3-1-1-56-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-12

Otsuse kuupäev

5. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi H. A. karistamises tubakaseaduse § 47 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. detsembri 2011. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. A. kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. mai 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsus H. A. väärteoasjas sisuliselt muutmata.

2. Kassatsioon jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Lex 1 makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H. A.-le

kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot,

sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alaealisele H. A.-le koostati väärteoprotokoll seoses sellega, et 25. augustil 2011 suitsetas ta

Tallinnas Harjumäel sigaretti L&M, rikkudes sellega tubakaseaduse (TubS) § 27 nõudeid. Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti 25. septembri 2011. a otsusega karistati H. A.-d nimetatud rikkumise eest

TubS § 47 alusel rahatrahviga viis trahviühikut.

2. H. A. seaduslik esindaja S. A. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule

kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt ei vasta väärteoprotokollis sisalduv väärteo kirjeldus TubS §-s 47 sätestatud

koosseisule.

Lisaks

sellele

erinevad

väärteoprotokollis

ja

väärteootsuses

sisalduvad

väärteokirjeldused: väärteootsuses on märgitud, et „suitsetas sigaretti L&M.“, väärteoprotokollis aga

„tarvitas tubakatoodet L&M.“ Kaebaja leidis, et väärteoprotokollist ei selgu, millist tubakatoodet on

H. A. tarvitanud. Seega ei ole H. A. poolt TubS § 47 koosseisule vastava rikkumise toimepanemine

tõendatud. Kaebuse esitaja hinnangul ei tagatud H. A.-le VTMS § 19 lg 1 p 2 rikkudes kaitsja abi,

kuigi viimane seda taotles. Nimelt ei nõustunud kohtuväline menetleja ära ootama, kuni

menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tagab kaitsja osavõtu, vaid hakkas kohe koostama H. A.-le

väärteoprotokolli. Lisaks rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 35 lg-s 1 sätestatut, otsides ilma

läbiotsimise määruse ja maakohtu sellekohase loata läbi H. A. selja- ja rahakoti, mille tulemina

tuvastas H. A. isikuandmed. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 49 sätestatud nõudeid, sest

tunnistaja A. R.-i ülekuulamise protokollis puuduvad VTMS § 49 lg-s 2 nõutavad andmed ja allkiri

tunnistajale õiguste ning kohustuste selgitamise kohta. A. R.-i ei ole hoiatatud ütluste andmisest

seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valede ütluste andmise eest. Seetõttu ei saa ülekuulamise

protokolli lugeda lubatavaks tõendiks VTMS § 31 tähenduses, sest ei ole teada, millise väärteoasja

raames on menetlustoiming läbi viidud. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebuse esitaja 28. septembril

2011 koos väärteotoimiku koopiatega vaneminspektor K. Müürsepa ettekannet selle kohta, kuidas K.

Müürsepp otsis läbi H. A. seljakoti ja rahakoti, tuvastades rahakotis asuvalt isikutunnistuselt H. A.

isikuandmed. Sellega on rikutud VTMS § 114 lg-s 5 sätestatut.

3. Harju Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata.

3.1. Kohus leidis, et H. A. poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja A. R.-i ja

menetlusaluse isiku enda poolt nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus antud ütlustega.

3.2. Kohus ei nõustunud kaebaja kriitikaga vastuolu kohta väärteoprotokollis ja väärteootsuses

märgitud teokirjelduse vahel, märkides, et TubS § 47 kohaselt on väärteona karistatav alaealise poolt

suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine. TubS § 3 lg 1 kohaselt on tubakatoode kas

täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna

tõmbamiseks ning sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt jagunevad tubakatooted suitsetatavateks, mille

hulka kuuluvad sigaret, sigar, sigarillo, suitsetamistubakas (TubS § 3 lg 3), ning suitsuvabadeks, mis

on närimistubakas või muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu (TubS § 3 lg

4). Kuna H. A. tarvitas väärteoprotokolli kohaselt tubakatoodet L&M, ja väärteootsuse alusel karistati

teda sigareti L&M suitsetamise eest, siis ei ole väärteoprotokolli ja väärteootsuse vahel vastuolu.

3.3. Samuti leidis kohus, et väärteoprotokoll on koostatud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kohtuväline

menetleja

ei

võimaldanud

kaitsja

osalemist

väärteoprotokolli

koostamisest,

ei

tähenda

menetlusõiguse rikkumist, sest VTMS § 19 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei peata kaitsja mitteilmumine

menetlustoimingu tegemist. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et väärteomenetluse toiminguid

ei võiks teha ilma menetlusaluse isiku seadusliku esindaja osavõtuta. Toimingu edasilükkamine

esindaja puudumise tõttu võib kaasa tuua kiiresti muutuva asjaolu (näiteks joobeseisund) tuvastamise

võimatuse. VTMS § 19 lg 3 kohaselt on juhtudel, mil menetlusalune isik on 14-18 aastane, kaitsja

osavõtt kohustuslik kohtumenetlusest. Kohtumenetluses võimaldatigi H. A.-le kaitsja abi.

3.4. Kohtuväline menetleja K. Müürsepp ei ole väärteomenetluses rikkunud VTMS § 49 sätestatut.

Tunnistaja A. R.-i ülekuulamise protokoll vastab VTMS § 49 nõuetele, selles on olemas § 49 lg-s 2

nõutavad andmed, tunnistajalt on võetud allkiri temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta,

samuti on teda hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valede ütluste

andmise eest.

3.6. Väärteoasjas menetlusaluse isiku koti avamine ei olnud käsitatav läbiotsimisena VTMS § 35 lg

1 ja KrMS § 91 tähenduses, milleks oleks olnud vaja koostada kohtuvälise menetleja määrust.

Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kotti vaatamise eesmärk oli tuvastada, kellele kott kuulub, et

see hiljem õigele omanikule tagastada ning kohtul puudub alus selles kahelda.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas H. A. kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi Riigikohtule kassatsiooni,

taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märgib, et H. A.

karistamisel on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.

Kassaatori hinnangul tugines kohus H. A.-d karistades lubamatule tõendile - ilma kaitsja osavõtuta

koostatud väärteoprotokollile ja selles sisalduvatele alaealise ütlustele, kuigi menetlusalune isik

taotles kaitsja osavõttu. Samuti ei nõustu kassaator sellega, nagu oleks menetlusaluse isiku ütlustega

tuvastatud talle etteheidetava väärteo toimepanemine Nimelt ei tähenda kassaatori arvates „suitsu

tegemine“ või „suitsetamine“ tubatoodete tarvitamist.

5. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses taotletakse maakohtu otsuse muutmata- ja kassatsiooni

rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Esmalt leiab kolleegium, et Harju Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsusega on kokkuvõttes

seaduslikult ja põhjendatult loetud tuvastatuks H. A. poolt 25. augustil 2011 TubS § 27 nõuete

rikkumises seisneva väärteo toimepanemine. Kolleegiumi arvates on maakohtu otsusega põhjendatult

kummutatud ka valdav enamus kohtuvälise menetleja karistusotsuse vaidlustamisel esitatud

etteheidetest.

7. Kolleegium ei nõustu siiski maakohtu seisukohaga, mida on eeskätt ja põhiliselt vaidlustatud ka

kassatsioonis. Küsimus on VTMS § 19 lg 2 viimase lause tõlgendamises, mille kohaselt võib kaitsja

küll osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidavates toimingutes, kuid kaitsja

mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist.

7.1. Maakohtu vaidlustatud otsuses märgitakse õigesti, et VTMS § 19 lg 3 kohaselt on 14- kuni 18-

aastase

menetlusaluse

isiku

puhul

kaitsja

osavõtt

väärteomenetlusest

kohustuslik

vaid

kohtumenetlusest. Samuti on maakohtu otsuses viitega RKKK otsuse 3-1-1-2-06 p-le 7 õigesti

märgitud, et teatud menetlustoiminguid kohtuvälises menetluses ka alaealise menetlusaluse isiku

suhtes tuleb tõepoolest teha viivitamatult siis, kui menetlusaluse isiku esindaja osavõtu kohene

võimatus võib välistada väärteokoosseisu olulise asjaolu tuvastamise. Konkreetselt on selles

Riigikohtu lahendis toiminguks, mida võib teha viivitamata ilma alaealise menetlusaluse isiku

esindaja osavõttu ära ootamata, nimetatud joobe tuvastamist.

7.2. Kolleegiumi arvates ei oleks aga võimalik tegelikult ja tõsimeelselt rääkida väärteoasjades

alaealistele kaitseõiguse tagatusest ja seega ka ausast kohtumenetlusest siis, kui tõlgendada VTMS

§ 19 lg 2 viimases lauses sätestatut kohtuvälise menetleja absoluutse õigusena tehagi eranditult kõiki

menetlustoiminguid kaitsja osavõtuta, kuigi menetlusalune isik on kaitsja osavõttu soovinud.

7.3. Eriti põhjendamatuks ja kaitseõigust rikkuvaks tuleb aga lugeda seda, kui kohtuvälisest

menetlusest kaitsja osavõttu soovivat alaealist hakatakse kaitsja osavõtuta siiski üle kuulama.

Kiirustamiseks selle menetlustoiminguga puudub igasugune sisuline vajadus ja põhi- ning

inimõiguslik alus. Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kohtuasjas Adamkiewicz vs Poola 02.03.2010

tehtud lahendis on nenditud, et ametivõimud ei saa eeldada, et 15-aastane isik oleks teadlik õigusest

vaikida ja kohtutel lasub erilise hoolsuse nõue tagada alaealise isiku õiguste tõhus kaitse, sh kaitsja

kohene osavõtt menetlusest. Kohtuasjas Musa Karatas vs Türgi 05.01.2010 tehtud lahendis aga

märgitakse, et kohtuotsus, mis tugineb määravas ulatuses kohtualuse poolt kohtueelses menetluses

ilma advokaadi juuresolekuta antud ütlustele, rikub õigust õiglasele menetlusele.

8. Nii nagu on eelnevalt märgitud ka p-s 6 ei ole käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuotsuses

tuginetud määravas ulatuses menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses kaitsja osavõtuta

antud ütlustele ja seetõttu ei toonud kaitseõiguse rikkumine H. A. ülekuulamisel kohtuvälises

menetluses kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse tegemist. Kaitsja osavõtul kohtumenetluses andis

H. A. samasisulisi ütlusi, nagu ta oli andnud ka kohtuvälises menetluses. Seetõttu pole alust

tunnistada nimetatud rikkumist menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsuse H. A. väärteoasjas muutmata.

9. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks

kassatsiooni koostamise eest, milleks kulus kokku 5 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel

Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 34 kohaselt on määratud kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus

menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas

kassatsiooni esitajal õigus 80 euro suurusele hüvitisele, millele tuleb lisada käibemaks 16 eurot.

Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaat Risto Käbi

poolt

H. A.-le

väärteoasja

kassatsioonimenetluses

osutatud

riigi

õigusabi

eest

tuleb

Advokaadibüroole Lex 1 makstava tasu suuruseks määrata 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot,

ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg