3-2-1-81-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-81-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) hagi Osaühingu

ARSACO (pankrotis) vastu hüpoteegi kustutamiseks

kinnistusraamatust

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-18793

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

639 116 eurot 49 sent

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel,

registrikood 10573955), esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Kostja Osaühing ARSACO (pankrotis, registrikood 10504291)

Asja läbivaatamise kuupäev

28. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2011. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas

nr 2-09-18793 muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada ringkonnakohtu otsuse õiguslikke

põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud OÜ AP-TERMINAAL kanda.

4. Arvata OÜ AP-TERMINAAL kassatsioonkaebuselt 26. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) (hageja) esitas 27. aprillil 2009 Harju Maakohtule

Osaühingu ARSACO (pankrotis) (kostja) vastu hagi, milles palus kustutada Harju Maakohtu

Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 1362901

neljandasse jakku kostja kasuks sisse kantud 10 000 000 krooni suuruse hüpoteegi (edaspidi

hüpoteek). Samas palus hageja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek selle hüpoteegi

kustutamiseks ning asendada kostja sellesisuline tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja esitas 28. juunil

2010 ka alternatiivse nõude, milles palus kustutada viidatud hüpoteegi summast 6 759 256 krooni

29 senti ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek 6 759 256 krooni 29 sendi suuruse hüpoteegi

kustutamiseks ning asendada kostja sellesisuline tahteavaldus kohtuotsusega.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kahe kinnistu omanik. Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna

registriossa nr 1362901 on sisse kantud kinnistu asukohaga Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Olevi

tn 37 (edaspidi kinnistu I) ning Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 9370702 on

sisse kantud kinnistu asukohaga Nissi vald, Jaanika küla, Naftabaas (edaspidi kinnistu II). Kinnistu I

on koormatud kostja kasuks 10 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga (edaspidi hüpoteek I) ning

kinnistu II on koormatud kostja kasuks 2 500 000 krooni suuruse hüpoteegiga (edaspidi hüpoteek II)

ja 4 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga (edaspidi hüpoteek III). Kostja sai hüpoteegipidajaks

24. septembri 2008. a notariaalselt tõestatud hüpoteekide üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingute

alusel (edaspidi leping). Lepingu p 2.2 järgi on hüpoteekidega I, II ja III tagatud kõik kostja nõuded

osaühingu NAFTA NORDIC (kustutatud registrist 10. märtsil 2010) (edaspidi võlgnik) vastu.

Eelnimetatud nõuded tulenevad AS-i SEB Pank ja võlgniku 4. oktoobril 2005 sõlmitud

laenulepingust (edaspidi laenuleping). AS SEB Pank on loovutatud sellest laenulepingust tulenevad

nõuded kostjale.

Hüpoteekidega I, II ja III tagatavad nõuded on osaliselt rahuldatud, kuid kostja on hüpoteekide

kustutamisest keeldunud. Arvestades nõude tegelikku suurust ning hüpoteekide ulatust, on

otstarbekas kustutada kogu kinnistut I koormav hüpoteek I ning jätta muutmata kinnistut II

koormavad hüpoteegid II ja III. Hageja leiab alternatiivselt, et tal on õigus nõuda hüpoteekide

kustutamist rahuldatud nõude ulatuses selliselt, et hüpoteekide summa vastaks nõude summale

(s.o 3 240 743 krooni 71 senti). Seoses võlgniku pankrotiga ei saa nõue tema vastu pankrotiseadusest

tulenevalt enam suureneda.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja laenulepingust tulenev nõue hageja vastu on võlgniku pankroti

väljakuulutamise seisuga (22. mai 2008) 4 384 183 krooni 90 senti. Nõude suurust tõendab kostja

pankrotiavaldus võlgniku pankrotimenetluses. Hüpoteegi kustutamine kinnistult I on põhjendamatu.

Sellisel juhul rikutaks võlausaldaja õigusi ning tekiks olukord, kus vaatamata asjaolule, et võlgnik ei

ole oma kohustusi täitnud, on tal õigus nõuda tagatiste vähendamist. Ei ole kindel, kas kinnistu II

müügist saadavast rahast piisab, et rahuldada kostja nõue. Kinnisvarahinnad on märgatavalt langenud

ning kinnistu II näol on tegemist spetsiifilise varaga (naftatoodete ümbertöötlemise kompleks).

Kostja nõude rahuldamiseks tuleks kinnistu II müüa hinnaga 10 000 000 krooni ning pole selge, kas

sellise hinnaga oleks võimalik kinnistut võõrandada.

3. Harju Maakohus jättis 30. detsembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-le 1, mis võimaldab koormatud kinnisasja

igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga

tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Juhul kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse

osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik AÕS § 349 lg 2 alusel nõuda rahuldatud

nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.

Menetluses esiletoodud asjaolud ei võimalda rahuldada hageja esmast nõuet. AÕS § 349 lg 1

kohaldamiseks ei ole alust juba hageja enda väidetest tulenevalt. Hageja ei ole tuginenud sellele, et

hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud või et see nõue on täielikult rahuldatud. Hageja

väidetest nähtub hoopis, et nõue on 3 240 743 krooni 71 sendi ulatuses rahuldamata. Nõustuda ei saa

hageja väitega, mille kohaselt saab ta nõuda hüpoteegi I kustutamist seetõttu, et kostja kasuks seatud

hüpoteek II ja hüpoteek III tagavad (rahuldamata) nõudeid piisavalt. Esiteks on selline käsitlus

õiguslikult asjakohatu ning vastuolus AÕS § 349 lg 1 sisu ja eesmärgiga. Viidatud säte ei anna alust

hüpoteegi kustutamiseks olukorras, kus sellega tagatud nõue on muul viisil (sh teiste hüpoteekidega)

piisavalt tagatud. Teiseks ei ole hageja ka tõendanud, et hüpoteek II ja hüpoteek III nõuet piisavalt

tagaksid. Kostja vaidles hageja väitele tagatiste piisavuse kohta vastu ja leidis, et kinnistu II

sihtotstarvet ja kinnisvaraturu olukorda arvestades on põhjust kahelda, kas kinnisasja müügist

saadava raha arvel on võimalik hüpoteekidega tagatud nõue rahuldada. Hüpoteegi kui tagatise

piisavuse üle ei saa otsustada üksnes hüpoteegi summast lähtudes. Selle kõrval tuleb arvestada ka

hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ja hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus. Iga

hüpoteegipidaja saab rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõude kinnistusraamatust nähtuva järjekoha

alusel tema kasuks koormatud kinnisaja võõrandamisest saadud raha arvel (AÕS § 325 lg 1). Asja

materjalidest nähtuvalt on kinnistu II koormatud hüpoteekidega ka kolmandate isikute kasuks

(hüpoteek II asub küll esimesel järjekohal).

Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda rahuldada ka hageja alternatiivset nõuet. AÕS § 349 lg-

st 2 tulenevalt on iseenesest võimalik nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Samas

ei ole hageja tõendanud, et esineksid asjaolud, mis lubaksid hüpoteegi 6 759 256 krooni 29 sendi

ulatuses kustutada. Kostja on esitanud vastuväited laenulepingust tulenevate nõuete suuruse (kokku

4 384 183 krooni 90 senti) kohta, nõude suurust kinnitab kaudselt ka võlgniku pankrotimenetluses

esitatud nõudeavaldus. Hageja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit nõude väidetava suuruse

(3 240 743 krooni 71 senti) kohta. Kohus tegi hageja esindajale ettepaneku esitada lisatõendeid selle

kohta, kui suur oli hüpoteekidega tagatud nõude esialgne suurus ning millises ulatuses on see

vähenenud. AÕS § 349 lg 2 alusel esitatud nõude lahendamisel ei saa lähtuda kostja poolt

vaidlustamata nõude suurusest ega tuvastada tema kohustust anda nõusolek hüpoteegi I

kustutamiseks nimetatud summat ületavas osas.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega

pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus märkis, et hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja

neile kõigile on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Hageja nõude rahuldamiseks ei olnud alust. Asjas pole tõendatud, et

hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud või et nõue on rahuldatud. Lisaks ei tõendanud hageja,

et hüpoteegid II ja III tagavad nõuet piisavalt. Hüpoteegi kui tagatise piisavuse otsustamisel ei saa

lähtuda vaid hüpoteegi summast, vaid arvestada tuleb hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust

ning hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid

kostja vastuväite, et kinnistu II müügist saadava raha arvel ei ole ilmselt võimalik hüpoteekidega

tagatud nõuet rahuldada. Maakohus põhjendas piisavalt ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata

jätmist. Hageja ei tõendanud oma nõude suurust ega seda, kas ja kui palju on kostja nõue hageja vastu

vähenenud. Maakohus on oma selgitamiskohustuse täitnud ja juhtinud kohtuistungil tõendamist

vajavatele asjaoludele tähelepanu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada nii ringkonna- kui ka maakohtu otsuse ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus asus menetlusõiguse norme rikkudes valele seisukohale, et hagejal tuleb tõendada

asjaolu, et hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud (st et nõudesumma on väiksem kui

hüpoteegisumma). Kostja on menetluses selgesõnaliselt kinnitanud (omaks võtnud), et nõudesumma

on hüpoteegisummast 3 356 118 krooni 52 sendi (10 000 000 krooni - 6 643 881 krooni 48 senti)

võrra väiksem. Seega ei pidanud hageja esitama eeltoodu kohta lisatõendeid.

Kohtud kohaldasid hageja alternatiivse nõude lahendamisel valesti ka AÕS § 349 lg-t 1 ja § 327.

Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et hüpoteegisummale vastavat hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole

tekkinud (tagatud nõue on hüpoteegisummast väiksem), tuli hageja esitatud hüpoteegi osalise

kustutamise nõue viidatud sätete alusel rahuldada.

7. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada ringkonnakohtu otsuse õiguslikke

põhjendusi.

9. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kustutada kostja kasuks tema kinnistule I seatud hüpoteek I ja

alternatiivselt kustutada nimetatud hüpoteegist 6 759 256 krooni 29 senti. Hageja nõude aluseks on

AÕS § 349.

10. AÕS § 349 lg-s 1 sätestatakse, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole

tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või

selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtud leidsid õigesti, et viidatud sätte

kohaldamiseks ei ole alust, sest hageja ei ole tuginenud sellele, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole

tekkinud (nt tehing on tühine või tühistamise tõttu kehtetu) või et see nõue on rahuldatud. Hageja

tugines hagiavalduse kohaselt sellele, et hüpoteegiga tagatud nõue on osaliselt rahuldatud.

Kolleegium märgib lisaks, et kõnealune säte ei ole kohaldatav olukorras, kus tagatud nõue osutub

väiksemaks kui nõuet tagav hüpoteegisumma.

11. Kohtud leidsid õigesti, et tagatud nõude osalise rahuldamise korral on võimalik AÕS § 349 lg 2

alusel nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Viidatud sätte järgi, kui hüpoteegiga

tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud

nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.

Hüpoteegi osaline kustutamine seisneb kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma vähendamises

või uue väiksema summaga hüpoteegi sissekandmises. Kolleegium leiab, et AÕS § 349 lg 2

kohaldamisel tuleb arvestada tagatud nõude vähenemise ulatust. Otsustamaks selle üle, millise

summa ulatuses tuleks hüpoteek nõude osalisel rahuldamisel kustutada, on vaja tuvastada, milline oli

hüpoteegiga tagatud nõude esialgne suurus ning millise summa võrra on see nõue vähenenud. Kohtud

leidsid õigesti, et eeltoodu tõendamise kohustus on hagejal. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal

tõendada hüpoteegi kustutamise (sh osalise kustutamise) aluseks olevate asjaolude esinemist.

Maakohus juhtis hageja tähelepanu tema tõendamiskohustusele, tehes 24. mail 2010 toimunud

eelistungil hageja esindajale ettepaneku esitada tõendid selle kohta, kui suur oli hüpoteegiga tagatud

nõude esialgne suurus ning millises ulatuses on see vähenenud. Hageja ei esitanud eelnimetatud

tõendeid ning kohtud jätsid põhjendatult hagi rahuldamata. Kolleegium märgib samuti, et AÕS § 349

lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ning hüpoteegi

järjekohta kinnistusraamatus.

12. Kolleegium märgib, et kuna hageja ei tõendanud tagatud nõude algset suurust (vt otsuse p 11), siis

pole asja lahendamise seisukohalt oluline võlgnetava summa omaksvõtuga seonduv.

13. Seoses hageja esitatud seisukohaga, et võlgniku pankroti tõttu ei saa nõue tema vastu enam

suureneda, märgib kolleegium pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 kohaldamise kohta järgmist.

Selle sätte järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu

suunatud nõuetelt. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate

kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab ekslikult, et

eeltoodu tõttu ei saanud tagatud nõue võlgniku pankrotistumise tõttu intressi ja viivise arvel

suureneda. Kolleegiumi arvates ei mõjuta nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust

pankrotivõlgniku suhtes nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku

pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas

pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord,

mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata. Riigikohus

on selgitanud kõnealuste sätete tähendust ja kohaldamist käenduse näitel 29. mail 2012 tsiviilasjas

nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse p-s 41 ja 30. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-10 tehtud otsuse

p-s 13.

14. Kolleegium märgib, et kohtud on määranud asjas valesti tsiviilasja hinna, kohaldades ekslikult

TsMS § 125 ja § 132. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3 esimese lause järgi

määratakse hagihind nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuvas vaidluses

nõude suurusega. Hüpoteegist tulenevalt saaks kostja nõuda oma nõude rahuldamist kuni

hüpoteegisumma (10 000 000 krooni) ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel lähtuda

hüpoteegisummast. Hagihinna arvestamisel ei tule kolleegiumi arvates võtta arvesse hüpoteegi

intresse ja kõrvalnõuete summat. Tsiviilasja hinna määramist hüpoteegi kustutamise nõude puhul

(TsMS § 126 lg 3 kohaldamine enne 14. juunit 2010 kehtinud sõnastuses) on Riigikohus käsitlenud

5. novembril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse p-s 22. Seega tuleb hagihinnaks lugeda

639 116 eurot 49 senti (10 000 000 krooni).

Arvestades erandlikke asjaolusid, milleks on kohtute määratud väär hind, võimaluse puudumine jätta

nõue või kaebus esitamata suure riigilõivu või kautsjoni tõttu, leiab kolleegium, et väljamõistetavat

riigilõivu on võimalik vähendada. Selleks kohaldab kolleegium analoogia alusel TsMS § 190 lg-t 7 ja

jätab hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt hageja poolt vähemtasutud riigilõivu ning

kassatsioonkaebuselt vähemtasutud kautsjoni välja mõistmata (vt ka Riigikohtu 22. veebruaril 2012. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 tehtud otsuse p 55).

15. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest.

16. Kuna kolleegium jätab hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu