3-2-1-60-12 · Riigikohus

Kohtunik Tambet Tampuu eriarvamus

Leian, et kolleegium oleks pidanud määruskaebuse rahuldama, kohtute määrused tühistama ja tegema

uue määruse, millega rahuldama kaja ning taastama menetluse.

Maakohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta TsMS § 352 lg 6, mille järgi lahendab kohus

kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne

kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi.

Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukoha kostja taotluse kohta asja

arutamine edasi lükata ning teavitanud selle taotluse lahendamise tulemusest kostjat või tema

lepingulist esindajat.

Riigikohus on selgitanud, et kohus ei pea TsMS § 352 lg-t 6 kohaldama juhul, kui kohtuistungi

edasilükkamist taotlenud menetlusosaline on rikkunud TsMS §-s 345 sätestatud kohustust teatada

kohtule õigel ajal, et ta ei saa kohtusse ilmuda. Selline kohustus tähendab menetlusosalise kohustust

teatada kohtusse ilmumise takistatusest esimesel võimalusel. Kui menetlusosaline ei teata kohtusse

ilmumise takistatusest õigel ajal, ei saa kohtult eeldada, et kohus lahendab kohtuistungi

edasilükkamise taotluse enne kohtuistungit (vt Riigikohtu 2. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-146-08, p 13).

Kostja teatas 15. mail 2011 kell 19.38 e-kirjaga maakohtule, et ta ei saa tulla järgmisel päeval

toimuvale kohtuistungile lapse haigestumise tõttu, ning palus lapse haiguse ja lapsehoidja puudumise

tõttu kohtuistung edasi lükata. Kostja on koos kajaga esitanud arstitõendi, millest nähtub, et 16. mail

2011 kell 13.00 on tuvastatud kostja lapse haigestumine. Seega ei ole minu arvates kahtlust, et kostja

ei saanud enda mitteilmumisest kohtuistungile maakohtule teatada varem, kui 15. mai 2011. a õhtul.

Sõltumata sellest, kas praegusel juhul oli kostja lapse haigus kostja kohtuistungilt puudumise

mõjuvaks põhjuseks, ei rikkunud kostja TsMS §-s 345 sätestatut, sest ta informeeris maakohut

esimesel võimalusel põhjusest, mille tõttu ta ei saanud tulla järgmisel päeval kohtuistungile.

Kuigi maakohus oleks pidanud TsMS § 352 lg 1 järgi jätma kostja taotluse rahuldamata, sest kostja

lepinguline esindaja ei teatanud maakohtule enda kohtuistungile ilmumata jätmisest ja selle

põhjustest ning ei ilmunud kohtuistungile, oleks maakohus pidanud järgima TsMS § 352 lg-s 6

sätestatut ja teatama kostjale või tema lepingulisele esindajale kostja taotluse rahuldamata jätmisest

kas elektroonilise sidevahendi või telefoni teel. Sellisel juhul oleks kostja või tema lepinguline

esindaja saanud kasutada õigust anda nõusolek kas jätkata asja arutamist ilma kostja osavõtuta või

jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses. Mõlemat liiki nõusoleku korral ei oleks maakohus

tohtinud teha tagaseljaotsust (vt TsMS § 413 lg 3 p 3).

Maakohtu istung algas 16. mail 2011 kell 10.30. Juhul kui maakohus oleks kostja taotluse lahendanud

kohtuistungil, oleks ta saanud kostja taotluse rahuldamata jätmise korral teha vaheaja kostja või tema

lepingulise esindaja teavitamiseks ja anda neile võimalus viivituseta teatada, kas kostja on nõus, et

asja arutatakse ilma tema osavõtuta, või kas kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kuna TsMS § 352 lg 6 rikkumisega võttis maakohus kostjalt võimaluse vältida tagaseljaotsuse

tegemist, siis ei oleks maakohus tohtinud tagaseljaotsust teha ning oleks pidanud kostja kaja

TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 teise lause järgi rahuldama ning menetluse taastama.

Tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 410 esimese lause ja § 413 lg 1 järgi ei ole kohtu kohustus, vaid

õigus. Kohus võib tagaseljaotsuse tegemise asemel lahendada asja sisuliselt (vt TsMS § 410 esimene

lause ja § 414). Olukorras, kus kostja on teatanud enda kohtuistungile mitteilmumisest ning on

tõenäoline, et ta esitab tagaseljaotsuse tegemise korral kaja, võiks kohus menetlusökonoomia huvides

(TsMS § 2) lahendada asja sisuliselt kostja osavõtuta, mitte teha tagaseljaotsust.

Tambet Tampuu