3-1-1-64-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-64-12 Otsuse kuupäev 11. juuni 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi R.D süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3, § 345 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-5861 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 23. mai 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsused R.D ning Gennadi Valjuškini süüdistusasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 3. Määrata OÜ-le Viruvärava Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R.D-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot ning 60 (kuuskümmend) senti. 4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2011. a otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks ning 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.D-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt kolme aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 1.1 Sama otsusega tunnistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi süüdi Gennadi Valjuškin, kuid tema osas pole otsust kassatsioonimenetluses vaidlustatud. 1.2 Kohus rahuldas AS-i R tsiviilhagi 40 421,497 euro suuruses summas ja mõistis kummaltki süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 13 473,832 eurot. Harju Maakohtu 4. detsembri 2008. a määrusega arestitud R.D-le kuuluv vara jäeti tsiviilhagi tagamiseks arestituks. 2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis ja G. Valjuškini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Leis, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassaator märgib kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 Süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi piirdus ringkonnakohus pelgalt maakohtu seisukohtade kordamisega, jättes apellandi väidetele vastamata. Ka ei saa nõustuda sellega, et kõnealuse süüdistuse osas on kriminaalasja menetletud mõistliku aja jooksul. Kuriteod pandi toime 2004. aastal, kohtuotsus kuulutati aga 2011. a oktoobris. Vastupidine järeldus poleks kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seniste seisukohtadega. 4.2 Rahapesu puhul jäeti põhistamata, milliste tõendite alusel jõuti järeldusele, et R.D eelkuriteost teadis. Ettepanekud raha väljavõtmiseks jõudsid temani läbi võõraste isikute, kes süüdistatavale eelkuriteo kohta teavet ei andnud. Kohtu järeldused on selle teo osas väärad ega vasta tõenditele. 5. Kassatsioonivastuses peab riigiprokurör Piret Paukštys kassatsiooni põhjendamatuks, märkides kokkuvõtlikult, et vaidlustatud otsusest nähtub, miks jõudis kohus järeldusele, et R.D pani toime temale süüksarvatavad kuriteod. Samuti vastas ringkonnakohus apellandi tõstatatud küsimustele. Rahapesu katse pandi süüdistuse kohaselt toime 2010. aastal ja selle kuriteo osas ei saa mõistliku menetlusaja möödumisest rääkida. Ülejäänud kuritegude puhul tuvastati mõistliku menetlusaja riive, mida arvestati karistuse mõistmisel, kuid see ei tingi süüdistatava suhtes menetluse lõpetamist või karistuse veelkordset kergendamist. Vastavasisulisi taotlusi pole esitatud ka kassatsioonis. Ühtlasi on kohtud rahapesu katse puhul põhistanud, millistest tõenditest nähtuvalt pidi R.D aru saama, et tegemist võib olla kuritegeliku rahaga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kriminaalkolleegium märgib kõigepealt, et käesolevas kohtuasjas ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes, mille tõttu on Riigikohus KrMS § 3602 lg 3 alusel kassatsiooni piiridest väljuvalt kohustatud maaja ringkonnakohtu otsused mõlema süüdistatava osas tühistama ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise tõttu pole võimalik kassaatori väidetele sisulist hinnangut anda. 7. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt andis maakohus R.D esmalt kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Vastavalt KarS § 4 lg-le 3 on tegemist teise astme kuritegudega, millega seonduvat süüdistust on KrMS § 18 lg 2 kohaselt pädev arutama maakohtu kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtu 19. aprilli 2011. a määrusega ühendati aga see kriminaalasi teise kriminaalasjaga, milles R.D süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Samal kuupäeval koostatud määrusega anti R.D süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3, § 345 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalasja lahendas ja kohtulahendi kuulutas maakohtu kohtunik ainuisikuliselt. 8. Rahapesu kvalifitseeritud koosseisu, s.t KarS § 394 lg 2 näol on tegemist esimese astme kuriteoga (KarS § 4 lg 2). Tulenevalt KrMS § 18 lg-st 1 pidi maakohus seetõttu kriminaalasja üldmenetluses arutama eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus, mitte ainuisikuliselt. Eelöeldu tähendab, et kriminaalasjas on lahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses. Seetõttu tuleb nii maakui ka ringkonnakohtu otsused tühistada ja vastavalt KrMS § 341 lg-le 1 saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. 9. Samas kriminaalasjas tunnistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi süüdi ka G. Valjuškin. Kuigi tema süüdimõistmist kassatsioonimenetluses vaidlustatud pole, tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 3602 lg 3 alusel kriminaalasja läbivaatamise piire sõltumata kassatsiooni esitamisest laiendada mõlemale süüdistatavale ja tühistada maaja ringkonnakohtu otsused ka G. Valjuškini osas. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 341 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 14. oktoobri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsused R.D ning G. Valjuškini süüdistusasjas täies ulatuses ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 11. R.D kaitsja M. Leis esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kassatsiooni koostamise eest 153 euro ja 60 sendi suuruses summas (sh käibemaks 25 eurot ning 60 senti). Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja kassatsiooni koostamisele aega kaks tundi ja tulenevalt asjaolust, et rahapesu katset puudutava süüdistuse näol on tegemist majandusalase süüteoga, palutakse tasu suhtes kohaldada koefitsienti kaks. Kriminaalkolleegium peab märgitud ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning leiab, et taotlus tuleb RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse p-de 2, 5 ja 16 alusel rahuldada. Tulenevalt KrMS § 186 lg-st 1 jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi