3-2-1-85-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-85-12

Määruse kuupäev

Tartu, 4. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus saada luba võlgniku

valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-51630

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Natalja Malahhova määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kohtutäitur Natalja Malahhova, esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Irina Gromtsev

Puudutatud isik Natalja Smirnova (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Ljubov Ananjeva (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2012. a määrus ja Viru Maakohtu

15. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-51630.

2. Jätta läbi vaatamata kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus saada luba siseneda Natalja

Smirnovale kuuluvatesse ruumidesse.

3. Menetluskulud jätta kohtutäitur Natalja Malahhova kanda.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Tagastada kohtutäitur Natalja Malahhovale 23. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Natalja Malahhova (kohtutäitur) esitas 25. oktoobril 2011 Viru Maakohtule avalduse,

milles palus anda kohtutäiturile ja manukatele luba siseneda Natalja Smirnovale (võlgnik)

kuuluvatesse ruumidesse (Xxxxxxxxx xxA-x, Kohtla-Järve; kinnisasi) 4. novembril 2011 kell 10.00

või teisel ajal, kui kinnisasja väljaandmine on edasi lükatud.

2. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 042/2011/3005 Ljubov Ananjeva

(sissenõudja) täitmisavaldus võlgnikult kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Nimetatud kinnisasi

müüdi kohtutäitur Kristel Maalmani alustatud täiteasjas nr 095/2007/1205 toimunud

kordusenampakkumisel 16. augustil 2011 sissenõudjale. Sissenõudja on kantud kinnisasja omanikuna

kinnistusraamatusse.

Võlgnik ei ole kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitanud. Samuti pole võlgnik

kinnisasja vabatahtlikult sissenõudjale üle andnud. Täitmisteates teavitati võlgnikku, et 4. novembril

2011 kell 10.00 võetakse kinnisasi sundkorras ära ning võlgnik koos asjade ja temaga koos elavate

isikutega tõstetakse välja. 21. oktoobril 2011 käis võlgnik kohtutäituri vastuvõtul ja teatas, et ei

vabasta korterit. Kohtutäitur on seisukohal, et kuna võlgnik vabatahtlikult kinnisasja üle ei anna, on

põhjendatud kohtult loa taotlemine kinnisasja äravõtmise edukaks ja viivituseta läbiviimiseks, et anda

kinnisasi selle omanikule üle. Kui kohtutäitur luba ei saa, jääb täitedokument täitmata.

3. Viru Maakohus rahuldas 15. novembri 2011. a määrusega kohtutäituri avalduse ning lubas

kohtutäituril ja manukatel siseneda Kohtla-Järvel Xxxxxxxxx xxA-x asuvatesse ruumidesse

1. detsembril 2011 kell 10.00 või teisel ajal, juhul kui kinnisasja väljaandmine on edasi lükatud.

Määruse kohaselt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28

lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema

valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Täiteasjas

nr 042/2011/3005 toimub täitemenetlus kinnisasja valduse väljanõudmises. Täitedokumendiks on

TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja

ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust võlgniku väidetel, et ta on nõus tasuma enampakkumisel kinnisasja

ostnud isikule (sissenõudjale) ostuhinna ja et võlgnik on kaotanud 80% töövõimest. Kohus saab

võlgniku viimast väidet hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221) või

lahendades taotlust, mis on esitatud TMS § 44 või § 45 alusel.

Asja materjalidest nähtub, et võlgnik ei ole hagi sundenampakkumise vaidlustamiseks esitanud (KIS

andmed). Kohus on jätnud rahuldamata võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas

nr 095/2007/1205, mis lõppes kinnisasja müügiga enampakkumisel (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-

69436). Võlgnik on esitanud ka täitemenetluse peatamise avalduse, kuid sellele avaldusele saab

kohus hinnangu anda tsiviilasja nr 2-11-52479 raames.

4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule.

Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Sissenõudja esitas seisukoha, et ta ostis kinnisasja 16. augustil 2011 enampakkumisel, sellest on

möödunud viis kuud, kuid ta ei ole saanud asuda kinnisasja kasutama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 10. jaanuari 2012. a määrusega maakohtu määruse ja jättis uue

määrusega kohtutäituri avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kohtutäituri

kanda.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus rahuldas kohtutäituri taotluse põhjendamatult. Kui eeldada, et

võlgnik keeldus kohtutäiturit ruumidesse lubamast, tulnuks enne kohtutäiturile selleks loa andmist

veenduda, et kohtutäituril on võlgniku ruumidesse vaja siseneda täitedokumendi täitmiseks

(TMS § 28 lg 1 esimene lause). Praeguses asjas ei ole kohtutäitur esile toonud sellist täitedokumenti,

mille täitmiseks oleks vaja võlgniku ruumidesse siseneda.

Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur taotles maakohtult luba siseneda võlgniku ruumidesse

kinnisasja väljaandmise nõude tõttu. Kohtutäitur lisas taotlusele teises täiteasjas toimunud

kordusenampakkumise akti ning märkis, et kuna enampakkumine on jõus, siis on kinnisasja omanik

muutunud ning see annab aluse kohtutäituril siseneda endise omaniku valdusesse, et kinnisasja valdus

uuele omanikule üle anda.

TMS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku

valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see

on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema

valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida

üksnes kohtu määruse alusel. Kohtumäärus tehakse TMS § 28 lg 6 kohaselt kohtutäituri avalduse

alusel hiljemalt avalduse saamisele järgneval tööpäeval.

Ringkonnakohtu arvates ei ole kohtutäitur tõendanud, milles seisneb täitetoiming, mille täitmiseks on

tal vaja võlgniku ruumidesse siseneda.

Valduse vabastamiseks ei ole enampakkumise akt piisav. Kui võlgnik vabatahtlikult ruume ei vabasta,

siis on vajalik sellekohane kohtulahend. Käesolevas asjas kohtutäitur kohtulahendile viidanud ei ole.

Võlgniku väljatõstmiseks üürisuhtest tulenevalt peab olema maakohtule esitatud nõue

võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 alusel. Kui tegemist on omandiõiguse rikkumisega, siis saab nõude

aluseks olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1.

Kui kohtutäituri loa taotlemise aluseks on jõustunud kohtulahend, mis kohustab võlgnikku valdust

vabastama, saab kohtutäitur vajaduse ilmnemisel esitada uue taotluse ruumidesse sisenemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kohtutäitur palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta maakohtu määruse

muutmata.

Määruskaebuse järgi on TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokument

sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna

kinnistusraamatusse. Võlgnik ei ole esitanud sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, seega

on enampakkumise akt jõustunud.

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et valduse vabastamiseks ei ole enampakkumise akt piisav, kui

võlgnik vabatahtlikult ruume ei vabasta. Kinnisasja valduse saab enampakkumise akti alusel välja

nõuda viidatud TMS § 2 lg 1 p 15 järgi.

Kuna võlgnik on kohtutäiturile teatanud, et ta vabatahtlikult valdust üle ei anna, siis on TMS § 28

lg 2 kohaselt vaja ruumidesse sisenemiseks kohtulahendit.

7. Võlgnik palub oma vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada ja avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477

lg 1 alusel läbi vaatamata.

9. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1

alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on

alust (vt ka Riigikohtu 3.oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määruse p 13).

Kolleegiumi arvates on kohtud jätnud ekslikult tähelepanuta, et kohtutäitur pöördus kohtu poole

õiguskaitsevajadust omamata.

10. Maakohus on tuvastanud, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 042/2011/3005 kinnisasja

valduse väljanõudmises ja et täitedokumendiks on sundenampakkumise akt.

Ringkonnakohus on jätnud määruses tähelepanuta TMS § 2 lg 1 p 15 ja lg 3 ning jõudnud seetõttu

valele järeldusele, et kui võlgnik vabatahtlikult ruume ei vabastada, on selleks vaja kohtulahendit.

TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on

enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse

väljanõudmisel. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see

kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja

kohtulahendit.

Kolleegium märgib, et kohtulahendit on vaja üksnes TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul. Nimetatud lõige

sätestab, et TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui

valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse

õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Kui enampakkumisel müüdud

kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel

kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, kui pooled ise teisiti kokku ei

lepi. Praegusel juhul ei ole kohtud tuvastanud ega ka võlgnik ise väitnud, et kinnisasja valdajaks

oleks keegi teine peale tema.

Seega ei ole vaja TMS § 2 lg-s 3 sätestatud erandit kohaldada ning kuna kohtutäituril oli TMS § 2

lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokument, siis ei olnud tal ka vaja pöörduda kohtu poole, et saada

TMS § 28 järgi luba ruumidesse siseneda. Maakohus on küll õigesti tuvastanud TMS § 2 lg 1 p-s 15

nimetatud täitedokumendi olemasolu, kuid järeldanud TMS § 28 lg 2 põhjal valesti, et sellise

täitedokumendi puhul (enampakkumise akt kinnisasja valduse väljanõudmiseks) on vaja pöörduda

lisaks ka kohtu poole.

Kolleegium juhib tähelepanu mõneti sarnasele olukorrale, mida Riigikohus käsitles 24. oktoobril

2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 14. Riigikohus jõudis järeldusele, et

hüpoteegipidajal ei ole mõistlik panna hüpoteegi realiseerimise nõue maksma hagimenetluses, kui on

olemas nn kohese sundtäitmise kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 19), mis võimaldab esitada kohtutäiturile

täitmisavalduse. Viidatud otsuse kohaselt võib kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolu olla sel

juhul TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks või TsMS § 423 lg 2 p 2

järgi hagi läbi vaatamata jätmise aluseks, sest sellise nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse

järele.

11. Kokkuvõttes tuleb kohtutäituri avaldus jätta õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu TsMS § 423

lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata.

12. Kolleegium märgib TMS § 2 lg 3 kohta veel järgmist. Lisaks võlgnikule (endisele omanikule)

võivad ka teised isikud omada õigust enampakkumisel müüdud kinnisasja vallata ja see õigus ei

pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda. Isikutel võib olla kinnisasjale piiratud asjaõigusi (nt isiklik

kasutusõigus AÕS § 225 jj kohaselt) või võlaõiguslikke õigusi, nt üürilepingu või rendilepingu alusel.

Asjaõiguste lõppemist või püsimajäämist kinnisasja enampakkumisel reguleerivad TMS §-d 158

ja 159. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemist VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja korras võimaldab

kinnisasja ostnud isikule TMS § 161. Kui mõni nimetatud õigustest ei ole sundtäitmise tõttu

lõppenud, peab tekkinud vaidluse lahendama kohus, TMS § 2 lg 3 teise lause kohaselt valdaja hagi

alusel. Siiski ei välista nimetatud säte ka muude õiguskaitsevahendite kasutamist teiste isikute poolt,

nt viidatud TMS § 161 alusel lepingu ülesütlemine, kuid ka siis lahendab ülesütlemisega kaasnevad

võimalikud vaidlused kohus.

13. Kolleegium märgib ka seda, et kuna sundenampakkumise akti alusel toimuvat kinnisasja valduse

väljanõudmise menetlust ei ole täitemenetluse seadustikus eraldi reguleeritud (v.a TMS § 2 lg 3),

tuleks see menetlus korraldada TMS § 180 reeglite järgi. TMS § 180 näeb ette sarnase, kinnisasja

väljaandmise (väljatõstmise) menetluse. Muu hulgas tuleb TMS § 180 lg 1 järgi anda võlgnikule kuni

kolmekuuline tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.

14. Kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1

alusel hageja kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

15. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik