3-2-1-77-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-77-12

Määruse kuupäev

Tartu, 4. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Karin Kiisa avaldus kohustada Osaühingu TODYX

juhatust võimaldama Karin Kiisal tutvuda osaühingu

dokumentidega ja andma talle teavet osaühingu tegevuse

kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-55420

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karin Kiisa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Karin Kiisa (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Raini Nõu

Puudutatud isik Osaühing TODYX (registrikood 10723863),

esindaja vandeadvokaat Mati Maksing

Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari

2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-55420 ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Karin Kiisale määruskaebuselt 17. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava maakohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karin Kiisa (avaldaja) esitas 8. novembril 2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 alusel kohustada Osaühingu TODYX (puudutatud isik) juhatust

võimaldama avaldajal tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, v.a need, millele avaldajal on

juurdepääs olemas, ning võimaldama avaldajal teha talle huvipakkuvatest dokumentidest koopiaid.

Samuti palus avaldaja, et puudutatud isik annaks talle teavet enda tegevuse kohta. Selleks tõi avaldaja

avalduses välja 16 küsimust, mille kohta ta soovis puudutatud isikult kirjalikku vastust.

Avalduse põhjenduste kohaselt kuulub Osaühingu TODYX osa avaldaja ja Aare Kiisa ühisvara hulka

ning osaühingu juhatuse liikmeks on Aare Kiisa. Avaldaja edastas puudutatud isikule praeguses asjas

esitatud nõuded 18. septembri 2010. a kirjaga, kuid puudutatud isik keeldub avaldajale teavet

andmast ega võimalda tal dokumentidega tutvuda. On alust arvata, et osaühingu juhatus on teinud

osaühingu vara kahjustavaid tehinguid, sh kandnud osaühingu tegevuse ja vara üle Viiar OÜ-le, mis

on registreeritud avaldajale ja Aare Kiisale ühiselt kuuluva korteriomandi aadressil.

2. Harju Maakohus jättis 6. jaanuari 2011. a määrusega avalduse käiguta, et saada puudutatud isiku

seisukoht avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata. Vastuväidete kohaselt on avaldaja ja Aare

Kiisa ühisvara jagamise menetlus pooleli, mille käigus kumbki nõuab osa jätmist endale. Avaldaja

nõue dokumentidega tutvuda ei ole piisavalt määratletud ja teabe saamise nõudes esitatud küsimused

puudutavad osaühingu tegutsemise motiive, mitte konkreetse teabe saamist. Kuna osa ühisomanikud

saavad oma õigusi teostada üksnes ühiselt, ei saa avaldaja osaga seotud õigusi ainuisikuliselt

teostada. Aare Kiisal on teave olemas, mistõttu on avaldaja nõue rahuldatud. Avaldus on esitatud

ÄS § 166 lg-s 3 märgitud õigustlõpetava tähtaja möödumisel.

4. Harju Maakohus keeldus 11. aprilli 2011. a määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldust

menetlusse võtmast ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 648 eurot,

millelt tuleb määruse jõustumisest kuni märgitud summa tasumiseni tasuda võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi

ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi üksnes ühiselt. Õigus teavet saada ning dokumentidega tutvuda on

osaga seotud õigus. Lähtudes ühistahte olemasolu tingimusest, ei ole ÄS § 166 lg 3 eesmärgiks ega

sisuks ühisomanike omavahelisi vaidlusi lahendada. On loomulik, et osaühing ei saa ühisomanike

vastukäivaid juhiseid ning korraldusi täita. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tuleneb, et

kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing

lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku. Kui osaühingule on osa ühisest

kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt.

Avaldaja soov dokumentidega tutvuda ja teavet saada on mõistetav, kuid avaldaja saab oma õigusi

kaitsta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 5 alusel hagimenetluses esitatava

tuvastushagiga. Seadus ei näe ette teise ühisomaniku tahteavalduse asendamist hagita menetluses,

nagu seda soovib avaldaja.

Lisaks eeltoodule on avaldaja eiranud ÄS § 166 lg-s 3 nimetatud tähtaega. See tähtaeg on

õigustlõpetav tähtaeg. ÄS § 166 lg 3 kohaselt on osanikul õigus saada teavet nelja nädala jooksul

taotluse esitamisest. Avaldaja esitas puudutatud isikule teabe saamise ja dokumentidega tutvumise

nõude 18. septembril 2010, kuid pöördus kohtusse alles 8. novembril 2010.

Puudutatud isiku esitatud seisukohad ei ole õiged. Tsiviilasjas nr 2-05-33 jättis kohus avaldaja teabe

saamise nõude küll rahuldamata, kuid praeguseks on asjaolud muutunud, sest tsiviilasjas nr 2-05-33

tehtud osaotsusega tunnistati osaühingu osa poolte ühisvaraks. Väide, et Aare Kiisal on võimalik

dokumentidega tutvuda ja teavet saada, ei ole asjakohane, sest ühisomanike lahkheli on ilmne.

Puudutatud isiku tähelepanek, et nõuet tuleb täpsustada, on õige, kuid selle puuduse saab avalduses

kõrvaldada. Puudutatud isiku ülejäänud vastuväited eeldavad tõendite uurimist, mida tuleks teha

avalduse sisulisel läbivaatamisel.

Puudutatud isiku menetluskulude avaldus on piisavalt ülevaatlik. Puudutatud isik tõendas kohtu

palvel oma menetluskulusid ja kantud menetluskulud on menetluse raskust arvestades põhjendanud.

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 4. jaanuari 2012. a määrusega (määruses ekslikult märgitud

4. jaanuari 2011) määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus

mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulud. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue

määruse, millega jättis menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis maakohtu

menetluskulud avaldaja kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmata,

sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 477 lg 1 ja § 371

lg 2 p 2).

Kuna ÄS § 165 lg 1 järgi võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt ja

avaldaja ei ole esitanud teise ühisomaniku tahteavaldus, millega oleks teine omanik volitanud

avaldajat nõudma mõlema ühisomaniku nimel osaühingu juhatuselt dokumente ja teavet, ei ole juba

seetõttu võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada.

Avaldust ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et avaldaja esitas osaühingu juhatusele teabe saamise

ja dokumentidega tutvumise nõude 18. septembril 2010, kuid pöördus avaldusega kohtusse alles

8. novembril 2010. Kuna ÄS § 166 lg 3 järgi võib osanik esitada kohtule hagita menetluse avalduse

nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, siis on avaldaja esitanud kohtule avalduse hilinenult,

s.o õigust lõpetava tähtaja möödumisel.

Ebatäpne ja eksitav on maakohtu seisukoht, et avaldaja saab oma õigusi kaitsta TsÜS § 68 lg 5

(maakohus pidas ilmselt seda sätet silmas) alusel tuvastushagi esitades. TsÜS § 68 lg 5 ei ole

nõudenorm. Kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus saab tuleneda materiaalõiguse normist.

Kuna ka teine ühisomanik ei tohi oma osaga seotud õigusi teostada iseseisvalt pärast seda, kui osa

ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud, siis saab avaldaja oma osast tulenevate õiguste kaitseks

esitada teise ühisomaniku vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-te 2 ja 6 ning § 72 lg 5 alusel nõude,

milles nõutakse dokumentidega tutvumiseks vajaliku tahteavalduse andmist või õigust nõuda

dokumentidega tutvumist üksi. Sellise hagi esitamise korral saab esialgse õiguskaitse korras taotleda

osaühingu dokumentide esitamist ja/või osaühingu tegevuse kohta teabe andmist.

Mõistlik on ka käimasolevas ühisvara jagamise menetluses ühise omandi likvideerimine osa

jätmisega ühele või teisele ühisomanikule (abikaasale) koos teisele poolele rahalise hüvitise

määramisega.

VÕS § 1015 ei ole ÄS § 166 alusel äriühingu juhatuselt dokumentidega tutvumise nõudele

kohaldatav, kuna viimane on esimese suhtes erinorm.

Menetluskulude väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus tühistada, sest TsMS § 173 lg 1 järgi

peab kohus määrama kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, mitte hüvitatava menetluskulu rahalise

suuruse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse, v.a

osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas, ja

saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei põhjendanud ringkonnakohus, miks ta ei nõustu avaldaja

määruskaebuse väidetega selle kohta, et kui avaldaja eesmärke arvestades ei ole võimalik avaldust

rahuldada ilma A. Kiisata, tulnuks A. Kiisa puudutatud isikuna menetlusse kaasata, et oleks võimalik

tema tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada.

Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et ÄS § 165 lg 1 järgi ei ole avaldajal teisest

ühisomanikust sõltumatut õigust tutvuda osaühingu dokumentidega ja saada teavet olukorras, kus

teine ühisomanik pahauskselt sellest keeldub.

Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja saab nõude esitada AÕS § 70 lg-te 2 ja 6 ning § 72 lg 5 järgi

hagimenetluses. ÄS § 166 lg 3 järgi saab kohustada osaühingut dokumentidega tutvumist

võimaldama ja teavet andma hagita menetluses.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei ole õige avaldaja käsitus selle kohta, et ta ei esitanud

kohtule avaldust pärast ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Avaldaja selgitas, et ta nõudis puudutatud

isikult teavet küll 18. septembri 2010. a kirjas, kuid oluline on kirja kättesaamise, mitte saatmise

päev. Asjas tuleb lugeda, et puudutatud isik sai kirja kätte 11. oktoobril 2010, s.o hiljemalt kolme

nädala jooksul alates kirja saatmisest, sest puudutatud isik ei läinud erinevatel aadressidel saadetud

kirjale postiasutusse järele.

10. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. A. Kiisat ei tule menetlusse puudutatud isikuna

kaasata. Osa ühisomanike vaidlusi ei saa läbi vaadata hagita menetluses. Ringkonnakohus kohaldas

õigesti ÄS § 165 lg-t 1. Avaldaja esitas avalduse hilinenult. Avaldaja õigused ei ole jäetud kaitseta,

sest küsimus lahendatakse avaldaja ja A. Kiisa ühisvara jagamise menetluses, kus tuvastatakse

osaühingu osa väärtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja

ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

12. Kohtud asusid seisukohale, et avaldus tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki. Kohtute

arvates ei ole avaldajal võimalik soovitud eesmärki saavutada seetõttu, et osa ühisomanikuna esitas ta

avalduse üksi, kuigi osa ühisomanikud saavad teostada osaga seotud õigusi, sh nõuda osaühingu

dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet üksnes ühiselt. Kolleegium selle

käsitusega ei nõustu.

13. Asjas esitatud asjaolude kohaselt soovis avaldaja osaühingu osa ühisomanikuna tutvuda

osaühingu dokumentidega ja saada osaühingu tegevuse kohta teavet. Avaldaja väitel kuulub

osaühingu osa abikaasade ühisvara hulka ning osaühingu juhatuse liikmeks on avaldaja lahutatud

abikaasa, kes on ühtlasi ka osa ühisomanik ning kes avaldaja hinnangul võib olla tegutsenud

osaühingu huvide vastaselt.

14. Kuna osaühingu osa kuulub esitatud asjaolude järgi abikaasade ühisvara hulka, siis on iseenesest

õige, et abikaasad saavad teostada osast tulenevaid õigusi varaühisuse suhtest tulenevalt üldjuhul

üksnes ühiselt. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga

seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara ühise valitsemise korral

võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada varaga seotud õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1

esimese lausel järgi üldjuhul samuti üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui abikaasad ei

soovi ühisvara ühiselt valitseda, saavad nad selles kokku leppida abieluvaralepingus. PKS § 28 lg 2

järgi võivad abikaasad anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Sellisel juhul on abikaasal,

kellele on antud ühisvara valitsemise ainuõigus, PKS § 30 lg 1 järgi õigus ühisvara hulka kuuluvat

eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus sätestatud

piiranguid, ning pidada ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Seega juhul, kui abikaasad ei ole

sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad

abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt.

15. Eeltoodu kehtib ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa kohta. Lisaks tuleneb ka ÄS § 165 lg 1

esimesest lausest, et osa ühisomanikud võivad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt.

Kolleegium asus viidatud sätte ja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel seisukohale,

et kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing

lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku, kui aga osaühingule on osa ühisest

kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt (Riigikohtu

8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 28-29). Kolleegiumi arvates saab sellisele

seisukohale asuda ka kehtiva perekonnaseaduse järgi. Seega juhul, kui osaühing teab, et osa kuulub

abikaasade ühisvara hulka, peavad abikaasad üldjuhul teostama osast tulenevaid õigusi ühiselt.

16. Ülalmärgitu ei tähenda kolleegiumi arvates aga seda, et abikaasad saavad ka osaühingu

dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet nõuda osaühingult või kohtu kaudu

üksnes ühiselt.

Osanikel on ÄS § 166 lg 1 järgi õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda

osaühingu dokumentidega. Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda

dokumentidega tutvuda, nõuda ÄS § 166 lg 3 järgi, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks

osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja

nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kuigi ÄS § 165 lg 1 järgi võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi üldjuhul üksnes

ühiselt, kuulub kolleegiumi arvates ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet igale osa

ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust

teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koorma see

kolleegiumi arvates ülemäära osaühingut.

17. Kuna ülaltoodu kohaselt on osa ühisomanikul õigus nõuda osaühingult teavet ka üksi, asusid

kohtud vääralt seisukohale, et avaldajal ei ole võimalik avaldusega soovitud eesmärki saavutada. Neil

põhjendustel on väär ka ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja saab oma õigusi kaitsta, kui ta nõuab

TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 70 lg-te 2 ja 6 ning § 72 lg 5 alusel abikaasalt dokumentidega tutvumiseks

vajaliku tahteavalduse andmist.

18. Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul ülalmärgitud põhjendusi arvestada. Samuti

tuleb maakohtul uuesti hinnata, kas avaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides.

19. Iseenesest on õige kohtute arusaam, et ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav

tähtaeg. Kolleegiumi arvates on viidatud sätte mõtteks suunata osanikku pöörduma teabenõudega

esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, tuleb osanikul võimalikult

kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui osanik laseb ÄS § 116 lg-s 3 sätestatud tähtaja

mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles

seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole.

20. Praeguses asjas asusid kohtud seisukohale, et avaldus on esitatud pärast ÄS § 166 lg-s 3

sätestatud tähtaja möödumist. Seejuures lugesid kohtud tähtaja kulgemise alguseks päeva, mil

avaldaja saatis osaühingule teabenõude, ning jätsid tähelepanuta avaldaja väited selle kohta, et selles

sättes nimetatud tähtaeg hakkab kulgema päeval, mil osaühing saab osanikult teabenõude, mitte

päeval, mil osanik postitab vastava nõude.

Kolleegium juhib tähelepanu, et ÄS § 166 lg 3 järgi tuleb avaldus esitada kahe nädala jooksul, alates

juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus ei ole

teabenõudele vastanud. Viimasel juhul hakkab tähtaeg kulgema ajast, mil osanik esitab taotluse, s.o

teeb osaühingule vastava sisuga tahteavalduse. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale

isiklikult teatavaks tehtud, ning eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on

jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui

tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse

saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus TsÜS § 69 lg 4 järgi õigel ajal kättesaaduks, kui tahteavaldus

ei jõudnud tahteavalduse saajani õigel ajal asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab

tahteavalduse saaja. Seega saab lugeda ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise alguseks päeva,

mil osaühing saab osaniku taotluse kätte või päeva, mil taotluse saab lugeda TsÜS § 69 järgi

kättesaaduks.

Asja menetlusse võtmisel tuleb maakohtul ülalmärgitut arvestades uuesti tuvastada, kas avaldus

esitati tähtaegselt.

21. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada avaldaja

määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon avaldajale.

Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve