohjeldusmeetmena käeraudadega voodi külge fikseerimist.

13. Käeraudade kasutamisele peab eelnema nende kasutamise vajaduse hinnang. Vaidlust ei ole

selles, et enne käeraudade kasutamist käitus kinnipeetav agressiivselt, ähvardades põlema panna

temale väljastatud voodivarustuse ning lõhkuda kambri akna klaasi. Seega tingis isiku enda käitumine

ohjeldusmeetme kohaldamise vajaduse. Ohjeldusmeetmete kasutamise aktis põhjendati käeraudade

kohaldamist vangla julgeoleku tagamisega. Kohtumenetluses on vangla ohjeldusmeetme kohaldamist

põhjendanud täiendavalt sellega, et kinnipeetav kahjustab oma tervist ning on ohtlik teistele isikutele,

samuti sooviti ära hoida kaebaja poolt õigusrikkumiste toime panemist (tl 18).

14. Kolleegium leiab, et K. Katšani suhtes ohjeldusmeetme kasutamine põhjusel, et kinnipeetav on

ohtlik vangla julgeolekule, oli õiguspärane. Kinnipeetava agressiivset käitumist arvestades oli

kaitstava õigushüve kahjustus tõenäoline ning vangla pidi rakendama ennetavaid meetmeid, et kaitsta

vangla julgeolekut. Vangla vara lõhkumine ning tulekahju tekitamine on vangla julgeolekut

ohustavad rikkumised. Vara lõhkumine ei tekita vanglale mitte ainult varalist kahju, vaid lõhkumise

käigus on võimalik saada erinevad esemeid, mida kasutada vanglaametnike või teiste isikute elu ja

tervise ohustamiseks. Vara tahtlik lõhkumine võib viia korratusteni vanglas. Tulekahju tekitamine

seab ohtu kogu vangla julgeoleku ning ohustab nii kaebaja enda kui ka teiste isikute elu ja tervist.

15. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse VangS § 69 lg 3 kohaselt olukorras,

kus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on ära langenud. Ohjeldusmeetmete

kasutamise akti kohaselt oli K. Katšan käeraudades alates 11.20 kuni 16.10 ehk ligi viis tundi, ning

ohjeldusmeetme kohaldamine lõpetati, kui kinnipeetav oli rahunenud.

Kolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-80-11 tehtud otsuse p-s 16 selgitanud, et ohjeldusmeetme kestev

rakendamine eeldab selle kohaldamise aluste olemasolu süstemaatilist kontrollimist ja kaalumist, kas

meetme rakendamist jätkata või mitte.

Ohjeldusmeetmete kasutamise kohta koostatud aktist ei nähtu kaalutlusi meetme jätkuvaks

rakendamiseks ligi viie tunni vältel. Aktist nähtub, et kinnipeetavat kontrolliti kell 12.20, 13.20,

14.20, 15.10 ja 16.10 ning ohjeldusmeetme kohaldamise jätkamist põhjendati vaid sõnaga "rahutu".

Märkus "rahutu" ohjeldusmeetme kasutamise aktis ei taga kolleegiumi hinnangul mitte ühelgi juhul

kaalutlusõiguse õiguspärasuse kontrolli mis tahes menetlusstaadiumis. Ebaselgeks jääb, milles

seisnes kinnipeetava rahutus ligi viie tunni vältel ning milliseid kontrollimehhanisme rakendati selle

kindlakstegemiseks, milles seisnes ohjeldusmeetme jätkuval kohaldamisel isikust tulenev oht vangla

julgeolekule või isikule endale. Kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on viga, mis teeb

võimatuks kohtuliku kontrolli ja tingib käesoleval juhul rakendatava meetme õigusvastasuse.

II

16. Pärast ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse äralangemist kohaldati Viru Vangla 4. jaanuari

2010. a käskkirjaga nr 2 kinnipeetav K. Katšani suhtes VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 alusel täiendavate

julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; isiklike

riiete või esemete kasutamise keelamist, mis seisnes selles, et kaebajalt võeti ära isiklikud esemed,

millega on võimalik tekitada tulekahju; kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisnes

spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ei ole tagatud

kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist (tl 31 pöördel). Seega kohaldati K. Katšani suhtes kõiki VangS § 69 lg-s 2 nimetatud

täiendavaid julgeolekuabinõusid.

17. Kolleegiumil pole alust kahelda vastustaja selgitustes, et käskkiri nr 2 oli üksnes

registreeritud 4. jaanuaril, kuna 1. jaanuar 2010 ja sellele järgnevad kaks päeva olid puhkepäevad.

Asjaolu, et see käskkiri oli koostatud 1. jaanuaril 2010, tõendab see, et käskkirjale oli kaebaja

omakäeliselt alla kirjutanud, et ta tutvus selle käskkirjaga 1. jaanuaril 2010.

18. Viru Vangla 4. jaanuari 2010. a käskkirja nr 2 faktiliseks aluseks ja ka täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks on samad asjaolud, mis tingisid 1. jaanuaril 2010 kaebaja

käeraudadega voodi külge fikseerimise. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendati

käskkirjas nr 2 järgmiselt: "Kella 11:00 paiku erakorralise ümberpaigutuse teostamisel ähvardas

kinnipeetav Kirill Katšan (14.02.1989) panna kambris põlema temale väljastatud voodivarustuse ning

lõhkuda kambri aknaklaasi. Kinnipeetav oli hoiatatud ohjeldusmeetmete kasutamisest, kuid

vaatamata sellele kinnipeetav hakkas lõhkuma kambris oleva vara. Ohjeldusmeetmete (käerauad)

kasutamisel, kinnipeetav K.Katšan osutas aktiivselt vastupanu. Intsidendi ajal muutusid rahutuks ka

teised P1 eluosakonna kinnipeetavad. /---/

Arvestades asjaolu, et kambri sisustuse ning isiklike esemete põlema panemisel kambris võib

põlengus tekkiv suits ning vingugaas levida kinnipeetav K.Katšani kambrist ka sektsiooni teistesse

kambritesse, millega tekib oht nii kinnipeetav K. Katšan´i elu ja tervisele kui ka teistele sektsioonis

paiknevatele kinnipeetavatele ning sektsioonis töötavatele vanglaametnikele, samuti tekib kambri

põlengu ning vanglavara lõhkumise tagajärjel vanglale oluline varaline kahju on vajalik kinnipeetav

K. Katšan´i suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid."

19. Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist K. Katšani suhtes seega neljal

alusel: 1) põlengu ja vangla vara lõhkumise ärahoidmine, 2) vanglaametnike ning kinnipeetavate elu

ja tervise kaitsmine, 3) vangla julgeoleku tagamine ja 4) edaspidiste raskete õigusrikkumiste

toimepanemise ennetamine.

Kolleegium leiab, et käskkirjas puudub kohtulikku kontrolli võimaldav põhjendus ja hinnang selle

kohta, et tuvastatud asjaolude pinnalt oleks kaebajast ka pärast viietunnist käeraudadega voodi külge

fikseerimist ja rahunemist lähtunud oht nii kinnipeetavale endale kui teistele isikutele või et ta

pannuks toime raske õigusrikkumise. Kolleegium selgitab, et kui vangla rakendab VangS § 69 lg-s 2

nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid järjestikku, tuleb järgneva meetme kohaldamisel ära

näidata kaalutlused, miks eelneva meetme kohaldamise asjaolude äralangemisel on vaja kohaldada

uuesti täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist on vangla põhjendanud ka sellega, et nende

kohaldamisega ennetatakse ohu tekkimist. Kolleegium on 25. aprilli 2012. a haldusasja nr 3-3-1-10-

12 määruse p-s 9 selgitanud, et VangS § 69 lg 1 ei sätesta seda, et ka ohu tekkimise ennetamiseks on

õigus kohaldada ohjeldusmeedet. Kolleegium leiab, et see põhimõte kehtib ohjeldusmeetme kõrval ka

kõigi teiste VangS § 69 lg-s 2 märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohta.

20. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks puudus alus.

III

21. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS

§ 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik,

kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Hüvitise

vähendamise võimalus kannatanu tegevuse tõttu tuleneb RVastS § 13 lg 1 p-st 4 ja VÕS § 139 lg-

test 1 ja 2. Halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku

võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks

kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või

vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu

vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (vt nt 21. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-

1-14-10, p 12).

Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas K. Katšanil oli kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid, mis

oleksid kahju tekkimise ära hoidnud.

22. Kolleegium leiab, et olukorras, kus ohjeldusmeetme - käeraudadega voodi külge fikseerimine -

kasutamine oli õiguspärane, kuid selle meetme pikaajaline põhjendamata kohaldamine oli

õigusvastane, puudusid kaebajal kahju ärahoidmiseks kohased õiguskaitsevahendid.

23. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on 6. jaanuaril 2010 esitanud kahjunõude seoses sellega,

et temalt võeti ära isiklikud esemed ja ta paigutati kümneks päevaks eraldatud lukustatud kambrisse

(tl-d 7, 17). Kuivõrd kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris 1. jaanuarist kuni 11. jaanuarini

2010, on kaebaja esitanud vanglale kahjunõude ajal, mil ta viibis veel eraldatud lukustatud kambris.

Seega saab kaebuse esitaja tegevust oma õiguste kaitsmisel lugeda piisavaks RVastS § 7 lg-st 1

tuleneva nõude täitmisel.

24. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või

sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü

vormi ja raskust. Seega jätab RVastS § 9 lg 2 kohtule kaalutlusruumi otsustamaks hüvitise suuruse

üle.

25. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid

kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.

Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja

ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti,

nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, p 46; Kalashnikov vs. Venemaa,

nr 47095/99, p 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, p 64). Kolleegium on varem selgitanud, et

Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste

sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 15. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-

1-93-09, p 11). Õigusvastane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib olla inimväärikust

alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt

vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Käesolevas asjas on kinnipeetavale tekitatud alusetult

kannatusi. Kinnipeetava käeraudadega fikseerimine oli pikaajaline, talle ei võimaldatud tualetti ja ta

jäi ilma lõunasöögist. Kinnipeetav pidi pärast käeraudadega fikseerimist viibima 10 päeva kambris,

mis ei vastanud vangla sisekorraeeskirja § 7 nõuetele. Kolleegiumi hinnangul on kaebajale

põhjustatud mittevaralist kahju.

26. Kaebaja on Tartu Halduskohtule esitanud kaebused Viru Vangla toimingutega (käeraudadega

voodi külge fikseerimine ja täiendavate julgeolekuabinõude - eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine ja isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine - kohaldamine) tekitatud

kahju 17 000 krooni hüvitamise nõudes. Halduskohus on pidanud K. Katšanile tekitatud kahju

piisavaks hüvitiseks 3000 krooni. Kuna K. Katšan ei vaidlustanud halduskohtu otsust väljamõistetava

summa suuruse osas, ei saa kolleegium kontrollida, kas kohtud oleksid pidanud kaebaja nõude

rahuldama suuremas ulatuses kui 3000 krooni.

IV

27. Eelnimetatud põhjustel rahuldab Riigikohus kassatsioonkaebuse ja tühistab Tartu

Ringkonnakohtu 9. septembri 2011. a otsuse. Tartu Halduskohtu 10. juuni 2010. a otsuse põhjendusi

tuleb muuta vastavalt eespool märgitud seisukohtadele. Tartu Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb

muutmata.

28. Tartu Halduskohus vabastas 8. aprilli 2010. a määrustega haldusasjades nr 3-10-800 ja nr 3-10-

754 K. Katšani riigilõivu 350 krooni (=22 eurot 37 senti) ja 500 krooni (=31 eurot 95 senti)

tasumisest maksejõuetuse tõttu. HKMS § 285 lg-st 1 ja HKMS v.r § 95 lg-st 1 tuleneb, et kui kaebuse

esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt

tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seetõttu tuleb Viru Vanglalt riigituludesse välja

mõista 54 eurot ja 32 senti (22,37 + 31,95 = 54,32).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld