3-3-1-12-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

TÄIENDAV KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-12-12

Otsuse kuupäev

4. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Skanska EMV AS kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 26. aprilli 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/1648-11

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-1338

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 26. aprilli 2010. a maksuotsusega

nr 12.2-3/1648-11 Skanska EMV AS tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt

summas 8 496 455 krooni (543 022 eurot 45 senti).

2. Skanska EMV AS esitas 25. mail 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 26. aprilli 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/1648-11 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 11. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1338 Skanska EMV

AS kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. novembri 2011. a otsusega Skanska EMV AS

apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Skanska

EMV AS kaebuse ja tühistas vaidlustatud maksuotsuse.

5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 1. detsembril 2011 Riigikohtule

kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati halduskohtu

otsus ja 26. aprilli 2010. a maksuotsus 222 153 euro 12 sendi suuruse tulumaksu määramises, samuti

paluti tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta kahe esimese kohtuastme

peale vastustajalt välja mõistetud menetluskulud kahe viiendiku ulatuses kaebaja kanda. Ka

kassatsiooniastme menetluskulud paluti jätta kaebaja kanda.

6. Skanska EMV AS palus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus

muutmata ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud.

7. Riigikohtu halduskolleegium jättis 14. mai 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-12-12 Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, muutes vaid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt Riigikohtu otsuse

põhjendustele. Riigikohus märkis otsuse p-s 32, et teeb menetluskulude väljamõistmise taotluse osas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg 1 p 3 alusel täiendava otsuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohus teeb käesolevaga HKMS § 170 lg 1 p 3 alusel täiendava otsuse, millega lahendab

menetlusosaliste menetluskulude väljamõistmise taotlused.

9. HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute

korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele 31. detsembrini 2011 kehtinud

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas kassatsioonkaebuse 1. detsembril 2011 ja

Skanska EMV AS esitas vastuse kassatsioonkaebusele 29. detsembril 2011, st 31. detsembrini 2011

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r.) kehtivuse ajal. Samas nähtub OÜ

Advokaadibüroo Lextal 11. aprilli 2012. a arve spetsifikatsioonilt, et menetluskulud kaasa toonud

toimingud (Riigikohtu istungiks ettevalmistamine, kaebaja esindamine Riigikohtu istungil) on

kaebaja advokaatidest esindajad teinud aprillis 2012. a, st praegu kehtiva HKMS kehtivuse ajal.

Vastustaja menetluskulude nimekirja Riigikohtule esitanud ei ole. Seega tuleb antud juhul lähtuda

menetluskulude jaotamisel ja nende väljamõistmisel kehtiva HKMS regulatsioonist.

10. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tõi oma

kassatsiooniastme menetluskuludena välja õigusabikulud kokku summas 1842 eurot (sisaldab

käibemaksu). Kuludokumentidena esitas kaebaja OÜ Advokaadibüroo Lextal 11. aprilli 2012. a arve

nr 2012/04/013 maksetähtajaga 12. aprill 2012 ja sellele lisatud spetsifikatsiooni. Arve tasumist

tõendavaid dokumente ei ole kaebaja Riigikohtule esitanud, sest leidis HKMS eelnõu seletuskirjale

tuginedes, et muudetud on põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulud olema kantud. Kaebaja

leidis, et kehtiva HKMS kohaselt piisab menetluskulude väljamõistmiseks, et kulude kandjal on

tekkinud kulude tasumise kohustus, st et kulud õigusabile ei pea olema reaalselt kantud.

11. HKMS § 109 lg 1 sätestab: "Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse

kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide

ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta."

Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja, advokaadibüroo arve ja spetsifikatsiooni Riigikohtule

HKMS § 109 lg 1 teises lauses toodud tähtaja jooksul - Riigikohtu istungiga samal päeval, s.o

12. aprillil 2012.

12. Kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu 902 SE seletuskiri menetluskulude jaotuse osas

mingeid selgitusi ei anna. Samas teeb seletuskiri viite varem Riigikogu menetluses olnud

halduskohtumenetluse seadustiku eelnõule 755 SE, mis Riigikogus kolmandal lugemisel

15. detsembril 2010 tagasi lükati, kuid mille lõpptekst on seletuskirja kohaselt identne eelnõuga

902 SE. Eelnõu 902 SE võrdlev analüüs ja põhjendused Riigikogu menetluses muudetud sätete kohta

on seletuskirja järgi leitavad eelnõu 755 SE seletuskirjadest jm menetlusdokumentidest.

HKMS eelnõu 755 SE seletuskirja lk-l 35 on märgitud: "Menetluskulude väljamõistmise regulatsioon

(§ 109) on samane kehtiva seaduse §-ga 93. Muudetud on põhimõtet, mille kohaselt peavad

menetluskulud olema kantud. Samas on jäädud halduskohtumenetlusele omase lahenduse juurde, kus

menetluskulude nimekiri tuleb esitada kohtuistungi lõpuks. HKMS-i olulise erisusena mõistetakse

menetluskulud välja otse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kuivõrd halduskohtus ei ole

kohtunikuabisid, kellele on TsMS-ga vastavasisuline pädevus antud. Kirjalikus menetluses määrab

kohus ise tähtaja, mille jooksul tuleb kuludokumentide nimekiri esitada. Lõiked 5 ja 7 sisaldavad

TsMS § 174 lõigetes 4 ja 7 sätestatud põhimõtteid. Täiendavalt on võetud üle TsMS § 173 lõiked 4 ja

7."

HKMS v.r § 93 lg 1 sätestas: "Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta."

13. Kuigi HKMS eelnõu 755 SE seletuskirja kohaselt on muudetud põhimõtet, mille kohaselt peavad

menetluskulud olema kantud, ei nähtu HKMS tekstist väidetava muudatuse elluviimist. HKMS v.r

§ 93 lg 1 ja HKMS § 109 lg 1 on tekstilt kokkulangevad. Lisaks HKMS v.r § 93 lg-s 1 toodule on

HKMS § 109 lg-s 1 reguleeritud täiendavalt kuludokumentide esitamise tähtaeg nii suulises kui

kirjalikus menetluses. HKMS § 109 ega ükski muu HKMS säte ei toeta aga viidatud seletuskirjas

märgitud põhimõttelist muutust menetluskulude kantuse osas ega anna kolleegiumile põhjust oma

senist praktikat muuta.

Vastupidiselt seletuskirjas märgitule toetab HKMS süstemaatiline tõlgendamine kolleegiumi senist

seisukohta menetluskulude kantuse osas. Nii on HKMS § 101 lg-s 3 märgitud, et igas kohtuastmes

peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta

(sama sätestas ka HKMS v.r § 83 lg 5). HKMS § 109 lg 2 teise lause järgi esitatakse asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus (sama sätestas ka HKMS v.r § 93

lg 2 teine lause). HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele

see, kui tema eest kandis need muu isik. Sellesisulist sätet HKMS v.r ei sisaldanud, kuid Riigikohus

on oma varasemas praktikas sellist seisukohta teatud tingimustel aktsepteerinud (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-28-03). Seega peab nii HKMS v.r kui ka

kehtiva HKMS järgi olema tegemist kantud menetluskuludega.

14. Seisukohta, et menetluskulude väljamõistmiseks peavad menetluskulud olema reaalselt kantud, st

vastav arve peab olema tasutud, on kolleegium oma praktikas kasutanud väga pikka aega.

Kolleegium töötas selle seisukoha välja HKMS v.r § 93 lg 1 (31. augustini 2006 kehtinud

redaktsioonis) alusel, mis sätestas, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema

poolt kantud kohtukulud. Seega oli viidatud sätte järgi võimalik välja mõista vaid kantud

kohtukulusid. Kolleegium selgitas 20. detsembri 2000. a otsuses asjas nr 3-3-1-55-00, et kohus peab

kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel hindama esitatud kirjalikke tõendeid

kohtukulude kohta ja kontrollima, kas kulud on kantud. Kantud kohtukulud on sellised kohtukulud,

mille eest on juba tasutud (otsuse p 2).

Hoolimata sellest, et 1. septembril 2006 jõustunud muudatustega muudeti HKMS v.r-s senist

menetluskulude regulatsiooni, sh HKMS v.r § 92 ja 93, ja enam ei olnud seaduses selgesõnalist nõuet,

et menetluskulude väljamõistmiseks peab olema tegemist kantud kuludega, jäi kolleegium ka

edaspidises praktikas oma senise seisukoha juurde (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi

2009. a otsus asjas nr 3-3-1-94-08). Kuna kehtivas HKMS-s toodud regulatsiooniga ei ole senist

põhimõtet menetluskulude kantuse osas muudetud, siis ei pea kolleegium ka antud juhul

põhjendatuks oma senist seisukohta ja praktikat muuta.

15. HKMS § 109 lg-st 1 nähtuvalt tulnuks kaebajal menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

kuludokumendid, sh menetluskulude reaalset kandmist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldus

arve tasumise kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta

vms), enne kohtuvaidlusi ning kohtuistungil osalemisega seotud kuludokumendid hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Nende esitamata jätmise korral kohus menetluskulusid välja ei

mõista. Kaebaja ei ole kassatsiooniastme menetluskulude reaalset kandmist tõendavaid dokumente

Riigikohtule seaduses ettenähtud tähtajaks esitanud, seega puudub kolleegiumil alus tema

menetluskulusid vastustajalt välja mõista.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann