3-2-1-78-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-78-12

Määruse kuupäev

Tartu, 13. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku

taotlus K-M. T paigutamiseks tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse, K-M. T taotlus toimikuga tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-10256

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K-M. T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja K-M. T (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

28. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-10256

ja saata asi samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule K-M. T määruskaebuselt 23. märtsil 2012

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 10. märtsil 2011 Harju

Maakohtule taotluse, milles palus rakendada K-M. T (avaldaja) suhtes esialgset õiguskaitset ja

paigutada avaldaja kauemaks kui 48 tunniks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks.

Harju Maakohus määras avaldajale 11. märtsi 2011. a määrusega esindaja riigi kulul ilma

tagasimaksmise kohustuseta. Harju Maakohus rakendas 11. märtsi 2011. a määrusega esialgset

õiguskaitset, pikendas seda kahe nädalani ning lubas kohaldada avaldaja suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi kuni 23. märtsini 2011. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. mai 2011. a määrusega

avaldaja määruskaebuse maakohtu määruse peale rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

2. Avaldaja esitas 11. novembril 2011 kohtule taotluse võimaldada tal tutvuda tsiviilasja

materjalidega.

3. Harju Maakohus ei andnud 21. novembri 2011. a määrusega avaldajale luba tutvuda tsiviilasja

nr 2-11-10256 toimikuga.

Maakohtu määruse kohaselt sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59 lg 1, et

menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

TsMS § 59 lg 11 sätestab, et kohus võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest

ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga.

Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. TsMS § 541

lg 1 sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava

määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse

paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale.

Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda

mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. TsMS § 59 lg 11 ja § 541 lg 1

(TsMS 54. peatüki sätete) kohaselt on isikul kinnisesse asutusse paigutamise menetluses üldjuhul

õigus tutvuda asja materjalidega üksnes arsti loal ja arsti määratud ulatuses.

Maakohus leidis, et taotlus tsiviilasja materjalidega tutvumiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja

tervisliku seisundi tõttu tuleb piirata tema õigust tutvuda tsiviilasja toimikuga. Maakohus märkis, et

avaldajale on määratud esindaja, kes on tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ning avaldaja on

saanud teostada kaebeõigust ning tema suhtes 11. märtsil 2011 tehtud määrust on kontrollinud

ringkonnakohus oma 2. mai 2011. a määruses.

4. Avaldaja esitas 14. detsembril 2011 maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lubada avaldajal tsiviilasja toimikuga tutvuda.

5. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ning edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. detsembri 2011. a määrusega avaldaja määruskaebuse läbi

vaatamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt kohaldatakse TsMS § 659 alusel määruskaebuse esitamisele ja

ringkonnakohtus menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 664 lg 1 kohaselt

kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus võttis kaebuse

õigesti menetlusse, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata; lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on

määruskaebuse esitamise aeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul

15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja riigi

õigusabi korras määratud esindaja sai 21. novembri 2011. a määruse kätte 21. novembril 2011 ja

seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 6. detsember 2011. Määruskaebus esitati

maakohtule hilinenult 14. detsembril 2011. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse, mis on esitatud

tähtaega ületades, TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas 18. jaanuaril 2012 ringkonnakohtu 27. detsembri 2011. a määruse peale

määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ning vaadata määruskaebus sisuliselt läbi.

Avaldaja hinnangul on ringkonnakohus ekslikult lugenud määruskaebuse esitamise tähtaja ületatuks.

Isikuandmete kaitse seadusest ja võlaõigusseaduse §-st 769 tulenevalt on patsiendil õigus tutvuda

tervishoiuteenuse osutamise dokumentidega ja saada neist ärakirju. Avaldaja

tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud. Ringkonnakohus lähtus määruskaebuse esitamise

õiguse kontrollimisel üksnes esindaja olemasolust ega ole hinnanud kõiki asjaolusid kogumis, mis tõi

kaasa vale menetlusõiguse normi kohaldamise ja ebaõige lahendi. Avaldaja riigi õigusabi korras

määratud esindaja ei ole seotud avaldaja toimikuga tutvumise sooviga ega ole sellega seotud

määruste asjus avaldajaga kordagi ühendust võtnud. Ka ei ole maakohus selgitanud, milles seisneb

toimikuga tutvumisel avaldaja tervisele tekkida võiv kahju.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja avaldaja määruskaebus maakohtu

määruse peale tuleb saata samale ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

9. Ringkonnakohus on jätnud avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et see esitati

hilinenult, kuna avaldajale kinnisesse asutusse paigutamise menetluses määratud esindaja sai

maakohtu 21. novembri 2011. a määruse kätte 21. novembril 2011, kuid määruskaebus esitati alles

14. detsembril 2011. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

TsMS § 535 lg 1 kohaselt määrab kohus kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja,

kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline

isik, kes ei pea vastama selle seadustiku § 218 nõuetele. TsMS § 219 lg 4 kohaselt lõpeb kohtu

määratud esindaja esindusõigus menetlust lõpetava lahendi jõustumisega või menetluse muul viisil

lõppemisega, kui kohus ei lõpeta esindusõigust juba varem või ei ole esindajat määranud vaid ühe

kohtuastme jaoks. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 2. mai 2011. a määrusega muutmata Harju

Maakohtu 11. märtsi 2011. a määruse, millega rakendati avaldaja suhtes esialgset õiguskaitset,

pikendati seda kahe nädalani ning lubati kohaldada avaldaja suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi kuni 23. märtsini 2011. Asja materjalide kohaselt jõustus ringkonnakohtu määrus ja seega lõppes

ka asja menetlus 24. mail 2011. Asja menetluse lõppemisega lõppes ka avaldaja riigi õigusabi korras

määratud esindaja esindusõigus. 11. novembril 2011, mil avaldaja esitas taotluse toimikuga

tutvumiseks, oli varasemas menetluses avaldajat esindanud vandeadvokaadi esindusõigus lõppenud.

Seega lähtus ringkonnakohus vääralt määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamisel 21. novembrist

2011, mil maakohtu määruse sai kätte kinnisesse asutusse paigutamise menetluses avaldajat

esindanud kohtu määratud esindaja. Sellega on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium leiab, et määruskaebuse

esitamise tähtaja arvutamisel tuleb lähtuda kuupäevast, mil maakohtu määruse sai kätte avaldaja.

Asja materjalide kohaselt sai avaldaja maakohtu 21. novembri 2011. a määruse kätte 29. novembril

2011 (tl 53). Esitades määruskaebuse 14. detsembril 2011, on avaldaja esitanud määruskaebuse

tähtaja viimasel päeval, seega tähtaegselt.

10. Maakohus on määruse tegemisel viidanud TsMS § 59 lg-le 1, mille kohaselt on menetlusosalisel

õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju, ning lg-le 11, mille

kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see

oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või

hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. TsMS § 541 lg 1 kohaselt

toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu

hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest

keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Määruse

põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või

kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Maakohus leidis, et avaldaja tervisliku seisundi

tõttu tuleb piirata tema õigust tutvuda tsiviilasja toimikuga. Kolleegium leiab, et maakohtu määrusest

ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on kohus teinud järelduse, et isiku tervislik seisund on ka

pärast kinnisest astutusest vabanemist selline, et on põhjust keelata tal toimikuga tutvuda.

11. TsMS § 172 lg 3 kohaselt kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud

menetluse kulud riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja

kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Eesti Patsientide Esindusühingu

kontole.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks