3-1-1-50-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-50-12

Määruse kuupäev

4. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Tõnis

Tammekivi

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määrus kriminaalasjas

nr 1-08-3588

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tõnis Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Margus Lellep

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. mai 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-3588

ja saata Tõnis Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asi Tartu

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks välja kaitsjatasu summas

76 eurot ja 80 senti (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sh käibemaks

12 eurot ja 80 senti (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti) vandeadvokaadi vanemabi Valli

Murde poolt Tõnis Tammekivile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest

Riigikohtus.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2009. a kohtuotsustega

tunnistati Tõnis Tammekivi süüdi KarS § 394 lg 2 p 3, § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 344 lg 1 järgi

ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a kohtuotsusega KrK § 143 lg 2 p-de 1

ja 11 ning § 186 järgi mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aasta 6 kuu võrra ja T. Tammekivi

liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaeg oli 26. september

2007. Lisakaristusena kohaldati T. Tammekivi suhtes tegutsemiskeeldu. T. Tammekivi karistusaeg

lõpeb 26. jaanuaril 2014.

2. 12. detsembril 2011 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule KarS § 76 lg 2 p 2 alusel taotluse

T. Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuna tal on karistusest ära kantud

enam kui 2/3.

3. Tartu Maakohtu 29. detsembri 2011. a määrusega vangla taotlus rahuldati ja T. Tammekivi

vabastati vangistusest tingimisi 2 aasta ja 14 päeva pikkuse katseajaga. Katseajal kohustati teda

järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määras kohus T. Tammekivile

katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, osaleda

sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise

kohustuslikuks ning asuda ametlikult tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast

vabanemist. Maakohus märkis, et T. Tammekivi viibib vanglas esmakordselt ja karistusest on enam

kui 2/3 ära kantud. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja töötanud

majandustöödel. Alates 22. novembrist 2010 töötab T. Tammekivi väljaspool vanglat töölisena

AS Eesti Vanglatööstus partnerettevõttes AS Samelin. Töökohast iseloomustatakse teda positiivselt.

Samuti on tema suhted lähedastega head ja toetavad, mis annab positiivse prognoosi süüdimõistetu

taasühiskonnastumise väljavaatele. Vangistuse järgselt on T. Tammekivil olemas garanteeritud

töökoht OÜ-s Vahassar. T. Tammekivile mõistetud karistusest 4 aasta 3 kuu vangistuse ärakandmine

on proportsionaalselt kooskõlas toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusastmega.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Margus Lellep, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määrusega prokuröri määruskaebus rahuldati, Tartu

Maakohtu 29. detsembri 2011 määrus tühistati ja T. Tammekivi jäeti tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Ringkonnakohus leidis, et T. Tammekivi vangistusest vabastamine on

ennatlik. Maakohus on alahinnanud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja T. Tammekivi varasemat

elukäiku. T. Tammekivi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sh võltsimiste ja kelmuste

toimepanemise eest ja ta on katseajal pannud toime uusi samalaadseid kuritegusid. Tartu Maakohtu

menetluses on hetkel kriminaalasi nr 1-09-4277 T. Tammekivi süüdistuses, mis puudutab taas

võltsimisi ja kelmusi. Mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole T. Tammekivi puhul

täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et mõistetud vangistusest 4 aasta 3 kuu ärakandmine on

proportsionaalselt kooskõlas toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusastmega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse T. Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Valli Murde. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a

kohtumääruse tühistamist ja Tartu Maakohtu 29. detsembri 2011. a määruse jõustamist. Kaitsja leiab,

et

ringkonnakohus

on

kohaldanud

ebaõigesti

materiaalõigust

ja

rikkunud

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust ning märgib kokkuvõtlikult järgmist.

6.1. Vaatamata KrMS § 322 ja § 390 lg 1 nõuetele ei teavitanud ringkonnakohus prokuratuuri

määruskaebusest T. Tammekivi ega tema kaitsjat. Kaitsja sai ringkonnakohtu määrusest teada alles

23. jaanuaril 2012 kaitsealuse kirja vahendusel. Kohus rikkus süüdimõistetu õigust esitada

määruskaebuse kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ning lõi olukorra, kus otsustus tehti

menetlusse kaasamata isiku suhtes. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma

kohtuasja arutamise juures. See hõlmab ka õigust esitada määruskaebuse kohta seletusi ja

vastuväiteid, eriti arvestades, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse

läbi kirjalikus menetluses. Olla oma kohtuasja juures ei tähenda üksnes füüsilist viibimist asja

arutamisel, vaid ka teadmist, mida ja kuidas arutatakse ning osalemist menetluses ka seletuste ja

vastuväidete esitamise teel. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine kohtuvõimu kohustus.

KrMS § 8 lg 1 p 2 järgi on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud tagama kahtlustatavale ja

süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Kohus rikkus määruskaebuse läbivaatamisel jämedalt

kaitsealuse õigusi, võttes kaitsealuselt ära võimaluse end reaalselt kaitsta. Sellega eiras kohus ausa ja

õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

6.2. Ringkonnakohut on mõjutanud prokuröri määruskaebuses toodud asjaolu, et T. Tammekivi

suhtes on Tartu Maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi samalaadsete süütegude toimepanemises.

Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et kuriteod, milles T. Tammekivi selles kriminaalasjas

süüdistatakse, on toime pandud enne Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsuse tegemist ja nendes

süüdistustes võib tulla kõne alla kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 alusel.

7. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi M. Lellep leiab, et kaitsja määruskaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

Lähtuvalt kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest on Tartu Maakohus 9. jaanuaril 2012 teavitanud

T. Tammekivi prokuröri määruskaebusest ja sellega on kaitsja põhiväide ümber lükatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. T. Tammekivi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel

osales maakohtu istungil ka T. Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde. Maakohtu

kohtumääruse vaidlustas prokurör. Sellest teavitas maakohus T. Tammekivi, selgitades, et

määruskaebuse esitamise tõttu maakohtu kohtumäärus ei jõustu ja 10. jaanuaril 2012 jääb

T. Tammekivi vabastamata. Tartu Ringkonnakohus tegi 17. jaanuaril 2012 määruse, millega rahuldas

prokuröri määruskaebuse ja jättis T. Tammekivi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja sai maakohtu

määruse peale määruskaebuse esitamisest ja selle menetlemisest ringkonnakohtus teada alles pärast

seda, kui ringkonnkohus oli lahendi juba teinud.

9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

kohtumääruse koostanud kohtus KrMS 10. või 11. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis

sätestatud erisusi. Kuna viimatinimetatud peatükk ei tee erisusi määruskaebusest teatamise osas, tuleb

kohtumääruse koostanud kohtul järgida määruskaebusest teatamisel KrMS § 322 nõudeid. Kolme

päeva jooksul alates määruskaebuse saamisest tuleb selle esitamisest teatada kohtumenetluse poolele,

kelle huve see puudutab, kusjuures süüdistatavale saadetakse koos teatega ka määruskaebuse koopia.

Tulenevalt KrMS § 17 lg-st 1 on kohtumenetluse pooleks süüdistatav ja tema kaitsja. Seega pidi

maakohus KrMS § 389 lg 1 ning § 322 lg-te 1 ja 2 nõuetest kinnipidamiseks teavitama T. Tammekivi

ja tema kaitsjat määruskaebuse esitamisest prokuröri poolt. Kaitsjat aga määruskaebuse esitamisest ei

teavitatud.

10. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS § 390 lg 1 kohaselt KrMS

11. ja 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. Määruskaebuse

läbivaatamine ringkonnakohtus toimub reeglina kirjalikus menetluses (KrMS § 390 lg 3, § 331 lg 11),

erandid sellest reeglist on sätestatud KrMS § 390 lg-tes 4 ja 41. Määruskaebuse läbivaatamisel

kirjalikus menetluses tuleb aga juhinduda ka KrMS § 331 lg-st 11. Sellest tuleneb, et määruskaebuse

läbivaatamisel

kirjalikus

menetluses

määrab

ringkonnakohus

tähtaja,

mille

jooksul

määruskaebemenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada ja määruse teatavakstegemise

aja ning teatab sellest määruskaebemenetluse pooltele. Praeguses asjas ei teavitanud ringkonnakohus

kaitsjat prokuröri määruskaebuse läbivaatamisest kirjalikus menetluses, ei andnud kaitsjale võimalust

oma seisukohtade esitamiseks ega informeerinud teda määruse teatavakstegemise ajast.

11. Jättes kaitsja teavitamata prokuröri määruskaebuse esitamisest ja selle määruskaebuse

läbivaatamisest ringkonnakohtus, võeti kaitsjalt võimalus esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi.

Kirjaliku menetluse kontekstis tähendab see kohtumenetluses osalemise takistamist. Neid

kohtumenetluse võistlevuse (KrMS § 14) ja menetlusosaliste õiguste tagamise (KrMS § 8)

põhimõtete rikkumisi käsitab kriminaalkolleegium olulistena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 339 lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 6, rahuldab

kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse osaliselt, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari

2012. a määruse ja saadab T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asja

samale

ringkonnakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

Tühistades

ringkonnakohtu

määruse

kriminaalmenetlusõiguse

olulise

rikkumise

tõttu,

jätab

kolleegium

käsitlemata

kaitsja

määruskaebuses tõstatud materiaalõiguslikud küsimused.

13. T. Tammekivi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks

määruskaebemenetluses Riigikohtus summas 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksa-

kümmend) senti, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Kaitsja taotlus on

põhjendatud ja mõistlik ning tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009. a otsuse punktide 2, 4 ja 16 alusel rahuldada. Määratud kaitsja tasu tuleb

hüvitada Eesti Advokatuurile eraldatud riigieelarve summadest. Kuna kriminaalkolleegium teeb

kassatsiooni rahuldades KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb see menetluskulu jätta KrMS

§ 186 lg 1 kohaselt riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi