3-3-1-24-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-24-12

Määruse kuupäev

14. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Alert Auto OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 11. augusti

2011. a korralduse nr 5-1.5/1009 ja 15. septembri 2011. a

korralduse nr 5-1.8/1096 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari määrus haldusasjas nr 3-

11-2395

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Ettevõtlusameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Ettevõtlusameti määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2012. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

9. jaanuari 2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-2395 ning saata asi uueks arutamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ettevõtlusamet (vastustaja) kohustas 11. augusti 2011. a korraldusega nr 5-1.5/1009 Alert

Auto OÜ-d (kaebaja) esitama reklaamimaksu maksudeklaratsioonid viie tööpäeva jooksul korralduse

saamisest. 15. septembri 2011. a korraldusega nr 5-1.8/1096 kohustas vastustaja kaebajat tasuma

sunniraha 500 eurot vastustaja 11. augusti 2011. a korralduse täitmata jätmise eest.

2. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2011 kaebuse, milles soovis 11. augusti 2011. a korralduse nr 5-

1.5/1009 õigusvastasuse tuvastamist ning 15. septembri 2011. a korralduse nr 5-1.8/1096 tühistamist.

15. novembril 2011 esitatud kaebuse täienduses muutis kaebaja 7. oktoobril 2011 esitatud vastustaja

11. augusti 2011. a korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastasuse tuvastamise nõude tühistamise nõudeks

ja palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada tähtaeg.

Kaebaja selgitas, et 11. augusti 2011. a korraldus tehti talle teatavaks samal ajal, kui ta sai teada

15. septembri 2011. a korraldusest ja seega on kaebus esitatud 30 päeva jooksul haldusakti

teatavakstegemisest.

3. Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2012. a määrusega loeti kaebus vastustaja 11. augusti 2011. a

korralduse tühistamiseks esitatuks pärast kaebetähtaja möödumist ja jäeti kaebetähtaja ennistamise

taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil

saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti

piires (MKS § 54 lg 6). Vaidlusalune 11. augusti 2011. a korraldus saadeti kaebajale lihtkirjaga.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune korraldus on registreeritud vastustaja

dokumendihaldussüsteemis ja postiteenuse osutajale üle antud. Sellega on tõendatud, et korraldus on

MKS § 54 lg 6 kohaselt kaebajale lihtkirjaga saadetud ja seetõttu tuleb korraldus lugeda kaebajale

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel selle kaebajale postitamisest, s.o 15. augustil 2011. Seega

tulnuks kaebus maksuotsusele esitada hiljemalt 15. septembril 2011. Kuna kaebus halduskohtule

edastati 7. oktoobril 2011, on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud.

Halduskohus ei nõustunud kaebajaga selles, et kaebetähtaja ennistamise aluseks on haldusorgani

eksitav tegevus ja korralduse kättetoimetamata jätmine. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel

aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt.

Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh

maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas

juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Vastustaja on

tõendanud kirja üleandmist postiteenuse osutajale. Seega ei ole tegemist haldusorgani eksitava

käitumisega.

4. 24. jaanuari 2012. a määruskaebuses ringkonnakohtule leidis kaebaja, et puuduvad tõendid, mis

kinnitaksid vaidlusaluse korralduse väljasaatmist või üleandmist postiteenuse osutajale, mistõttu ei

saa ka rakendada MKS § 54 lg-t 6.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. veebruari 2012. a määrusega halduskohtu 9. jaanuari

2012. a määruse osas, mis puudutas kaebetähtaega, ja luges 11. augusti 2011. a korralduse

tühistamiskaebuse tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja on haldusakti

kättetoimetamise korra vastu eksinud ning seetõttu ei saa haldusakti MKS § 54 lg 6 esimese lause

alusel juriidilisele isikule kättetoimetatuks lugeda. Kohus tõlgendas MKS regulatsiooni selliselt, et

valides MKS § 52 lg-s 1 loetletud kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb

maksuhalduril selle kättetoimetamisviisi rakendamisel järgida haldusmenetluse seaduse (HMS)

nõudeid, sh HMS § 26 lg 1 esimest lauset. Kohus leidis, et MKS ei ole HMS § 26 lg 1 teises lauses

nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur võiks dokumente kätte toimetada

lihtkirjaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses Riigikohtule palub vastustaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari

2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-2395 ja teha uus määrus, millega jäetakse kaebaja 24. jaanuari

2012. a määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Haldusmenetluse seaduse § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument

toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses

tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses

märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte

toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (HMS § 26 lg 1)

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 45 järgi kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui

MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 näeb ette, et

haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte

vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist

(MKS §-d 52-55).

MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja

vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3) elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes.

Samas sätestatakse, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole

sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

8. MKS varasem redaktsioon (kehtis 31. detsembrini 2008) sätestas juriidilistele isikutele

dokumentide kättetoimetamiseks lihtkirjalise vormi. Korralduse andmisel kehtinud ja hetkel kehtiv

MKS regulatsioon sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse

kantud aadressil ning isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema

poolt maksuhaldurile teatatud aadressil (MKS § 54 lg 2). Seega on kehtivat regulatsiooni

kättetoimetamise täpsema viisi osas võimalik tõlgendada erinevalt.

9. Ringkonnakohus leidis, et kuna MKS ei sätesta haldusakti kohustuslikku kättetoimetamisviisi, ei

ole MKS HMS § 26 lg 1 teises lauses nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur

võiks dokumente kätte toimetada lihtkirjaga. Valides MKS § 52 lg-s 1 loetletud

kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb maksuhalduril selle

kättetoimetamisviisi rakendamisel ringkonnakohtu arvates järgida HMS nõudeid, sh HMS § 26 lg 1

esimest lauset, ning seega tuli vaidlustatud haldusakt toimetada kaebajale kätte tähitud kirjaga, mida

vastustaja ei teinud.

10. Kolleegium ringkonnakohtu sellist tõlgendust ei toeta. HMS ja MKS on üld- ja eriregulatsiooni

vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist. Kolleegium leiab, et regulatsiooni muutmise

eesmärgiks ei olnud piirata maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamise võimalusi, vaid anda

maksuhaldurile võimalus valida, kuidas dokumente kätte toimetada (MKS § 52 lg 1). Taolist

tõlgendust toetab ka maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (377 SE III) seletuskiri.

11. Samas rõhutab kolleegium, et vaidluse korral peab maksuhaldur tõendama kirjade postiasutusele

üleandmist. Määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 märkis kolleegium, et lihtkirjana dokumendi

kättetoimetamist juriidilise isiku registrijärgsele aadressile ei tõendanud ainuüksi haldusorgani

väljaläinud kirjade registri väljavõte, vaid lisaks kirjade registri väljavõttele on maksuhaldur

tõendanud lihtkirjade üleandmise postiasutusele. Kolleegium jääb oma varasema praktika juurde.

12. Käesolevas asjas leidis halduskohus, et vaidlust ei ole selles, et 11. augusti 2011. a korraldus on

registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis ja postiteenuse osutajale üle antud. Samas

märgib kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses, et maksukorralduse kättetoimetamise tõendamise

kohustus on vastustajal. Järelikult seadis kaebaja vastustaja tegevuse kirjade saatmisel ja korralduse

kättetoimetamisel kahtluse alla. Vastustaja edastaski koos vastusega kaebusele oma töötajate

selgitused kirjade üleandmise kohta postiteenuse osutajale (tl 60-61). Halduskohus on seega ekslikult

leidnud, et korralduse postiteenuse osutajale üleandmises ei ole vaidlust ja jätnud olulised tõendid

hindamata.

13. HKMS § 229 lg 2 ja § 234 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse

kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Riigikohus ei

tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused tühistada. Haldusasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann