3-3-1-22-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-22-12

Määruse kuupäev

14. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Riigiprokuratuuri taotlus vara riigi omandisse kandmise loa

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2012. määrus haldusasjas

3-11-2952

Menetluse alus Riigikohtus

Riigiprokuratuuri määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Riigiprokuratuuri määruskaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari

2012. a määruse resolutsioonid haldusasjas nr 3-11-2952 muutmata. Muuta eelnimetatud

määruste põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuur esitas 21. detsembril 2011. a Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks

kanda riigi omandisse Tavid AS-le kuuluval Nordea Bank Finland Plc Eesti arvelduskontol

nr 1700233535 oleva raha 3 007 045 USD, kuna sellel puudub seaduslik omand ja valdus.

Taotlust põhjendati asjaoludega, et Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna

menetlusbüroo menetleb kriminaalasja Venemaa äriühingu OOO Selkhoxinvest tegevuse kui

võimaliku rahapesualase kuriteo toimepanemise tuvastamiseks. Nimetatud äriühingule kuuluva

Tallinna Äripanga AS arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kontole on laekunud raha äriühingu T-

Line Group Limited Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskontolt. T-Line Group Limited

arvelduskontol olevad rahalised vahendid pärinevad Property Impex Inc nimel Leedu Vabariigis

väidetavalt Lilija Hisamutdinova poolt avatud pangakontolt. L. Hisamutdinova on kriminaalasjas

tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, et ei oma äriühingutega T-Line Group Limited ega Property

Impex Inc mingeid kokkupuuteid.

OOO Selkhoxinvest kontole on laekunud raha ka äriühingu Connors Alliance Ltd arvelduskontolt.

Nii T-Line Group Limited kui ka Connors Alliance Ltd poolt OOO Selkhoxinvest arvelduskontole

kantud raha on kohe edasi kantud finantsteenust osutava äriühingu AS Ateka Resource kontole,

misjärel on need osaliselt sularahas välja võetud. Summade ülejäänud osa on omakorda edasi kantud

valuutavahetusfirma Tavid AS arveldusarvele, misjärel on need sularahas välja võetud.

Kriminaalmenetluse käigus tehtud ekspertiiside kohaselt ei ole AS Ateka Resource kassa väljamineku

orderitel OOO Selkhoxinvest seadusliku esindaja allkirjad.

1. juulil 2009 tehti OOO Selkhoxinvest arvelduskontolt järjekordne ülekanne 3 014 900 USD

äriühingu AS Ateka Resource arvelduskontole, kust omakorda kanti 3 007 045 USD kohe üle Tavid

AS arvelduskontole. OOO Selkhoxinvest kontole laekus nimetatud summa T-Line Group Limited

arvelt.

Kohtueelses menetluses on tehtud kõik võimalikud menetlustoimingud, et selgitada välja raha

seaduslikku valdajat ja tõsikindlalt on kinnitust leidnud, et üle kahe aasta ei ole Tavid AS-le

kuuluvale arvelduskontole kantud summal seaduslikku valdajat ning enam ei ole võimalik koguda

lisamaterjale. AS Ateka Resource valdust rahaliste vahendite suhtes ei saa lugeda seaduslikuks.

Seetõttu tuleb Tavid AS-le kuuluval Nordea Bank Finland Plc Eesti arvelduskontol nr 1700233535

olevad rahalised vahendid summas 3 007 045 USD kanda riigi tuludesse peremehetu varana.

2. Tallinna Halduskohus jättis 23. detsembri 2011. a määrusega Riigiprokuratuuri taotluse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et taotlus ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 40 lg-s 7 sätestatud nõuetele ega ole vajalikul määral põhistatud. Viidatud sätte

tähenduses on prokuratuuri poolt taotletava loa andmise põhiliseks eelduseks vara valdaja kinnitus, et

vara ei kuulu talle, ning loobumine vara valdamisest. Antud juhul taolist kinnitust taotluse materjalide

juures ei ole. Vastupidi on taotleja lisanud T-Line Group Limited 5. augusti 2011. a pöördumise

Riigiprokuratuuri poole, milles juba etteulatuvalt juhitakse Riigiprokuratuuri tähelepanu sellele, et

koostatav taotlus ei ole põhjendatud, ja millest järeldub, et summale võib pretendeerida T-Line Group

Limited. Seega ei ole vara valdaja või võimalik omanik vara valdamisest või sellele pretendeerimisest

loobunud ega sellekohast kinnitust andnud. Isegi kui lähtuda taotluses sisalduvast eeldusest, et

äriühingut T-Line Group Limited ei saa sisuliselt vara valdajaks või omanikuks või sellele

pretendeerijaks pidada, peaks olema taotluse juures vähemalt vara viimase valdaja kinnitus vara

valdamisest loobumise kohta. Taotluse materjalidest nähtuvalt on summa Tavid AS pangakontol, kuid

temalt ei ole samuti summast loobumise kohta kirjalikku kinnitust võetud ja seda taotluse materjalide

juurde esitatud.

3. Riigiprokuratuur palus määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ja taotluse rahuldada.

1) Asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1 eristab seaduslikku ja ebaseaduslikku valdust. RahaPTS § 40

lg-s 7 peetakse silmas, et varast loobumise nõusolekut on vaja vara seaduslikult valdajalt. Tavid AS ei

ole rahasumma seaduslik valdaja ja tema nõusolek pole vajalik.

2) Seda, et RahaPTS § 40 lg-s 7 sätestatud nõusolek tuleb saada vaid vara seaduslikult valdajalt,

kinnitab ka Rahandusministeeriumi välja töötatud RahaPTS muutmise eelnõu ja selle seletuskiri,

millega kaotatakse RahaPTS § 40 lg-st 7 vara valdaja nõusoleku saamise nõue. Kehtivas seaduses on

vara valdaja mõiste sisustamata ja selle peaks sisustama kohus.

3) Halduskohus ei ole põhjendanud mittenõustumist taotluses esitatud väidetega, et Tavid AS-lt

polnud vajalik saada nõusolekut varast loobumiseks. Tegemist on kohtumenetluse normi olulise

rikkumisega. Viidatud rikkumine annab aluse kohtumääruse tühistamiseks;

4) AÕS viidatud sätte mõttes tuleb pidada valdust ebaseaduslikuks, kui see on tekkinud isiku

teadmata, kellelt võiks oodata valdusele vastuväiteid. Käesoleval juhul ei ole kontoomanik

L. Hisamutdinova kunagi omanud tegelikku võimu kõnealuse arvelduskonto üle ega ole sõlminud ka

AÕS § 36 lg 2 kohast kokkulepet valduse omandamiseks, suutmata teostada tegelikku võimu tema

arvelduskontole kantud rahasummade üle. Seega on käesoleva menetluse raames tõendatud,

et 3 007 045 USD valdus on AÕS § 34 lg 1 mõttes ebaseaduslik alates hetkest, mil rahasumma kanti

tegeliku kontoomaniku teadmise ja tahteta Leedu Vabariigis asuvas AB Ukio Bankas valeidentiteeti

kasutades L. Hisamutdinova nimel avatud arvelduskontole ning järgnevate toimingutega on valduse

ebaseaduslikkus iga kord automaatselt edasi kandunud. Seetõttu on ka Tavid AS valdus sellele

summale ebaseaduslik ning RahaPTS § 40 lg-s 7 sätestatud meetme rakendamiseks ei ole tema

nõusolek vajalik.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2012. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et RahaPTS § 40 lg 7

esimese lause kohaselt on loa taotlemise ja saamise eeltingimuseks, et vara omanikku ei ole

õnnestunud kindlaks teha ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamast

ning et need tingimused ei ole täidetud. Puudub vara valdaja (AS Tavid) kinnitus, et vara ei kuulu

talle ja ta loobub vara valdamisest.

Ringkonnakohtu arvates on asjakohatu määruskaebuse esitaja seisukoht, et Tavid AS ei ole raha

seaduslik valdaja ning et HKMS 27. ptk-s sätestatud haldustoiminguks loa andmise menetlus, milles

pealegi seadusest tulenevalt ei ole teisi menetlusosalisi peale Riigiprokuratuuri, ei ole üldse selline

kohtumenetlus, kus saaks vaielda vara valduse seaduslikkuse ja omandi üle. Vara ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks on Eesti õiguses sobiv menetluskord sätestatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus hagimenetluse näol. Seetõttu ei võimaldaks määruskaebuse esitaja soovitud eesmärki

saavutada ka määruskaebuse esitaja viidatud RahaPTS § 40 lg 7 kavandatav muudatus, millega

jäetaks sellest sättest välja tingimus, et vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle ning loobub vara

valdamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses Riigikohtule palub Riigiprokuratuur tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

11. jaanuari 2012. a ja Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2011. a kohtumäärused ning saata asi

uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigiprokuratuur rõhutab, et kohtud on jätnud

täielikult käsitlemata ja vastamata prokuratuuri argumentidele valduse mõiste käsitlemisel RahaPTS

§ 40 lg 7 kohaldamisel. Samuti ei ole puudutatud ega antud hinnangut käsitlusele, kas, kellelt ja

millistel juhtudel siiski tuleb RahaPTS § 40 lõikes 7 nimetatud vastav nõusolek saada.

Riigiprokuratuur on RahaPTS § 40 lg 7 rakendamise osas seisukohal, et RahaPTS § 40 lg-s 7

nimetatud vara valdamisest loobumise nõusolekut ei pea nõudma ega saa nõuda, kui prokuratuur

tõendab, et valdusel ei ole õiguslikku alust. RahaPTS § 40 lõikes 7 ja TsÜS § 49 lõikes 2 sätestatut

koostoimes tõlgendades saab teha järelduse, et RahaPTS § 40 lõikes 7 nimetatud vara valdaja

nõusolek võib iseenesest olla nõutav ka nõudeõiguse konfiskeerimise korral, kuid tulenevalt

asjaolust, et antud juhul ei muutuks nõudeõiguse konfiskeerimise puhul mitte AS Tavid õigused ega

kohustused, vaid üksnes nende adressaat (RahaPTS § 40 lg 7 viimase lause kohaselt on vara

väärtusele vastava summa väljanõudmise õigus vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi

tuludesse kandmise päevast arvates), ei peaks olema käesoleval juhul AS Tavid nõusolek siiski

vajalik, sest RahaPTS § 40 lg 7 toiminguga ei riivata AS Tavid õigusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et Riigiprokuratuuri taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

7. Riigiprokuratuur esitas RahaPTS § 40 lg 7 alusel taotluse loa saamiseks kanda riigi omandisse

Tavid AS-le kuuluval Nordea Bank Finland Plc Eesti arvelduskontol olev raha, kuna sellel puudub

seaduslik omand ja valdus. RahaPTS § 40 lg 7 järgi võib prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara

riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei

ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle ning ta

loobub vara valdamisest.

8. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on panga arvelduskontol olev raha käsitatav arvelduskonto

omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Nõue panga

vastu kuulub kontoomanikule, sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku

käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud

kohustused kolmanda isiku ees (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-

11, p 19.1). Ka ei saa kohtupraktika kohaselt varaline nõue olla kellegi valduses, kuna valdus on AÕS

§ 30 järgi tegelik võim asja üle (vt nr 3-1-1-83-07, p 14).

9. Seega soovib Riigiprokuratuur riigi omandisse kanda varalist nõuet Nordea Bank Finland Plc Eesti

vastu, mille omanikuks on AS Tavid. Sellise taotluse rahuldamiseks ei ole aga kehtivas õiguses alust.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et Riigiprokuratuuri soovitud eesmärki ei võimalda

saavutada ka hetkel kehtiva RahaPTS § 40 lg 7 uus redaktsioon, millega jäeti varem kehtinud sättest

välja tingimus, et vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann